Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegne linn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupmehed, sepa, sepad, isand, linnaõigus, linnaõiguse, raad, ametite, gildid, isandad, maahärra, suuremaid, lübecki, linnakogukond, linnaelanike, ettekirjutused, organisatsioon, ehteid, tsunftid, pidasid, timuka, ausa, elukeskond, turuplats, kirik, elamutesse, keila, asutaja, mõistis, kohut, mõõdud, isandal, kauplemine, linlased, võitlusseLinn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae
Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised.
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate
kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt
linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kuid tänapäeva ühiskonnas on inimesele kodu koduks ning kontor kontoriks. Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud ametite tähtsused. Pooled tööd on tänapäeval üle võtnud masinad ning keskaja põhiametite osakaal ja tähtsus on tänapäeva ühiskonnas olematud. Paljusid ameteid, mis olid keskajal, ei ole enam tänapäeval esindatud. Linnade tekkimine keskajal oli suur muutus rahvale. Tekkis süsteem ning seadused, mida kõik pidid järgima. Tänu seadustele tekkis kord ning inimesed hakkasid elama ja töötama nagu üks, öeldi et keskaegne ühiskond oli korporatiivne
Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja
talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja
Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema - Põhja-Itaalia oli teine tähtis kalevitootmiskeskus (firenze ntx) - Keskused olid väga monofunktsionaalsed, ligi 70% oli hõivatud kalevitööstusega - Levis ka puuvillase kanga valmistamine - Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis. - Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske - Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud,
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse
Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud. UKs kehtis see süsteem 1971. aastani. Üks nael kaalus pisut üle 400 grammi. Ida-Euroopas on pigem kasutusel mark, mis on pool naela. Hilisem kaubandus Kõrgkeskajal, 10.-11. saj hakkas koos rahvaarvu tõusuga kasvama ka kaubanduse maht. Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel
ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, feodaalide linnuste lähedusse. Kuni 11.saj tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma riigi aegsetele linnaasemetele; alates 13.saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). 4.2. Linnade suhted senjööridega: Linnad asusid senjööride (feodaalide või kiriku) maadel. Senjöör andis asulale linnaõiguse, mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimestevahelised õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini
asulad, seepärast tekkisid need kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, feodaalide linnuste lähedusse. Kuni 11.saj tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma riigi aegsetele linnaasemetele; alates 13.saj rajasid uusi linnu ka maaisandad (senjöörid). 4.2. Linnade suhted senjööridega: Linnad asusid senjööride (feodaalide või kiriku) maadel. Senjöör andis asulale linnaõiguse, mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimestevahelised õigusnormid. Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini
1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja Prantsusmaale, jätkates seal äritegevust. Kristluse eest võitlejateks olid saanud rahvusvahelised pankurid. XXI saj. lõpuks oli keskaegne ühiskond väljakujunenud. Ühiskondlik korraldus põhines lääninduslikel alustel : aadlike läänivanne, feodalismi rüütlikultuur, paavsti absoluutne autoriteet vaimulikul alal, kaupmeeste gildid ja kästitööliste tsunftid, linnade liidud ja õigusteta talupoeg. Aadliseisus, algselt sõjalist võimu ja teatavat organiseerimivõimet omanud kiht, saavutas ühiskonnas määrava positsiooni ja säilitas 900 aasta kestel. Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a. Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks. 1158.a. sai Lüübekist tähtis kaubanduslik keskus Läänemere ruumis. Liitlaseks ja saksa kaubanduse tugipunktiks oli Visby linn Gotlandil. Lundi piiskop nimetas 1169.a
mõlemad konkureerivad pooled taotlesid oma soovidele heakskiitu. Kindlasti ei saa Liivimaa ristisõdade taga seisva isikuna näha ka keisrit - keisrite poliitiline seotus Põhja-Saksamaaga oli 12. saj juba nõrgenenud. Hüpoteesina on siin välja pakutud erandina Otto IV-t, imogoloogilises plaanis oli keisrile oluline olla ka ristisõja juht. Diskuteeritud, millist rolli mängisid Saksa kaupmehed - periood, mil Hansa Liit on kujunemas - väidetud, et saksa kaupmeeste aktiivne tegevus Baltikumis algab 1180. aastatel?. Ühest küljest on sõda kaupmehele kahjulik, samas ilma kaupmeeskonna logistilise toetuseta ei oleks ristisõda toimuda saanud. Kaupmehed toimetasid edasi Saksa ristisõdijaid, laevu pidi nii palju olema. Teiseks kui me räägime sotsiaalsetest rühmadest, siis ministeriaalidel oli 12. saj lõpus linna juhtkonnas veel silmapaistev roll
Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud
väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud
tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad. 6. Viikingid (päritolu, tegevus) Põhja poolt tungisid Euroopasse viikingid. Läänes tunti neid normannide nime all, idas varjaagidena. Viikingite suuraega võib määratleda 800-1050. aastate paiku. Viikingid olid meresõitjad, sõdalased ja kaupmehed. Nad olid pärit Põhja- Euroopast, Skandinaavia poolsaarelt. Nad korraldasid palju retki, sest neil oli käes vähe haritavat maad ning põllumaa juurde tegemine sealsetes tingimustes oli raske. Lisaks käisid nad retkedel, et saada kuulsust ja rahuldada oma seiklushimu. Kolmandaks läksid need, kes poliitilistes võitlustes kaotajateks jäid, retkedele, sest tol ajal kujunesid erinevad riigid ja kujunesid hõimud, mistõttu kardeti kõrvale jääda ja tõrjutud olla
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused. Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka naabermaakonna Messeenia ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes
ehitati samuti kirikuid järjepidevalt ümber, suuremateks ja moodsamateks KESKAEGSED LINNAD EESTIS HANSA LIIT Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Suurimad linnad olid Tallinn ja Tartu. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv
2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3. Isikuline kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid. Läänipüramiid: 1. Kuningas 2. Suurfeodaalid 3. Väikefeodaalid 4. Rüütlid Immuniteedikirjade abil läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalile. Nad võisid: 1. Kohut mõista 2. Makse koguda Talupoeg ja isand Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selle pärast, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupojaks kujunemise teed: 1
vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja
valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel. Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda suur roll poliitikas oli kaardiväel. Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri. Priviligeeritud seisused olid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond. Aadlik võis omada maad ja talupoegi vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas.
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
tõestavad et ida alad kuulusid slaavi võimudele.lätlased hakkavad vastu sellele väitele ja ütlevad et nad olid läti him , kes võttis slaavipärased mõjud üle ja võtsid matusekombed üle. Noorem rauaaeg 9-12 saj. Veelgi rahutum, sõjaretked, vallutuskatsed , röövimisi tuli läti aladele mitmelt poolt.Viikingite retklemise kuldaeg,hulgaliselt materjale toimumistest. Millised olid nende tegutsemis eesmärgid ? Kaupmehed olid , mitte kohalike hõimudega vaid enneküike Bütsants ja idamaadesse viidavate kaubateede kasutamine Väinajõgi.Teiselt poolt tehti siia palju sõjaretki röövimise eesmärgil. Kus kaubitsemine lõppes ja kust algas röövimine raske vahet teha.Tihedalt läbipõimunud. Norra vanemas kirjanused pikk kirjeldus kuramaa rannikus, kus kaks venda kogusid suurema sõja salga ja muretseid 1 laeva , millega purjetasid kuramaa rannikule, kõigepealt röövisid
leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid. Ent kaupmeestel tuli leiutada ka midagi, mida igaüks kauba eest makstavaks tasuks tunnistaks. Üks vahetuskaup, millega peaaegu igaüks nõustus, oli olemas - oder. Pikka aega maksti töölistele palka odras. Selle, mis jäi pärast leibade küpsetamist ja õlletegemist järele, võis vahetada teiste kaupade vastu. Kui Vana-Mesopotaamia kaupmehed siirdusid kaubareisidele võõrastesse maadesse, ladusid nad eeslitele ja kaamelitele selga odrakoormad, et maksta kaupade eest, mida nad mõtlesid osta. Aegamisi märkasid Mesopotaamia kaupmehed, et hõbe, mis oli palju kergem ja käsitsemiseks hõlpsam kui oder, kõlbas peaaegu igal pool. Algul oli see neil kaasas väikeste tükkidena, mida kaaluti vastavalt vajadusele. Hiljem pääsesid nad alatise kaalumise vaevast väikeste hõbekangide valamisega. Igal kangil oli peal kaalu näitav pitser
Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks.Teatud templite üks kõrguv osa nt Uri.3 dünastia ajast 21 saj eKr. Mõnest linnast on ka leitud kuninga residentse või losse, kõige suurem materjali kogus tuleb templidest.Hierarhiline preesterkond, templiisand oli en, tempel majandas suuri maavaldusi, majandus seda sõltva tööjõu abil tema andami kogumise üle bürokraatlikku kontrolli,templiteenistuses oli kaupmehed ja käsitöölised, tempel korraldas ka kaubavahetust, tegeles toormaterjali kogumisega.Tempel oli ulatuslik majanduse kontroll, jumalate kontrolli all oli majandus. Linna pea jumaluse tempel oli keskmine. Info templimajanduse kohta on parem kui teiste majandussektorite kohta. See mis oli erasektor selle kohta on dokumentaalseid kiilkirja tõeneid väga vähe.Tõendeid pole eriti , vb mõningad lepingud.Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal
annaabi.ee 
