1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale
naiste hoolde. Keskajal oli naise töö osa pere sissetulekust. Naised tegid igasuguseid ülesandeid ja see polnud mingi ebatavaline asi kui naine tegi enamus mehe töid. Naised võisid harida põldu ja tassida viljakotte kaubanduspunktidesse ja laevapeale, et enda perele sisse tulekut saada. Kui aga mees oli sõjas surma saanud ja naine lesestunud ei saanudgi muud üle jääda kui mehe tööd endale ja naise koormat kergendasid lapsed ja talu abilised. Osad naised tegelesid ka prostitutsiooniga, et ennast ära elatada aga selle eest karistati karmimalt kui varastamise või kerjamise eest (lk 97- 130). Ma arvan, et naistel olid käed jalad tööd täis kuna nad pidid saama valmis oma meeste antud ülesannetega ja veel pidid kõik tegema, et perele veel lisa sisse tulekut saada. Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites
jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele. Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks.
Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile. Üldjoontes on romaani kirik lihtne,väheste kaunistustega.Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid,dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraazid.Väljaspoolt on gooti kirik romaaniga võrreldes tornide vaesem.Tähtis oli ka skulptuur,see pidi olema jutustav ja ilmekas,andma edasi kujutava sisu.
NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama
Gooti stiil Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammaste ja seintele langevat raskust. Gooti meistreid ei huvitanud mitte ainult uute kirikute mahutavus, vaid ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähemal taevale. Vitraazid. Kui romaani kirik oli kitsaste akende tõttu hämar, siis gooti kiriku laiadest akendest voogas valgust kõikidesse nurkadesse. Tihti katsid aknaid vitraazid ja siis tulvas kirikusse salapärast mitmevärvilist valgust see oli nagu tõeline jumalaime. Väljastpoolt on gooti kirik
erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente, mis alul tundusid ebamäärased, kuid hiljem töö käigus said asjad selgemaks ja mõistsin miks ja mida mingi teatud parameeter iseloomustab. Mainimistväärt probleeme töö koostamise käigus ei esinenud, kuna etteantud juhend oli põhjalik ning üheselt mõistetav, mis on antud ülesannete lahendamisel väga oluline. Samuti oli tegemist peaasjalikult vähemalt minule isiklikult elementaarsete vajalike oskustega mis kergendasid töö koostamise ja vormistamise protsessi. Usun, et tehtud töö suurimaks positiivseks väljundiks tulevikku silmas pidades on tutvumine Maa-ameti Geoportaali kaardiserveriga ja selle mõningane kasutuskogemus. Mõõtmistulemused ja arvutused: Tabel 1. Maatükkide ruumilisi omadusi iseloomustavad näitajad. Maa- Katastriüks Pind Pindala Pikkus Laiu Piiri Ruudu Ristküliku Väljavenita- Piiri Kompakt- Maaüks
robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid
Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu talurahvaregulatsioon mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Samalaadne seadus võeti 1804. a. vastu Liivimaal. Lisaks sellele nähti Liivimaal ette ka teokoormiste normeerimine.
