kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas
kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa Kasutatu ka ornamenti reeglipäraselt korduv element/orna kaunistus/ . Keraamikal on kammornamentika ja nöörornament. Arhitektuur Megaliitikumid menhir hiigelsuur kivi püstitati vertigaalselt maasse dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid. (Ohvripaik oli keskel ning menhirid ja dolmenid olid ringi ratas ümber selle Stonehenge Inglismaal ROMATISM 19.saj I pool --klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama ja oli liiga rangete reeglitega. siis
Enamik plastitöötlusmeetodeid baseerub plasti vormimisel tama plastses ehk voolavas olekus. PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus); · plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel;
keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.
kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on
2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta. Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4. Jumalanna madudega 5. Kuningas Agamemnoni surimask Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur Arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaim kunstiliik oli arhitektuur. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid ehituskivi, travertiin ja marmor. Kreeka arhitektuuri märkamisväärseim ala oli templiehitus. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor
Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34). Sagrada Familia Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Juugend_Eestis http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/index.htm
5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11
Juugendstiil. Iseseisev töö. 1. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse- Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muut...
Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. Tüüpilise kammkeraamika killud Villa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4037:203, 342, 427). 2.3. Hiline kammkeraamika Hilises kammkeraamikas eristuvad mitmed lokaalrühmad. Kõige selgepiirilisem erinevus on mandri ja Lääne-Eesti saarte seda tüüpi keraamikal. Mandril on peamiseks savi lisandiks üldiselt orgaanika: teokarbipurd ja purustatud taimne mass, vahel ka samott ja isegi lubjakivipurd. Saartel domineerib mineraalne lisand, peamiselt kivipurd. Nõud on valmistatud üldiselt laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud valdavalt suured, munakujulised, kaarjate seinte ja kumera, teravkumera või isegi nupuna eristuva põhjaga, mõnevõrra on olnud ka väikenõusid. Küllalt sageli esineb sissepoole paksenevat serva, mis
korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: —väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) —suur haprus — omaduste suur hajuvus —halb töödeldavus —kõrge hind 15. Metallide, plastide ja tehnokeraamika omaduste võrdlus: Keraamika ja metallide tihedus jääb 2...17 kg/m^3*10^-3. Plastil Sulamis temp: Metallil madal> kõrge. Keraamikal- Kõrge. Plastil madal. Keraamika on kõige kõvem, halvastitöödeldab,
Asteekide Kunst-ja Keraamika Keraamika polnud mitte ainult kasulik asteekidele, see oli tähtis usuliste käsitöö Asteekide kunst jooksul. Keraamika kõikidel kujudel ja suurustel on kujutatud erinevaid disainilahendusi, et Asteekide kultuur ja religioon oli sisukas.The designs typically placed on the pottery were meant to depict or pay reverence to specific Aztec gods or to represent an Aztec tribe. Kujundused tavaliselt asetatud keraamikal oli eesmärk kirjeldada või mõista aukartus konkreetsete asteekide jumalate ja Asteekide hõimu vastu. Asteekide Kunst ja skulptuur Lisaks keraamikale mis valmistati savist, asteegid näitas oma sügava usku läbi erinevate skulptuuride mis oli valmistatud kivist.Üldiselt kivist skulptuure loodi selleks, et esindada nende jumalaid või ohvertud ohvreid.. In fact, the Aztecs meticulously carved small yet realistic figures of animals and people out of jade, obsidian, and quartz
jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus); · plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel;
füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasvutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalised füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3. Enamkasutatavatel metallidel 1700...22000 kg/m3 piires. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergemetalle ja kergesulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3. Raskemetalle ja raskesulameid mille tihedus ületab 10000 kg/m3 ning kergmetalle ja kergsulameid üle 5000 kg/m3aga alla 10000 kg/m3. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergemaiks on magneesium, raskemaiks aga plaatina. Sulamistemperatuur
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris...
kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Materjali mehaanilised omadused Kulumine on hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda purunemata olulist deformeerimist. Materjali füüsikalised omadused Materjali tihedust määratakse 1 mahu kaalumisega. Plastidel on tihedus . Keraamikal 1500...2500 kg/. Metallidel 1700...22 000 kg/. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Eristatakse keskmist ja tegelikku tihedust. Tegelik tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. Keskmine tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, koos pooride ja tühimikega. Materjali füüsikalised omadused Poorsus Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud
Neid materjale nimetatakse elektreetideks (püsimagnetite elektrilised analoogid). uid laiema leviku saavutasid nad pärast II maailmasõda. Kui veel 50 aastat tagasi oli plastide kasutus praktiliselt olematu siis tänapäeval läheneb tarbeplastide (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik
kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium,
Asustus nihkus veekogudest eemale, samas jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli tollaste meetoditega lihtsam harida. Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber. Ornamendis võisid esineda ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud olid enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Pildil nöörkeraamika savinõu ja venekirve otsad. Pronksiaeg - Oli aastatel 1800-500 eKr. Tööriistu ja mõningaid esemeid hakati valmistama pronksist
kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium,
Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid - ühe spetsiifilise omadusega: fluorplast (PTFE)- madal pinnaenergia, polüimiid (PI) - hea elastsus, suurepärane kuumus- ja kemikaalikindlus jt. Plastide kasutamise eelised ja puudused : Eelised- Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, nad on kergemad, viimistlemise minimaalne vajadus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), head elektri- ja soojaisolaatorid. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus. 5. Komposiitmaterjalid: liigitus mõlema faasi järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale,
Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka. On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi.
Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. 4.1. Materjalide füüsikalised omadused Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt
optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värv- ained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2
- töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid Plastid Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madam energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, tooteodavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja mürasummutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid.
·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt:
suureneb.) XIII POLÜMEERSED MATERJALID 131. Plastide omadused- Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel; suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; vananemine aja jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. Eelised- madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja Keraamikal; kergemad; viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; hea töödeldavus; korrosioonikindlus. 132. Polümeeride vananemine- põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja Valgus. 133. Polümeeride liigitus- looduslikud; modifitseeritud looduslikud; sünteetilised 134. Polümeeride ehitus- Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest
Hauad olid seest vooderdatud kivide või 6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) paelkeraamika hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti
Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega. Viimati mainitud intervjuu on lisatud uurimusse (vt. Lisa 2). 1. Rahvamustrid Rahvamustrid on ornamendid ja mustrid, mis esinevad tavaliselt riideesemetel, aga ka muul käsitööl, näiteks keraamikal. 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti Eestis algas rahvakunsti kogumine ja uurimine alles 19. sajandi lõpul. Väga paljud kunagised tähendused olid selleks ajaks kadunud ning neid võib ainult oletada kasutuskohtade ja nimetuste põhjal. 1 Siiski on rahvakunstiuurijad andnud oma parima ning seda teen minagi. Koopamaalinguid leidub Eestis vähe ning need on enamasti skemaatilised kujutised inimestest või loomadest, mida ei saa mustriteks nimetada. Esimesed mustriga kaunistatud
elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid,autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. Plastide üldised eelised ja puudused. Põhjused, miks plaste kasutatakse: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, Nad on kergemad, Viimistlemise minimaalne vajadus, Hea töödeldavus, Korrosioonikindlus, Hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), Head elektri- ja soojaisolaatorid Plastide puuduseks on: haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus 13. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi.
kujunenud domineerivaks majandusharuks. Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi. Arvatavasti põhines tolleaegne viljakasvatud aletegemisel. Suurel määral jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus. Esemeline materjal Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud, kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud on enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Nöörkeraamika 23 Esineb ka suuremaid ja robustsemaid nõusid. Nende savikoostisesse on
•Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus, värvus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700- 22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus- nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt:
geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.
Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO 2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. 118.Plastide omadused: Omadused: väike tihedus, suur korrosioonikindlus, enamikel suur hõõrdetegur, head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega, dekoratiivsed, väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Eelised: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks). viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus. hea töödeldavus. Korrosioonikindlus. hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus). plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse. nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Puudused: haprumine madalatel temperatuuridel; suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; vananemine aja jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. 119
Praktikas kasutavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus Erinevad materjalide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass kg/m 3 . Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb tardolekust üle vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts) Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Sulamist°- Kerg- ja rasksulavad ↑ ↑ Hg Fe
- läbipaistvus - valguse neeldumine/peegeldumine e)keemiline vastupidavus f)sanitaar-hügieenilised omadused. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse: - sulavoolavus/sulaviskoossus - niiskusesisaldus - termostabiilsus - kompaundi koostis (kompaund on segukoostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalikke lisandeid). - Kahanemine 2)Plastide eelised. - Madalamad töötlemistemperatuurid kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energia kulu. - Mahu/kaalu suhe on polümeermaterjalide kasuks, minimaalne viimistlemis vajadus - Toote odavus. - Hea töödeldavus, - korrosioonikindlus - kergemakaalulisus - hea mehaanilise tugevuse ja tiheduse suhe ( eritugevus) - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö. - Nad on head elektri- ja soojusisolaatorid Plastkomposiidid on komposiitmaterjalid, mille struktuuris maatriksiks ehk põhimaterjaliks
Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) kõvaks muutumist. Puudused: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · suur soojuspaisumine. Eelised: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, - kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. 138. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad
Katoodkaitse: · madal tulekindlus; Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse · suur soojuspaisumine. poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Eelised: Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam hoida korrosiooni. energiakulu, Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, - kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), kipsi ja NaCl segust. - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus,
Polüvinüülkloriid: omadused, kasutamine. · suur soojuspaisumine. · (termoplast) on valge tahke aine; · nim vinüülplast kui lehena toodetud; Eelised: · Head dielektrilised ja plastilised omadused; madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam · väike temperatuurikindlus, laguneb üle 100 oC, kõrge külmakindlus (50 energiakulu, °C); kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), · Suur keemiline vastupidavus õlidele, lahustitele, leelistele ja hapetele. viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, Ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile;
· Dielektriline läbitavus, 4. Optilised: · Läbipaistvus, · Valguse neeldumine ja peegeldumine, 5. Tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide puudused: · Hapsumine madalatel temperatuuridel, · Suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, · Vananemine aja jooksul, · Madal tulekindlus, · Suur soojuspaisumine. Plastide eelised: · Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, · Kergemad, · Viimistlemise minimaalne vajadus, odavus, · Hea töödelduvus, · Korrosioonikindlus, · Hea tugevuse ja tiheduse suhe, · Tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, · Head elektri- ja soojusisolaatorid. Polümeeride vananemise põhjuseks on: · Erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, · Temperatuur, · Õhuhapnik, · Valgus.
- värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid.
kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On
autoriõigusi. Peetakse tõenäoliseks, et primitiivsed inimesed kasutasid märke näidates kariloomade omandiõigust. Rooma keisririigi aegsed mõõgasepad märgistasid mõõgateramikele oma nimesi. Lõuna-Prantsusmaa, Lascaux Koopa seinadelt on leitud maalinguid, mis on tehtud umbes 5000 a. eKr. Vanad egiptlased, kreeklased, roomlased ja hiinlased kasutasid mitmesuguseid templeid ja märgistusi, et viidata autorlusele, näiteks keraamikal ja tellistel. Märgistused näitasid kaupade kvaliteeti ja probleemide korral oli inimestel võimalus tootja poole pöörduda. (Sherinian, s.a.) 5 Keskaeg kuni 19.sajand Umbes 1000 aastat pKr, hakkasid ilmuma esimesed kaubamärkide “andmebaasid”. Reisivad kaupmehed hakkasid müüjaid ja nende unikaalseid kaubamärke jälgima, et tuvastada kauba autentsust ja kvaliteeti. (Sherinian, s.a.)
- hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Eelised: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks). viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus. hea töödeldavus. Korrosioonikindlus. hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus). plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse. nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Puudused: • haprumine madalatel temperatuuridel; • suhteliselt madal lubatav töötemperatuur;
13 Savitahvlid Mesopotaamiast, sumeritel 4at eKr. kiilkiri, valmistati u 2000 aastat (massiliselt), on leitud ka 6. saj. eKr. Hiljem sai Babüloonia ja Assüüria, tänapäeval Iraak, Süüria ja Türgi. Rullraamat Egiptuses, al. 2500 eKr. Ka Antiigis (Kreeka, Rooma) keraamikal ja vaaasimaalidel on kujutatud rullide lugemist. Papüürus Egiptuses, kreeklastel 6. saj. eKr. Vahatahvel e. diptühhon puutahvel mis on vahaga kaetud. Kasutati märkmete tegemiseks, koolis vihikutena. Oli levinud ka kahe poolega, roomlased kasutasid paralleelselt ka rullraamatut. Koodeks tänapäevane raamatu vorm, 4. saj. pKr tuleb massiliselt kasutusele
Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraa- Räni Si 14 mika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Süsinik C 6 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m . Väävel S 10 3 Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m , keraamikal Mittemetallid (gaasid) 3 1500...2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel Argoon Ar 18 3 piires 1700...22 000 kg/m . Viimaste puhul erista- Hapnik O 8 takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, Heelium He 2 3
Joon.2.12. Kermiste erosiooni kiiruse ja kõvaduse vaheline seos 2.5. Keraamiliste materjalide erosioon Siinkohal olgu toodud võrdluseks tehnokeraamiliste materjalide erosiooni kiirus SiC osakeste joas erinevatel kiirustel ja kohtamisnurkadel. Suurima erosioonikindlusega on B4C ja Si3N4, mis ületavad erosioonikindluselt üldkasutatavaid WC-Co kermiseid mitu korda. Nagu habrastele materjalide omane on ka keraamikal kulumine suurem kui abrasiiviosakesed langevad risti pinnale. . Tehnokeraamika erosioonikiirus SiC osakeste joas Material Kõvadus Purunemis- v = 50 m/s v=200 m /s HV sitkus, MPam a=22,5o a=90o a=22,5o a=90o 95%Al2O3 1960 5 20 130 700 2500
Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Värvidest eelistati kirkaid, heledaid värve ja õrnsinist tooni. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik härg, kellest neiud ja noormehed üle hüppavad. Kujutati ka pidulikke tseremooniaid, sõja-ja jahistseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Iseloomulik on, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. Tähtis osa kreeta kultuuris oli kreeta keraamikal. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures neile kõigile on omane ere värvigamma ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane, isegi naturalistlik. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi (vaas Gurniast )Sageli olid vaasid maalitud kahevärviliselt, kaunistatud taimemotiividega, on õiekujulisi, õhukeste seintega. Kreeta väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.
- termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Põhjusi, miks plaste kasutatakse, on mitmeid. Olulisemad neist on järgmised: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid,
annaabi.ee 
