hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis 54 miljonit aastat) : Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega
roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud · Ilmusid esimesed õistaimed keskaegkonna lõpus · Sisalikud nii kiskjad kui ka taimedest toituvad · Taimedest valitsevad paljasseemnetaimed · Lõpus ilmuvad ka imetajad · Lõpeb suure väljasuremisega · 5. Kainosoikum ehk uusaegkond kestab tänapäevani · Inimese ilmumine · Valitsevad õistaimed · Loomadest putukad ja imetajad
triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. kestis algas 195 Ilmusid esimesed linnud. juura 54 milj. milj. a. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke
käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis.
Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Karbon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Taimestikus oli rohkesti kidasid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad. Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid. Perm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Keskaegkond
muutunud ühtlaselt niiskeks ja soojaks, mis oli sobiv kõigusoojastele roomajatele. Maad asustasid mitmesugused sisaliku laadsed elukad. Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus, karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab maismaal ja vees loomaliike kõige erinevamatest rühmadest ning liikide arvu poolest on loomad valitsev organismirühm Maal.
triias 35 milj. milj. a tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib kestis algas 195 vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda juura 54 milj. milj. a. eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu a eest hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad
Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid
Linnutiiva evolutsioon Evelyn Landing Sissejuhatus • Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. • Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning
kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud.
...................................... Palentoloogilised andmed näitavad organismivormide Elu ja arengut .............................. Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes ............................ Keemiline evolutsioon. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ................................... Ribisüümideks Eukarüootsed rakud tekkisid ........................ teel. endosümbioosi Keskaegkonna lõpus toimus massiline Dinosauruste ................................... väljasuremine. Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? Isereplitseerumine Sest need tingimused, mis olid tollal, nüüdseks Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? puuduvad Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid
Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine
5. Kuidas on omavahel seotud vulkanism ja kasvuhooneefekt? 6. Millises geoloogilises aegkonnas ja millisel ajastul tekkis biosfäär? 7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata. a) Kriit on keskaegkonna noorim ajastu b) Homo sapiens tekkis Neogeenis c) Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul d) Ajaliselt kõige pikem eoon on Arhaikum e) Fanerosoikum on kestnud vähem kui miljard aastat Vasta joonise ja vajadusel ka õpiku ja interneti abil: 12. Mis kivimid Põhja Eesti paekaldal kõige vanemad? Kui vanad? 13.Kui suur on vanusevahe Põhja-Eesti paekalda kõige nooremate ja vanemate kivimite vahel. 14
käigus tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul oli elu levinud üknes meres. Siluri ajastul siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devoni ajastul ka selgroogsed. · Elu arengut mõjutasid oluliselt mitmed suured väljasuremised, mille käigus hävisid paljud sensed ökosüsteemid. Nende taastudes omandas Maa elustik uue ilme. Keskaegkonna lõpus toimunud hiidsisalike väljasuremine andis võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks. Uusaegkonnas omandas Maa elustik järk-järgult tänapäevase koosseisu.
Nad arenevad moondeta. Hingamiseks on neil kopsud. Sarvestunud nahk kaitseb neid kuivamise eest ja nad saavad elada ka kuivades paikades. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ning krokodillid. Maailmas on ligi 8000 liiki erinevaid roomajaid. Neid elab Eestis ainult 5. (rästik, nastik, kivisisalik, arusisalik, vaskuss) Roomajaid nimetatakse ka reptiilideks. Nad olid esimesed maismaaselgroogsed. Roomajad on arenenud kahepaiksetest. Roomajate areng sai alguse Karboni ajastul. Keskaegkonna lõpus suri enamik roomajaid välja. Roomajaid on peaaegu kolm korda rohkem kui kahepaikseid. Kasutatud kirjandus: 1) www.sunsite.ee/loomad 2) Bioloogia õpik 7. klassile 3) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/roomajad.html 4) http://vabrik.ee/loodusopetus/roomajad.htm
Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga. Lamarc põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. Paleontoloogilised andmed näitavad organismide arengut Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine. Kambriumi alguses kiire loomade ehitustüüpide areng, tekkisid peaaegu kõik tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul elu levinud meres. Siluris maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devonis ka selgroogsed. Karbon sõnajalgtaimede metsad ja esimesed roomajad. Perm Pangea, roomajad levivad, kahepaiksed surevad. Triias Austraalia eraldub, paljasseemnetaimed, esimesed imetajad
aastat, enne kui kujunesid õistaimed. Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad. 13.Kirjelda loomariigi evolutsiooni- esimesed selgroogsed olid kalad,kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad,säilisid väiksemad roomajad. 14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega
rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus.