See kampaania oli veidi rahulikum, sest lõppesid just laadapäevad. Tööstuskauba osakonnas meeldis mulle kõige rohkem, sest seal on kauba sortiment hästi lai. Mind õpetas ja suunas oma ala hästi tundev assistent Anneli. Ta õpetas, kuidas kiiresti erinevaid kaupu leida ja kuidas neid maitsekalt riiulitele paigutada nii, et nad kutsuksid ostjaid ostma. Selles osakonnas sain ma kätt proovida töötades erinevate abivahenditega (pumptõstuk,andmekoguja), mis kergendasid teenindajate tööd. Jookide osakond oli minu jaoks uus. Selle osakonna alla kuuluvad erinevad joogid, kohv, tee, lastetoidud, purgisupid, kuivained (jahud,suhkrud, pudrud jne), juustud ja ka diabeedikute toidud. Hommik algas sellega, et pidi üle vaatama juustude realiseerimisajad. Juustud, mis olid oma realiseerimisaja ületanud, pidi ära korjama, et need saaks alla hinnata. Pärast seda viisin juustud tagasi allahinnatud kaupade riiulile
Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad. Kõige suurem erinevus oli: · teravkaare, · ristroidvõlvide, · tugikaare, · tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt. Teravkaar Gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus ongi teravkaar. See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus. Tunnusjooned - katedraalid Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused: · rohked vitraazid; · roosaknad (keskportaali kohal); · fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja piilarite torn);
kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne. Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai Prantsusmaast piiratud ehk konsitutsiooniline monarhiaga riik
ROMAANI STIIL · olulisem tunnus ümarkaar · kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne · Bütsantsi mõjud · ilmalikud tagaplaanil üks kuulsamaid Wartburg Eisenachi juures (ma käinud, jejejeje) :D GOOTI STIIL · tekkis tänu teravkaarele (suudab kanda suuremat raskust), roidvõlvile (vähendas lagede raskust), tugikaarele ja tugipiidale (kergendasid sammastele ja seintele langevat raskust) · venitati kõrgusse (vingemad üle 40 meetri) · kimppiilar nagu kimbust koosnev sammas · vitraazid gooti laiad aknad · väljaspool vähem torne läänes üks või kaks ja idas peenike nelitise torn · dekoor rikkalik skulptuurid, ehistornikesed, kivist raiutud nikerdised · HILISGOOTIKA dekoratiivsus kasvas veelgi SKULPTUUR
3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales,
Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste luud nii levinud, et kohalikud lamburid ehitasid neist onne. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama (joonis 6). Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7
trubaduuride luule teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut
Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma keha põhineb ühel etapil , samas teine on kergendasid ja õrnalt toetub maapinnale. Asukoht jalad on tasakaalustatud painduda torso ja relvade - õlad on viltu võrreldes vastassuunas puusas, mis koos kalde juht teeb selg vormide kujul täht "S". Ühest küljest on tavaliselt hätta, ja teine asi paika. Environment : füüsikalised ja bioloogilised tegurid koos nende keemilised vastasmõjud, mis mõjutavad organismi Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda
moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini.
Bensiini tankide ja lennukite kütusepaagid. · Tsiviilelanikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, toidust rääkimata, hankima sõjaväelt. · Raskustele vaatamata üritasid inimesed ka II MS ajal jätkata normaalset elu. · Sõja algul oli keerulises olukorras Inglismaa, kes sõltus mere tagant sisseveetavatest kaupadest. · Hoopis raskem oli olukord 1941. aastal NSVL-is, kus kogu jõud rakendati rinde teenistusse ja elanikkond jäi peaaegu nälga. Olukorda kergendasid vaid lääneriikide abisaadetised. · Kõige kergemalt lootis sõda pidada Saksamaa, mis esialgu elas vallutatud maade ressursside arvelt üsna hästi. Kaotuste suurenedes olukord halvenes, aga suudeti hoiduda näljast ja tagati elanike miinimumtasemel varustamine. · Kõige kergemalt möödus ka see maailmasõda USAle, kus majandus arenes sõja tõttu kiires tempos. Õitses ka põllumajandus, kuna sellele avanes riigi poolt Euroopasse veetava
1924- kui majnduslik olukord paranes, langes natside populaarsus. 1930- riigipäeva valimised. Natsid suurendasid häälte arvu 8X. Riigipäeval said nad 107 saadikohta 583-st- 1932- 230 kohta 30. jaanuar 1933- moodustati Hitleri valitsus. Valitsuses 11 ministeeriumi kohast 3 natsid. Riigipäevas 247 saadikut. Hitler saadab riigipäeva laiali, uued valimised. Natsid kasutavad terrorit. 5.märts 1933- natside võimule tulekut kergendasid kriisid ja lõhed teistes erakondades. Oli vaja hävitada kommunistid. 28. veebruar 1933- süüdatakse riigipäeva hoone. Kommunistid vangistakse. Selle järel hakati piirama kodanikuvabadusi. 30.juuni 1934- pikkade nugade öö. Selle operatsiooniga hävitab Hitler SA ehk pruunsõdalased. Likvideeritakse nende juht Ernst Röhm. 1934- suri president Hidenburg. Hitler ühendab valitsuse juhi koha ja riigipea koha. Hitleri kaaslased:Alfred Roosenberg Himmelu-SS
NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama
Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast, Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast. Kitsamad kabjad viitavad päritolu tingimustele, ilmselt pärinevad need loomad kuivemast, tüüpilisest stepi tingimustest, kus on peamiselt kuivalembeline taimestik ja kuiv maapind. Laiakabjaline hobune on välja arenenud märjema maapinnaga kliimas (Ruus, 2006). Hobuse kodustamine on mõjutanud tsivilisatsiooni kulgu. Hobused andsid algselt toitu, piima, kergendasid transporti ja suurendasid sõja tegevust. Tulemuste põhjal saab teha järelduse, et hobune kodustati 6000 aastat tagasi (Ruus, 2006). Eesti hobuse päritolu on raske välja selgitada, kuna geneetiline mitmekesisus on piisavalt suur. Enamus Põhja-Euroopa vanadel tõugudel on piisavalt ühisjooni, kuid küllaltki palju erinevusi. Eesti aladele on juurde toodud hobuseid kõikjalt: nn Viikingiaeg, ordu aeg, taani aeg, vene aeg kõigist on jäänud siia hobuseid
õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal. Frantsisklased ja dominiiklased
rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele vaatamata üritati jätkata normaalset elu, langes küll tarbimine, kadusid luksuskaubad, jäi alles leidlikkus. Raske oli olukord Nõukogude Liidus 1941.a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid. Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine. Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg, arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on
loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus ja kangelasluule põhjal kujunes LõunaPrantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest
1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919. alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtlik usuõpetus. Keskkool tasuline. 1934.a. koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16-lt 14-le aastale. Tuli juurde uus
aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet Teadus – vt 36 Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule Tehnika – astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber Arhitektuur – gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraažide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba mošeedest
Arutati riigielu puudutavaid probleeme ja kodanikud said hääletada millegi poolt või vastu ja enamus hääli otsustas. Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida. 1. võrdle sumeri ja kreeka linnriike , mis on ühist , mis erinevat? 2. millised olid kodaniku õigused ja kohustused polise ees? 3. Mida ühist ja mida erinevat on Aristrokraatlikul ja Demokraatlikul Ateenal? 4. Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 5. millisel osal Ateena elanikest puudusid kodaniku õigused? 6. kuidas demokraatlikku ateenat valitseti? 7. Mis oli otsene demokraatia ateenas? Kas pead Ateena demokraatiat õiglaseks või mitte , põhjenda?! Küsimused kontrolltööks. 1.Foiniikia ja iisrael. 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid?
(araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. · Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). · Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. · Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. 3. Viikingite retked 9. 11. sajandil. a. Ühiskondlik kord: · Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) · Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed.
GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega. · Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne
33.peatükk Eesti rahvuslik ärkamisaeg Eesti kuulus 19.sajandil Vene tsaaririigi koosseisu. Enamik eesti talurahvast tegeles põlluharimisega mõisnike juures. Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal,
tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele vaatamata üritati jätkata normaalset elu, langes küll tarbimine, kadusid luksuskaubad, jäi alles leidlikkus. Raske oli olukord Nõukogude Liidus 1941.a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid. Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine. Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg, arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega
