Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neti, allkeel, allkeelte, netis, suuline, netisuhtlus, korrektne, peet, toimetaja, teelahkmel, kultuurkeel, kahtluse, lõunaeesti, saatuse, uurijad, variante, radikaalselt, skype, paberil, harjunud, vestlus, alata, oota, kirjutan, vastaks, tsau, okei, kuule, partikkel, vooru, seisukohast, vahepeal, süsteemist, ossa, tekste, ametlikud, protokollidSuuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda
Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel saadud tulemusi seotuna erinevate sotsiaalsete parameetritega. Ülevaate teises osas keskendume eesti sotsiolektidele. Kõigepealt vaatame lühidalt eesti lingvistikas allkeelte käsitlemiseks kasutatavat terminoloogiat. Teiseks esitame lühidalt ülevaate eesti sotsiolektide oluliste uurimuste põhitulemustest. Järgnevas osas vaatame põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Selles pole liitsõnu, sõnade tähenduse ei seletata, näidatakse kirjapilt ja muutmine. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. Ainestik pärines sõnaraamatutest, kirjandusest, murretest, palju võõrsõnu, samuti Veski tuletisi. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused 20 sajandi algul tunti suurt puudust oskussõnaraamatutest, eriti esimestes eestikeelsetes koolides ja teadustöödes. Sellega seoses ilmusid 1909 matemaatikaalane sõnastik, 1911 maateaduse sõnastik, 1914 keemiaalane ja 1918 kodumaa taimede alane sõnastik. Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade tarvis nt zooloogia, geograafia, matemaatika, õigusteadus,kehakultuur, filosoofia, keemia,
1.Kirjanduse analüüs Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast ning omavahelistest suhetest. (Kasuk 2002: 131). Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades. Oma mõtete lühemalt kirja panemist mõjutab ka SMSide saatmine, kus on sõnumi mahtuvus kuni 160 tähemärki. See on tänapäeval väga populaarne, sest nii saab inimene suhelda teistega igal pool, kus ta ka ei viibiks ilm,et see kõrval viibijat segaks. SMSi populaarsuse põhjus võib olla eelkõige võlusõna, mis tänapäeval käivitab tarbija refleksid- uudsus
18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
· Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni.
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed 13. saj. üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest Henriku Liivimaa kroonika 12241227 Laula! Laula! Pappi! Kõige vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme
(nt korea, etioopia, brahmsi). Jaapani kiri on nende kirjasüsteemide kooskasutus (kanji hiina märkide laen; hiraganat kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakanat selliste võõrsõnade kirjapanemiseks, millele kanji märke pole. Mõlemad on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnee lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Inkade kipud e sõlmkiri on küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest. Tänapäeval on keelel 2 avaldumisvormi: suuline kõne ja kirjalik tekst, keel avaldub nii kõnes ku ikirjas. Uurida saab suulist kõne või kirjalikku teksti. Nende põhjal saab teha järeldusi keele kui süsteemi kohta. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne, mis on kirjast vanem. Osa kirja liike ongi kõne jäädvustamise vahendid. Kõnes avaldub keele üksteisele järgnevate häälikute jada (segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (suprasegmentaalsete nähtuste) summa
kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga (eriti prantsuse keelest). Keeleteadus, 5. loeng 02.10.2018, 6. loeng 09.10.2018 KOHUSTUSLIK LUGEDA ÕPIKUST lk 107147 = peatükk Morfoloogia TEHA morfoloogia test Moodle'is (seal ka täpsemad juhised) Grammatilised kategooriad, morfoloogia Grammatika reeglite süsteem, mis määrab:
Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad sugulushüpoteesid mitmeid kontrollimisi ja üha rohkem võrreldakse lisaks põhisõnavarale ka erinevate teadusharude tulemusi
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda
häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed ,,Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
23.1 Tõlkekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 23.2 Teenusekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 24 Toimetamise liigid 193 24.1 Tellija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 24.2 Toimetatav valdkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 24.3 Vastutuse jaotus tõlkija ja toimetaja vahel . . . . . . 196 24.4 Kui palju saab toimetaja tõlkijat usaldada? . . . . . . 198 24.5 Muutuste sisseviimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 24.6 Põhjendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 24.7 Vaidlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.8 Kellele jääb viimane sõna . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24
1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest, mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära.
