4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna
Augustinuse (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Keskaja teoloog ja filosoof Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu)
plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust? Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla see, et stoitsism harmoneerus paremini Rooma impeeriumi rõhuasetustega seadustele ja korrale. Senikaua, kui Rooma impeerium suutis tagada oma alamatele minimaalsegi õnne ning turvatunde, säilis stoitsism juhtiva aktsepteeritud filosoofiana. Kui Rooma riik hakkas lagunema valitsused korrumpeerusid, viljasaagid ikaldusid, tekkisid majanduslikud probleemid ning barbarid tungisid sisse
Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu
Tingitud usaldavast ja mittekriitilisest suhtumisest igast teooriatesse. Nii palju on erinevaid filosid kui komöödiaid kus kujutatakse väljamõeldud maailma. Meeldivam on kõike aksepteerida. Meil pole võimalik kõiki idoolasid välja juurda, meil on võimalik mõju vähendada. Teamised=jõud, vaja, et teha ini loodusest sõltumatuks. Kõige olul teadmised saame kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks. 2. Augustinuse õpetus kahsesugusest armastusest ja riigist AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST RIIGIST JA ARMASTUSEST Augustinuse arvates võib ajalugu käsitleda kui võitlust kahe jõu ehk riigi jumalariigi ning maise riigi vahel. Need põhinevad armastuse erinevatel vormidel. Maise riigi loob enesearmastus (cupitas), mis võib areneda isegi jumalapõlguseks. Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu (caritas), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on
,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu
9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1.10 Plotinos (204-270 pKr) ................................................................................ 6 2 KESKAJA FILOSOOFIA ..................................................................................... 8 2.1 Ireneus (u 125-202) ......................................................................................... 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) .....
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli
Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: 2
Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes
Augustinus õnnest ja poliitikast. surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest surelik inimene saab oodata oma tulevast õnne teises elus ja olla "õnnelik lootuses" tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus riik on: 1) Pattulangemise tulemus 2) Hädavajalik korra ja rahu tagamiseks 3) Osa jumala plaanist 4) Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas õnnest ja poliitikast õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest hea elu on pol. küsimus valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri
See on hüve idee või ilu idee. See, mis on tõeliselt kaunis, peab olema hea, ja see, mis on tõeliselt hea, peab olema kaunis. Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus samane Jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine; sõprused üksikisikutega - kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik selleks, et enesekeskseid inimesi ohjeldada langenud inimene on konflikte inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas
Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi. Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas (13. saj) poliitilise elu põhivormiks ,,perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj) stoitsism: ,,riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama.
4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. · Õnnest ja voorusest: Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende voorus ei saa olla vankumatu Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo)
Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele: · Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi · Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida · Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või
Atomist, kes eitas absoluutset paratamatust, kuna aatomid võivad liikumises ka kõrvale kalduda. See võimaldab ka inimese tahte vabaduse. Ka inimene ja tema hing koosnevad vaid aatomitest. Tuleb elada väärtuslikku elu. Õnn on saavutatav, kui hoiduda kuulsusest, suhelda vaid sõpradega ning nautida elumõnusid, kuid mõõdukalt, muidu võime endale kahju teha. Teadmised annavad meile võimaluse valida õige elu ning sel viisil on võimalik jõuda hingerahuni. Kuulsaim Rooma epikuurlane oli Titus Lucretius Carus (~95-52 eKr.) kes kirjutas poeemi "Asjade loomusest" (ld. De rerum natura), kus ta kaitseb erakordselt vaimukas stiilis Epikurose seisukohti ning arendab neid edasi. STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia
.........................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud.
* Au saab pohineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida moodukalt.* Eneseväärikus taielik loomutaius enese suhtes.* Enesevaäärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline.* Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures koige rohkem *2.Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3.Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4.Feodaalne au Vallutaja au, millest saab järkjärgult oigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5.Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal.Kavaleriideaal. Oigluse, mitte oma isiku voi isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2)
3 tähtsamat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ning ülim headus. Oluline on täheldada, et sellisena pole tema näol tegemist loodusjõu ega muu sarnasega, vaid ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend, samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides
Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.
Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20. Millisest 5 komponendist koosneb teoreetiline ehk mõisteid kasutav arutlus? V: küsimus, vastused, argumendid, kriitika ja implikatsioonid ehk eeldused Thales (624-546 eKr) Mileetose koolkonnast Eluloost 1.Kes oli esimene filosoof? V: Thales 2.Mis sajanditel Thales elas? V: 7.-6. saj eKr 3.Kes kuulusid Mileetose koolkonda? V: Thales, Anaximandros ja Anaximenes 4.Kes oskas esimesena arvutada püramiidi kõrgust varju abil? V: Thales (6 saj eKr) 5.Millal toimunud päikesevarjutust ennustas Thales ette? V: 585 eKr 6.Kuhu kukkus Thales taevast vaadeldes? V: kaevu 7.Mille kokkuostmisega enne sügist teenis Thales palju raha pärast tähtede vaatlust? V: oliivipresside 8
L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma?
Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia).
territooriumi üle. Prantsusmaa: võim kuulub rahvale, valitsejatele on see ainult laenatud. Inglismaal: parlament kehtestab rahva suverräänsust. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism, kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas (13. saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus
Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:"Ei." Õnn on eriline naudingutunne (ataraxia), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