küllaltki erinevalt. 20 8. Õiguse ja moraali seos Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas ei ole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on seda olnud ka moraal kui ka tavad. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Enne õigust oli moraal see, mis valitsesid inimeste kooselus. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, samas ka kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraalinormidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ning üld kohustuslikud. Kõik need normid kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See inimkäitumine, mida meie kutsume „tavakäitumiseks“, peab olema kujunenud harjumuspäraseks igale inimesele. Aga harjumuste kujunemine on aeganõudev töö. Aeg oli tava ja moraali väljakujunemise aluseks
kodanluse rikastumine ja mõjukuse kasv. Uue korra ajal valgustuslik absolutism, tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine. Valitsemisvormiks saab konstitutsiooniline monarhia(põhiseadusega piiratud kuningavõim). Hakatakse kasutama võimude lahusust. 19.saj teine pool tõuseb esile tööühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Valitsejad andsid usuvabaduse kristluse piires, edendasid haridust ning kergendasid talupoegade elu. Üritasid tugevdada oma riigi majandust kaotades tollipiire ja edendades manufaktuure. 1603, 1613, 1618-1648(pr, rootsi, saksamaa), 1634-1715(Louis IX), 1649-1660, 4.7.1776, 1700-1721, 1756-1763, 1775-1783, 1701(Preisi kuningriigi sünd), 1689, 1679 Habsburgid, Stuartid, Hannoverid, Hochenzollerid, Romanovid, Vasad, Bourbonid. Õiguste billiga pannakse alus parlamentarismile, inglismaad võib sellest ajast nimetada parlamentaristlikuks. Suur Prantsuse revolutsioon 14
Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uus segakultuur 8araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Tekkis rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus - ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid
Peterburis lahti vastik kuulujutt, nagu oleks Puskinile valitsuse käsul salaja vitsadega peksa antud. Selle jutu laskis liikvele tuntud duellant ja mängur Tolstoi. Puskini arvates oli ta nüüd igaveseks ajaks häbistatud, ega teadnud kas tappa ennast või keiser. Tsaadajev tegi talle selgeks, et inimene, keda ootavad ees suured toed, peab laimusse põlgusega suhtuma ja tagakiusajatest üle olema. Karamzini, Tsaadajevi ja Glinka pingutused kergendasid Puskini saatust mõnevõrra. Teda ei saadetud Siberisse ega ka mitte Solevetski saartele. 6. mai 1820 sõitis ta Peterburist lõunasse, määratuna kindralleitnant Inzovi kantseleisse. 13 Puskin Lõuna-Venemaal (1820-1824) Puskin asus teele Jekaterinoslavi (praegu Dnepropetrovsk), kus sel ajal asus Venemaa lõunaosa väliskolonistide ülema Inzovi residents, kelle kantseleisse ta tööle saadeti. Formaalselt
4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine. Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne.
Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega.
Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega.
Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus – Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika – astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur – gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraažide värvikuse. Viikingite retked 9. – 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking – Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid – vabad taluperemehed tingidel – suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega
valitsevad. Tehnilised avastused andsid inimestele võimaluse teatud loodusjõude oma teenistusse panna. Näiteks kuidas varustada üha kasvavaid linnasid veega? Ehitati veetorustikke ja pumpasid, jällegi antiikseid käsikirju uurides. Sealt leiti ka õpetusi kõikvõimalike veekunstide konstrueerimiseks (Pneumatica). Kuidas hõlpsamini terrasseerida mäenõlvu viinamarjaistanduste rajamiseks? Leiutati mullatöömasinaid, mis kergendasid tööd (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 41 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a KUNST, TEADUS JA TAJU. Oskused märgata asju ja perspektiivide tõlgendamise tehnika oskus
midagi. Kuid isegi uurimiskohtupidamised kadusid viimaks moest ja lakkasid piinamast Tomi südametunnistust. Peaaegu iga päev või ülepäeviti varitses Tom sel mureajajärgul soodsat võimalust, et väikese võretatud vanglaakna taha minna ja «mõrvarile» lohutuseks mõnda pisiasja viia, mis ta sai muretseda. Vangla oli armetu väike telliskivist ubrik linna serval soos ja sinna polnud ühtegi valvurit määratud; tegelikult juhtus ka harva, et seal keegi istus. Need annetused kergendasid suurel määral Tomi südametunnistuspiina. Linnaelanikel oli tuline soov Indiaani Joe'd laibaröövimise eest omakohtu teel karistuseks tõrvaga kokku määrida ning sulgedega katta ja ta linnast välja ajada, kuid tema iseloom oli nii hirmuäratav, et kedagi ei leidunud, kes oleks julgenud seda asja algatada, ja nii jäigi see soiku. Ta oli eeluurimisel alustanud oma tunnistust ettevaatlikult võitluse kirjeldamisega, mainimata sellele eelnenud hauarüüstamist; seepärast
annaabi.ee 
