Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju
1. Inimeseõpetus 7. klassile 2. http://www.miksike.ee/referaadid/murdeiga.htm 3. http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/Elukaare%20perioodid.pdf Lisa Imikuiga Maimikuiga Koolie elikuiga Kainikuiga Mürsiku e. murd ei g a Noorikuiga Varan e küpsu si g a Hiline küpsu si g a Vanuriiga Elatanuiga Elukaar ja selle perioodid Referaat
annaabi.ee 
