Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja jõulisust meeldiva isiku märkamisel
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie
Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,
1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes.................................................................................6 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides.......................................................7 1.2 Kehakeele võltsimine.......................................................................................................7 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid.......................................................7 1.4 Sugu ja kehakeel...............................................................................................................8 1.4.1 Naiste kehakeel.........................................................................................................8 1.4.2 Mehe kehakeel..........................................................................................................8 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt........................................................................................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
........................ 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8 7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
Head suhtlejad oskavad kehakeelele tähelepanu pöörata ning vajadusel seda ka suunata ja juhtida. Kehakeele mittevaldamine võib aga põhjustada probleeme nii tööl kui ka isiklikus elus. Näiteks kui teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid nii klientide, ülemuse kui ka kaastöötajatega. Kehakeel peegeldab tundeid kõige täpsemalt. Teame ju kõik ütlust "suu laulab, süda muretseb". Suu võibki "laulda", kuid kehakeel annab pildi sellest, mida inimene tegelikult mõtleb ja tunneb. 2 Teadlikult juhib inimene ainult väikest osa oma käitumisotsustest. Meid suunab alateadvus, mitte mõistus ega aru. Kehakeel on kõikide inimeste ja loomade ürgseim suhtlusvahend. Oleme ainult unustanud seda teadlikult kasutada ja desifreerida. Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine
..............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid.........................................................................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate naise ja mehe erinevustest suhtes olles. Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinna
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib.............................
kahjusta teise huve ning ei vii konflikti olukorrani. Hea suhtlemise aluseks on vaja esmalt teadvustada kellega sa räägid ja kuidas. Sina kui sõnumi saatja pead olema suhtlemispartneriga n- ö ühel lainepikkusel, suhtlema tema suhtlemiskiirusel ning kasutama temale sobivat sõnavara. Näita üheselt välja, mida sa tegelikult mõtled ja tunned. Kui sa räägid üht, kuid su nägu, hääletoon ja kehakeel ütlevad teist, tekitab see segadust ja sellises olukorras usub vastaspool pigem nähtut (miimika, kehakeel, hääletoon) kui kuuldut (sõnad). Sõnumi saatjana pead olema kindel, et sinu öeldu on sõnumi saajale arusaadav. 21. Mis on konflikt sinu meelest (st sinu sõnadega öeldult)? Konflikt on kahe osapoole huvide mitte kokkulangevus või erinev arusaam. „Mina tahan üht aga sina teist ja kumbki meist ei ole valmis oma arvamust või tahtmist muutma”
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
..........................................................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.....................................................................
uurimus järeldus teooria tegelikkuse seletamine,ennustamine Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine. 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust.
Loogiline argumenteerimine 3. Rahustamine Väga oluline suhtlemistõke on ka teiste inimeste juures nende tõkete otsimine ja nende ja etteheidete tegemine sellest lähtuvalt KUULAMISOSKUS Kuulamisoskused või nende puudumine mõjutavad olulisi tahke meie elus: suhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl või õppimises jne. Kuulamisoskused I Tähelepanu väljendamise oskused- Tähelepanu väljendamist võib nimetada kogu kehaga kuulamiseks. 1. Sobilik kehakeel (keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal)
eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga
Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga Tervikliku sõnumi kogumõjust moodustab umbes 7% sõnaline suhtlemine, 38% kuulub hääletoonile, 55%on visuaalne mõju.
lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted
särada me üle. Teiste aupaiste sära (basking in reflected glory – Cialdini et al 1976). Nt kui teie heal sōbral läheb väga hästi, siis te vōite soojendada end tema sära paistel. Inimesed upitavad ennast siis kui neil on vōimalik mingeid suhteid edukate inimestega näidata - nt et inimene on pärit Ameerika presidendi kodulinnast, et tal on tuttav, kes vōitis miljoni, seega üritatakse selliste sidemete kaudu avaldada muljet. Spordisündmuste ajal samastutakse sportlastega edu korral (Meie Kiku), ebaõnnestumist seletatakse aga individuaalselt, kõnealusest sportlasest tulenevaks. Keerulisem on olukord siis, kui sõber või tuttav on edu saavutanud valdkonnas, kus teilgi on taotlusi. Sellisel juhul üritatakse enam töötada sõbra edestamiseks, ignoreeritakse oma sõbra saavutusi või siis hakkavad tunded sõbra suhtes jahenema. (Enesehinnangu säilitamise mudel – A. Tesser 1988).