Sellel isendil olid lennusuled. Erinevus oli väga pikk saba tüürimiseks. Kämblaluudel olid erinevad sõrmelülid - tänapäeval ei ole. Tal oli tugev hammastik, mida tänapäeval ei ole. Ka vaagna ehitus ei olnud linnulaadne. Tõenäoliselt eksisteerisid juba varem. Meredes : keskaegkonnale tüüpilisemad olid ammoniit - nad võisid kasvada paari meetri suuruseks. Meenutavad tänapäeval olevaid seepiaid ning on suguluses kaheksajalgadega. See on kiskja. Elasid koos suures rühmas. Keskaegkonna lõpus kadusid ka nemad. Tegu on peajalgsetega. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid
13.Kirjelda loomariigi arengut. Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud. See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, säilisid väiksemad roomajad. 14.Kirjelda taimeriigi arengut. Ürgaegkonnas tekkisid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid), kellest kujunesid päristuumsed ainuraksed. Aguaegkonnas olid taimedest ainuraksed ja hulkraksed vetikad. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed- ürgraikad. Taimedest oli veel samblad, sõnajalad ja paljasseemnetaimed
............................7 Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi......................................................................7-8 Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi................................................................................8 Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.......................................................9 2 Sissejuhatus Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. Pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude pärinemine Dromeasauridae hulka kuulunud dinosaurustest. Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest).
Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn.
kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks
Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate. Keskaegkond Keskaegkond oli sauruste aegkond. Triiase ajastu: Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega
Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Joonis 11. Hiline-Perm Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud.
moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse
linnud. Esimesed linnud (sulgedega) tekkisid 150 miljonit aastat tagasi. Ehituselt ja põlvnemiselt on nad sarnased roomajatega. Erinevalt roomajatest on linnud püsisoojased ja lennuvõimelised. Esimestel lindudel olid tiibade küljes küünised. 130- 65 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed katteseemnetaimed (puud) Katteseemnetaimedel olid õied ja viljad (eelnevatel taimedel neid ei olnud). Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses. Nende tunnused: · Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. · Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud
madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse
Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. * Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad. * Keskaegkonna lõpus tekkis suur ökoloogiline kriis, mis vähendas mitmekesisust. Peale seda arenesid välja esimesed õistaimed ja ürglinnud. esimese linnu tunnused: kolju, tiivaluud, sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused: lõualuud hammastega, roided konksjätketega, kolm vaba sõrme küünistega. * Uusaegkond algas intensiivse geoloogilise protsessidega (mandrite ja mägede teke). Elu mitmekesisus suurenes
Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega
üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal
liikuvaks osaks. Pinnase materjaliks on enamjaolt troopikametsade punakollased ferraliitsed mullad ja ka niiskete lähistroopikametsade kolla- ja punamullad ja vulkaanilised kivimid. 10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3
säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on
tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 6. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. 7. Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid
madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine 12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal
maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). Ühesõnaga võib öelda, et Itaalia on maavarade poolest suhteliselt rikas ja mitmekülgne. Asend laamtektoonikast lähtudes Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, Itaalia mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. Loodusõnnetused
18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest looduslikuks valikuks. 20. Pleontoloogilised andmed näitavad organismivormide elu Maa ajaloos. 21. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24. Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine.
seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.(1) Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i
tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed. Ajastu teisel poolel kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. UUSAEGKOND (Algas 65,5 miljonit aastat tagasi) Uusaegkond hõlmab kolme geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Paleogeen Neogeen Kvaternaar PALEOGEEN (65,5 - 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik.
Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare. Poolsaare jätkuks on Sitsiilia saar (25 426 km2 ), mille idaosas kerkib Euroopa kõrgeim vulkaan Etna(3340m). Sardiinia saar(23 813m) on Türeeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad saarestikud -Toscana, Ponziane , Treniti jne. Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad. Itaalia asub keskaegkonna ja uusaegkonna (alpi) kurrutuste piirkonnas. 3.2 Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28C° / +2-8 C°, Rooma +25-30C° / +5-11C° ning Napoli +18-29C° / +7-13C°. Põhja-Itaalias, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõni kord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris
mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses?
Ameerika ja Gondwana koosseisu kuuluva Aafrika järkjärguline lähenemine ja lapetuse ookeani lõplik sulgumine, mille tulemusena tekkis Apalatside mäestik. Laurussia ja Gondwanaga ühinesid seejärel ka kõik teised mandrid, ning Permi ajastuks (299-251 mln a tagasi) kujunes välja uus ülimanner Pangaea. Sellesse lõikus praeguse Vahemere, Kaukaasia ja Himaalaja kohal paiknenud Tethyse ookean.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Keskaegkonna jooksul, alates Juura ajastust (199-145 mln a tagasi), hakkas Pangae intensiivselt lagunema, eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja- Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis. Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi
Sobiv sõna lünka. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20. Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24. Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Isereplitseerumine 26. Sest need tingimused, mis olid tollal nüüdseks puuduvad. 27. Et keskkond on hapnikuvaene. 28. Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine! POOLT VASTU · Esimesed replitseeruvad · See, et elu algast RNA-
Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised,
Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi
kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal.
7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke · Uute geenide teke o Algab geenide kordistumisega + mutatsioon · Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub · Nende teket suunab looduslik valik 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm · Peamine põhjus - kliimamuutused · Praegusel hetkel - inimene · Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad(kiskjad); rändajad · Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad 8. Inimese evolutsioon · Miks ja millal algas inimese evolutsioon? o 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega · Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni o australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja simpansite eellaste lahknemine. Sabaga. o homo habilis - suutlik inimene, kasutas kivist tööriistu nülgimiseks o homo erectus - püstine inimene, kivist relvad, kasutas tuld
Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm ☺. Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik –osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed . Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad . Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud . Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. Kriidi lõpus suur väljasuremine – meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad.
Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid
annaabi.ee 
