Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine (0)

Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine
Töö koostaja :
Töö koostamise kuupäev: 24.10.2012
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju olemasolevate vahenditega, et selgitada ja omandada maaüksuste kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Antud praktilise tööga määratakse maaüksustele neid iseloomustavad koefitsiendid selleks, et neid oleks võimalik omavahel täpselt võrrelda.
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme : Google Chrome koos vajalike Plug-in´ idega , Microsoft Office Word 2007 ja MS Paint .
Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Lääne-Viru maakonnas , Sõmeru vallas, Kaarli külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on välja toodud joonisel 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil piisavalt selgesti loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on maaüksuste piirid märgitud punaste joontega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning nende andmete põhjal tehtud arvutuste tulemused on koondatud tabelisse 1.
Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem.
Töö tulemused: Kõike kompaktsem maatükk oli kolmas maatükk, mille kompaktsuskoefitsent 0,97 oli väikseim. Järgnesid esimene 1,01 ja neljas-viies 1,02 koefitsentidega. Neljanda ja viienda maatükkide kompaktsuskoefitsendid olid praktiliselt samad, erinedes vaid tuhandike võrra. Kõige suurema kompaktsuskoefitsendiga 1,07 oli teine maatükk. Kõkkuvõttes oli vaadeldud maatükkide näol tegemist väga kompaktsete maatükkidega.
Võrreldes väljavenitatuse koefitsente selgub , et kõige vähem venitatud on teine ( koefitsent 1,07)ja enim venitatud viies maatükk(koefitsent 1,13). Ülejäänud maatükkide väljavenitatuse koefitsendid jäävad nende vahele üsnagi võrdselt. Kui aga vaadelda kõverjoonelisuse koefitsente, siis on need kõik omavahel praktiliselt võrdsed (0,91-0,92), mõneti erineb vaid teine maatükk, mis oli ka vähim kompaktne nagu juba mainitud .
Saadud tulemustest saab teha järelduse, et erinevate maatükkide erinevusi ei saa lihtsalt peale vaadates välja tuua, vähemalt mitte nii täpselt kui arvutades koefitsente ning hiljem neid omavahel võrreldes, sest on maatükke mis erinevalt siinkohal valituks osutunutest on väga keeruka ülesehitusega ning sealjuures on juba vaja teha arvutusi vastavate tulemuste saamiseks. Samuti ei saa peale vaadates täpselt võrrelda omavahel ligilähedaselt sarnaseid maatükke nagu olid uuritutest kolmas, neljas ja viies. Tõeste ja täpsete järelduste tegemiseks on tarvilik võrrelda maatükkide erinevaid koefitsente ning seejärel nende abil maatükid järjestada.
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastava suurendusastmega vaatest, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, mille konfiguratsiooni hakkasin uurima . Salvestanud nimetatud pildi oma arvutisse , avasin selle MS Paintiga, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid „text“ funktsiooni abil, märkisin maaüksuste piirid „ outline “ võimaluse abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused samuti eelmise funktsiooni abil, lisasin maaüksuste kohta andmed pindala, pikkuse ja tegeliku ümbermõõdu kohta, „text“ funktsiooni abil. Kasutades „ select “ funktsiooni, lõikasin pildi välja ning kopeerisin pildi Wordi, kus redigeerisin seda edasi vajalikku suurusesse pildi vormindamise tööriistu kasutades.
Enesereflektsioon : Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente, mis alul tundusid ebamäärased, kuid hiljem töö käigus said asjad selgemaks ja mõistsin miks ja mida mingi teatud parameeter iseloomustab. Mainimistväärt probleeme töö koostamise käigus ei esinenud, kuna etteantud juhend oli põhjalik ning üheselt mõistetav, mis on antud ülesannete lahendamisel väga oluline. Samuti oli tegemist peaasjalikult vähemalt minule isiklikult elementaarsete vajalike oskustega mis kergendasid töö koostamise ja vormistamise protsessi. Usun, et tehtud töö suurimaks positiivseks väljundiks tulevikku silmas pidades on tutvumine Maa-ameti Geoportaali kaardiserveriga ja selle mõningane kasutuskogemus.
Mõõtmistulemused ja arvutused:
Tabel 1. Maatükkide ruumilisi omadusi iseloomustavad näitajad.
Maa-tüki nr
Katastriüksuse tunnus
Pindala (S) ha
Pindala (S) m2
Pikkus (l) m
Laius (v) m
Piiri tegelik pikkus (Pt) m
Ruudu ümber-mõõt (Pruut) m
Ristküliku ümbermõõt (Pristk) m
Väljavenita-vuse koef. (Kv)
Piiri kõver-joon. Koef. (Kp)
Kompakt-suse koef. (Kk)
Maaüksus-te järjestus
Kk järgi
1
77003:001:0148
17,48
174800
642
272,27
1696
1672,36
1828,54
1,09
0,92
1,01
2.
2
77003:001:0147
4,06
40605
308
131,83
865
806,03
879,66
1,09
0,98
1,07
5.
3
77003:001:0650
1,90
18987
201
94,46
542
551,17
590,92
1,07
0,92
0.98
1.
4
77003:001:0930
1,52
15200
198
76,77
501
493,15
549,54
1,11
0,91
1,02
3.
5
77003:001:0145
2,18
21800
243
89,71
604
590,59
665,42
1,13
0,91
1,02
4.
3