Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' par...
Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid? Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10.Iseloomusta Karl uure keisririiki. KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suur kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased kogu lääne Euroopast ja muutis oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks.Ühasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik.
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
BÜTSANSI ÜHISKONNA ÜLESEHITUS Ühiskonnapüramiid, üldine ülevaade ühiskonnakihtidest, võrdlus Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA
· Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa). · Nende varemetele tekkisid uued väiksemad riigid ( 8-väikest riiki ) Eesti Vabadussõda 1917.a Veebruar- toimus Venemaal revolutsioon, kukutati keiser. Hakati looma Eesti rahvuslikke väeosasi. Eestlased nõudsid peaministrilt Kerenskilt autonoomiat- ( piiratud iseseisvust ). Uueks valitsus juhiks saab V.Lenin. Bolsevikud kavatsesid vallutada terve Euroopa. 23. Veebruar kuulutab 1918.a Eesti ennast iseseisvaks riigiks. 24. Veebruar
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia
troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra • Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid,
4. Klassitsismi periodiseeritakse Prantsusmaal kolmes etapis: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u. 1820 ampiirstiil Üldiselt periodiseeritakse klassitsismi 1) Varaklassitsism u. 1770-1800 2) Kõrgklassitsism u. 1800-1830 5. Sõnaga ampiir seostan keiserlikkust või keisririiki. 6. Tähtsamaks pean Kpaitooliumi Washingtonis kuna seal asub senat ja USA presidendi kabinet. See on maailmas üks kõige tähtsam hoone. 7. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli Antonio Canova. Tema looming oli rokokooluku pehmuse, sarmikuse ja meelise värskusega. 8. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest, eelkõige reljeefidest. Maalimislaad oli moraliseeriv ja didaktiline. Värv oli jäänud tahaplaanile ja siluetid ning üldine joonistus domineerisid.
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga.
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias
Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad.
600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion, kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid. Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. 14
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist.
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest?
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks
asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu. Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim. Keiser toetus riigi arvukale ja keeruliselt liigendatud ametnikkonnale ning senat oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks. Ka piirkondades laiendas keisrivõim oma volitusi. Linnadel olid küll endiselt omavalitsused, kuid need allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile. Hilist keisririiki iseloomustas linnaelu püsiv allakäik, käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid. Iga provints elas oma elu. Impeeriumi ida ja lääneprovintside erinevused süvenesid. Et vallutussõjad lõppesid, muutus järjest raskemaks orjade hankimine. Orjade nappusel hakkasid suurmaaomanikud järjest rohkem kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Hilise keisririigi ühiskond oli rangelt seisuslik. Impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse auväärseteks ja madalateks
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. 7
Euroopa rahvusvahelistes suhetes? arengut? Keisrivõim toetus peamiselt Maadeavastuste käigus õppisid Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi. Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja keisril piiramatu võim, seetõttu hakati tubakas, koduloomadest kalkun. Kõige keisririiki üha enam nimetama esimesena ilmnesid muutused Austriaks. kaubanduses, seejärel töönduses ning Võrrelge Rotterdami erasmuse ja edaspidi põllumajanduses. Keskaja Thomas More'i ühiskonnakriitikat ja olulisemad kaubateed minetasid oma suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate? Mis olid reformatsiooni sügavamad
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle
11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge Vabariik on riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (näiteks parlament) võivalijad. Keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks Patriits (pater - isa) muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim patriitsidele, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei lihtrahva liige. Vabariigi algul olid võimust eemale jäetud, kuid 265 eKr said patriitsidega võrdsed õigused. Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne-
1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena tungiti etioopiasse, Itaalai liitlane oli Saksamaa, Itaalia lahkus rahvasteliidust. Hispaania kodusõda- Hisp. Sai võimule rahvarinne, sõjavägi polnud sellega rahul ja tegi mässu, mis kasvas kodusõjaks. Sinna sekkusid ka teised rigid, NsVL( toetas rahvarinnet), Saksa, itaalia, Portugal(toetasid franco mässulist valitsust) Kodusõja lõpuks vabariiklased kaotasid ja kehtestati Franco diktatuur. Hisp
1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena tungiti etioopiasse, Itaalai liitlane oli Saksamaa, Itaalia lahkus rahvasteliidust. Hispaania kodusõda- Hisp. Sai võimule rahvarinne, sõjavägi polnud sellega rahul ja tegi mässu, mis kasvas kodusõjaks. Sinna sekkusid ka teised rigid, NsVL( toetas rahvarinnet), Saksa, itaalia, Portugal(toetasid franco mässulist valitsust) Kodusõja lõpuks vabariiklased kaotasid ja kehtestati Franco diktatuur. Hisp
Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juurde rajati koole ja kirjutati raamatuid ümber. Pärispatt Inimese kaasasündinud patusus; selle põhjuseks on esimeste inimeste, Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud.
Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste
paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks.
ülesandeid. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756- 1651.a. tunnistati 14-aastaseks saanud Louis 1763).Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma.Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused. Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad
Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi teda Lääne-Rooma keisririigi taastajaks. 24. iseloomusta Karl Suure Keisririiki. Ta pidas lugu kultuurist ja haridusest ning kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis oma õukonna kultuurikeskuseks. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris.
2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu Rooma keisririigi allakäigu põhjused: 1
kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. Keskaegne Prantsusmaa Next.svg Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa
kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha.
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 P...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared
Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4.Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsiti rahu oli vaid ajutise iseloomuga, sest Venemaal suhtuti lüüasaamisesse kui rahvuslikku alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812. aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks
ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne 14-15 saj. järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad o Heinrich Linnupüüdja o Otto I Suur (alates 962. a. Saksa-Rooma keiser) o Otto II ja III(üritasid taastada Lääne-Rooma keisririiki) · Ottoniitide põhisuunad: o Rajati vaimulikud vürstkonnad o Alistati ungarlased ja saksastati Baierist idas asuvad alad(tekib austria) o Keisrite ilmalik võim ka itaalias, keisri kroonimine roomas · Keisrivõimu hiilgeaeg 12. saj. · Friedrich I Barbarossa o Osales II ja III ristisõjas · Heinrich VI
vanasti olid need mõeldud lihtsatele töölistele ja talupoegadele, kes sageli olid kirjaoskamatud, keda püüti „ära osta” kunsti kaudu. Propagandat või reklaami kunsti teenistuses oli selgesti näha ka Periklese- aegses Ateenas. Sealne monumentaalne arhitektuur ja hiiglaslikud kujud edastasid kõigile visuaalse sõnumi, Ateena poliitilisest ja sõjalisest võimsusest. Ära ei saa mainimata jätta ka Rooma keisririiki, kus toimus poliitika täielik realiseerumine kunstis. Augustuse monumendid kehastasid harmoonilist sünteesi, kodaniku uhkusest, autokraatlikust võimust ja kunstilisest prefektsionismist. Reklaami võib leida ka renessansskunstist, eriti 16. saj madalmaade graafikast, mis oli suuresti seotud religiooniga ja protestantlike ideede levikuga, mille eesmärgiks oli Piibli levitamine lihtinimese kätte ning visuaalne kujund pildil oli heaks
lihtsustamiseks täiendama lisamärkidega. Kokku on hieroglüüfe tuhandeid. Üsna varakult hakati Hiinas kirjutamist pidama omaette kunstivormiks. Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Keisri ametlik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskonna keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik ja kehtestati riiklike eksamite süsteem
vangina tema enda kodus. Peale selle oli vangaelu teinud teda vaimselt ebastabiilseks. Mees oli ka mures oma poja pärast. Timo surm kui mõrv Timo harjutas laskmist kuulidega, kuid tema peas olid haavlid ( milleks ta laadis oma püstoli haavlitega?). Jakob nägi maja taga kellegi jalajälgi. 9. Timo ei põgenenud Eestist, kuna ta tahtis olla "nael keisririigi ihus". Ta tahtis kirjutada, kuid teadis, et välismaal olles tema kirjutised Vene keisririiki poleks jõudnud ning teda poleks enam kuulatud, vaid võetud kui äraandjat. Ta tahtis võidelda oma tõekspidamiste eest.
1861 1865 Ameerika kodusõda 1.jaanuar 1863 orjuse kaotamine USA-s 9. Mõisted: `'raua ja vere poliitika'' tähendas, et tähtsamaid küsimusi ja riikide vahelisi konflikte sai lahendada ainult sõjaga. `'maailmapoliitika'' tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Kolonialism poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine. Kolmas vabariik Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rantjee inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest Tööerakond erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks. Hiilgav isolatsioon Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Briti impeerium 19
Seetõttu oli Richelieu kõigega hästi kursis ning vajadusel juhatas eksimustega hakkama saanud saadiku õigele teele tagasi. Riikide vahelistes suhetes pidas ta oluliseks pidevaid läbirääkimisi ja püsikokkulepete saavutamist. Ta pahandas paavsti, kuna seadis Prantsuse riigi huvid kõrgemale religioonist. Eriti ilmnes see Kolmekümneaastases sõjas, kus ta valis oma liitlasteks protestantlikud riigid, 4 et nõrgestada Saksa-Rooma keisririiki. Richelieu ja hiljem ka Päikesekuningas Louis XIV tõttu hakkasid diplomaadid ladina keele asemel suhtlema prantsuse keeles. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria de Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud intendandid.
Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel paika Eur uus poliitiline korraldus.Viini Joseph Sieyès'iga.25. detsembrist Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse 1799 18. maini 1804 oli ta esimene e. seaduslikkuse põhimõte è taastati konsul.18. maist 1804 kuni aprillini Euroopas enne 1789 valitsenud 1814 oli ta dünastiate võim,Erandid: ei taastatud keiser.Tsensuur>tsiviilkoodeks,Turu Saksa-Rooma Keisririiki Rootsis ei majandus- tööstuse areng1806 taastatud Gustav IV Adolfi kontinentaalblokaad Inglismaa võimuKonkr. ümberkorraldused: vastu1813-Leipzigi ehk võimule said Bourboni, Habsburgid Rahvastelahing, Napoleon kaotas jt.Julgeoleku põhimõte è Pra ümber koalitsioonivägedele.1814.a. - moodustati puhverriikide (vaheriik kahe koalitsiooniväed vallutasid suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema
paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seadusandlikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa-Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr. Ümberkorraldused: Belgia + Holland = Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e
Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta ungarlaste rõõvretked ja allutas Saksa feodaalid kindlalt oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja Itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end Roomas keisriks kroonida, taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I loodud riiki nimetatakse Pühaks Rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks. Keisririiki kuulusid ainult Saksamaa ja Põhja- ning Kesk-Itaalia. Valitseja kandis ühteaegu Saksa kuninga kui ka Püha Rooma keisri tiitlit. Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine
e) Ta pani aluse karolingide dünastiale ta ei pannud alust nende dünastiale f) Ta ei sallinud midagi, mis oli Vana-Roomaga seotud tema eesmärk oli taastada antiik roomat g) Ta õukonnas leidus palju õpetlasi, kuigi ta ise oli kirjaoskamatu h) Tema pojapojad jagasid Frangi riigi 2 iseseisvaks riigiks: Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik nad jagasid selle kolmeks osaks, ida-, lõuna-ja lääne-frangi riik 2. Ida-Rooma keisririik (6 p.) a) Lõpeta laused: · Ida-Rooma keisririiki hakati keskajal nimetama bütsantiks · Tema territooriumi moodustasid balkani ps , süüria , krimmi ps lõunapoolt jt. alad · Kogu võimutäius kuulus keisrile · Erinevalt Lääne-Euroopast allus valitsejale ka riigielu korraldadvad ametnikkonnad b) Täida skeem "Välisvaenlased tungivad Bütsantsi": 7-11 saj saj. tungisid balkani alale bulgaarlased BÜTSANTS ...7-9 saj
mõjuvõimsaimaks impeeriumiks. Rooma territooriumi laienemine tõi kaasa aga võimunälja poliitikute ja kindralite seas. Paljude juhuste kokkulangemisel 1. ja 2. saj. eKr tõi kaasa Rooma Vabariigi langemise. Julius Caesari ja Augustuse valitsemisaegadel moodustuski Rooma keisririik. Keisririiki valitses imperaator ehk keiser, kellel oli täielik võim oma rahva üle. Võim ei olnud enam rahva käes, aga Rooma õitseaeg kestis veel paar sajandit. Gaius Julius Caesar Riiklik korraldus keisririigi ajal Augustus oli esimene Rooma keisririigi valitseja, kes krooniti keisriks aastal 27 eKr, kuid see ei tähistanud veel ametlikult vabariigi lõppu.
tulistasid senistest mitu korda kiiremini, lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Aastal 1617 toimunud Stolbovo rahuga sai Rootsi endale Ingerimaa ja Käkisalmi lääni. 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga sai Rootsi kõik Väina jõest üleval pool asuvad maad Poolalt endale, mistõttu jäi kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka Rootsi vägede edu põhjuseks Kolmekümneaastases sõjas, ta kasutas targalt mobiilset suurtükiväge ja agressiivset taktikat. Juulis 1631, natuke üle aasta enne oma surma võitis ta Werbenis toimunud esimese suure välilahingu katoliiklaste vastu. Valitsemise aeg oli tal 3 lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata
annaabi.ee 