Uurijad saavad kasutada moodsat tehnilist aparatuuri, mis võimaldab uurida üksikuid närvirakke, aju eri osade rolli, mitmete ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele. Eetilistel põhjustel ei saa kõiki katseid inimeste peal teostada, samas loomadel tehtud katseid ei või üldistada inimeste kohta. Tänapäeva psühholoogia on väga dünaamiline teadus. 5. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: 1. kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; Juhtumi analüüs Uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult.. Ajukahjustusega inimese põhjalik uurimine annab rohkelt infot aju funktsioneerimise kohta. Kerkib samas küsimus - kuivõrd on uuritud indiviid tüüpiline, st kuivõrd peegeldab antud inimese uurimine probleemi laiemalt. Võib saada viljakaid ideid, kuid need juhtumid võivad jäädagi väga erandlikuks. Vaatluse- jälgiakse uuritavat objekti, eesmärgiga fakte kirjeldada ja üldistada
endast mulje jätmisega ning samal ajal ka teised inimesed analüüsivad mind ning üritavad endast muljet jätta ja me kõik teame seda. - TUTVUSE PIKKUS (ja intensiivsus) – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast. Seda vähem kasutame olemasolevaid etalone hinnangu andmiseks. Inimesed reguleerivad oma muljet vastavalt sellele, kellega nad koos on. Nt. naised söövad vähem, kui on koos enda jaoks atraktiivse noormehega. Millel baseerub isikutaju? - Fritz Heider (1958) – inimeste loomupärane püüe tähenduste ja põhjuste mõistmise poole. Me tahame saada aru, mõista teist inimest - Kelley – põhjuste omistamisel otsime me kolme tüüpi infot - kas käitumine on selgelt eristatav: kas inimene käitub nii ainult konkreetses olukorras?
Laste ruudulised kolmveerandpüksid ja Calpurnia kostüüm ei viita kaasajale, kuid ometigi öeldakse, et tegevus toimub kaheksakümmend aastat hiljem ehk siis võime arvata, et kostüümid on ka sellest ajast ning on lihtsalt üks osake atmosfääri loomise vahenditest. Valguskujundus omab (nagu ka lavakujundus) nii tinglikku kui ka reaalset funktsiooni. Enamasti rõhutab valguslahendus mõne tegelase kõnet või tegevust, kuid valgust kasutatakse ka näiteks selleks, et luua muljet tulekahjust. Selle jaoks on lavale suunatud punane valgus, mis koos lindilt tuleva kahinaga teeb vaatajale selgeks, et tegu on tulekahjuga. Peale selle on värvilist valgustust kasutatud õuduste stseenis, kus sinise valgusega püütakse luua adekvaatne atmosfäär õudusjuttude rääkimiseks. Külm sinine valgus teeb lavaruumi kõledaks ja õõvastavaks ning selle abil rullub laval lahti laste kujuteldav õudustetuba. Tavalist nö päevavalgust, mil kõik neutraalsed prozektorid on
kategooriasse - Vision for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks - Visual recognition – objektide ära tundmine ja mõistmine - Visual space – visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest ku ka teistst lähtuvalt) - Visual attention – tähelepanu mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Ventraalse ja dorsaalse visuaalse töötluse teed - Dorsaalne tee – suundub kiirusagaratesse, seotud liigutuse nägemisega (v5 ja v3) - Ventraalne tee – objektide äratundmine, kõhtmine tee Nägemishäired - Kahjustuse järgi saab teada milline piirkond peaks tkahjustatud olema - Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde - Parem reetina pool – projektsoon aju vasakuse poolde - Seega mõlema silma mõlema pooel visuaalne pilt saadetakse samasse v1 alasse - 1 ala kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas
• kui inimene siiski halvasti käitub, siis on selle põhjuseks talle avaldatav surve, mis val- landab teatud kaitsemehhanismid; • elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks; • igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast. Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi- neva maailmamudeli kaudu. Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö- re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid. Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine Lahenduskeskne nõustamine (Steve de Shazer) lähtub sellest, et probleemide tekitajad ja
väljas. Sellega kaasneb tavaliselt tõsine vaimne alaareng ja on ka tugevalt vaimselt alaarenenud. Tüdrukutel on ainult üks sugu määrav kromosoom x kromosoom üksinda. Puberteedieas sekundaarsed ja primaarsed sugutunnused. Hermafodism ja pseudohermafrodism. b) sugu, kui psühholoogiline konstrukt Soorolli omandamine toimub kolmel viisil sotsiaalse õppimise kaudu: 1. Juhtimine, suunamine 1-päevase tüdruku kohta öeldakse, et on ilus ja õrn, poisi kohta, et tugev. Samamoodi riietusega suunamine. 11 2. Modelleerimine esmatähtis vanemad. Imiteeritakse samast soost vanemat. Enne 5-t eluaastat ei ole lapsele tähtsad vastassugupoole tunnused. 3. Kinnitamine ,,tüdrukud ei mängi autodega" negatiivne tunnustamine tüdrukule. ,,tüdrukud mängivad nukkudega" positiivne kinnitamine tüdrukule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