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja kirjutamise oskust. Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa). Kreekas arusaam, et vaidlustes tekib tõde; selleks vajalik, et vaidlus oleks korrektne ja jälgiks reegleid retoorilisi. Kreekast pärineb ka avalik debatt ameti pälvimiseks. 34. Tüpoloogilised klassifikatsioonid lingvistikas Keeletüpoloogia harud: Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. Kvantitatiivne
Tekst on kasutuses olev keel. Kui tekst on kasutusel, siis määratakse ka koht, kus seda kasutatakse (ajaleht, sõpradevaheline suhtlus, teaduslik artikkel). Teiseks määratakse, kes teksti kasutab (arst, ametnik, luuletaja). Kolmandaks tuleb määrata, mis eesmärk tekstil on: kas tahetakse informeerida, teada saada, veenda, ennast õigustada, panna keegi midagi tegema? – kõik omadused mõjutavad tulemust, annavad erisuguste tunnuste ja kujuga tekste. Tekst võib oma kujult olla suuline või kirjalik. Tekstianalüüs tegeleb eelkõige kirjalike tekstidega. Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti ka kogu suhtlussituatsiooni, kultuurilist ümbrust. Nad on püüdnud määrata teksti ja diskursuse vahekorda: tekstid koosnevad diskursustest, diskursused on osa teksti tähendusest, samal ajal tekstid oma valikutega viitavad diskursustele ja muudavad neid. Iga konkreetne tekst täiendab ja
tähestikust ja grammatikast Matemaatiline keel on kõige laiem keele mõiste, semiootiline süsteem on selle osa ja loomulik keel omakorda semiootilise süsteemi osa (ühtlasi siis ka matemaatilise keele osa). Matemaatiline lingvistika uurib keelt kui süsteemi, mis moodustab jadasid (tähendus ei ole oluline). Loomuliku keele süntaktiline kirjeldus läheneb matemaatilise keele kirjeldusele ja ideaalis peab olema sama korrektne ja eranditeta kui ükskõik milline matemaatiline keel. Noam Chomsky (1928) püüdis luua puhtgrammatilist keeleteooriat, ignoreerides kõnelejate keelekompetentsi muid aspekte. Peagi selgus, et grammatilisus pole kaugeltki piisav tingimus keeleteooria õigsusele. Nii hakati keeleteooriasse sisse tooma alul semantilisi, hiljem ka pragmaatilisi elemente (kõneaktide teooria). Noam Chomsky näited lausetest, kus grammatilisel tasandil on kõik õige, aga semantilisel mitte:
Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks võivad olla kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel). Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga. Praktilise töö esitamisel ja kaitsmisel osalevad õpilasi õpetanud ja juhendanud aineõpetajad.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100
uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
ilukirjanudsest pärit tekstidega; postmodernismis aga palju teaduslikke tekste. See oli ka ilusti sellest fragmendist märgata - kaktuseloetelude, kaktuste uuringud. 3. Reaalsuse kahtluse alla seadmine, tõepära ja fiktsiooni keeruliste suhete välja toomine. Keel osutub kirjaniku jaoks selliseks keskkonnaks, kust ta välja ei pääse. Keel dikteerib kirjanikule tema käitumist. Keeles peituvate allkeelte probleem meil on üks suur nähtus, mida nimetame keeleks, mis aga iseenesest koosneb ju allkeeltest, dialektidest, erinevatest diskursustest, kõnelemisviisidest. Neid allkeli võib leida väga palju ja sellest samast tekstifragmendistkivõib neid tuvastada. Selle katkendi toon on vestlev, on tunda suulise kõne kvaliteet. Samal ajal tulevad siia sisse teaduslikkuse poole kalduv kõnelemisviis, osutused Castanedale, keda ei saa klassikalises
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide
001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
annaabi.ee 
