· teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erinevat taandavat suhkrut (laktoos, fruktoos). Mõlemasse lisan ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan, kuni kristallsed ained lahustuvad. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades. Kuum reaktsioonisegu jahutan jäävannis. Järeldus: Moodustunud katseklaasis kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Saadud osasoonid (all) on peaaegu võrdsed osasooniga toodud juhendis. 1.2.3. Hõbepeegli reaktsioon. Aldehüüdrühm, mis sisaldub taandavate suhkrude molekulides, taandab mitmete metallide sooli. Tolli reagendist (ammoniakaalne hõbenitraadi lahus) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide,
Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin uuritavat alglahust tsentrifuugiklaasi, lisasin 2 M HCl lahust. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi (TAA) lahust. Hoidsin tsentrifuugiklaasi keevas veevannis 5 minutit. Keetmise tulemusena tekkis tsentrifuugiklaasi must sulfiidide sade. Tsentrifuugisin. Sadestumise täielikkuse kontrolliks lisasin pärast tsentrifuugimist tsentrifuugiklaasi 0,5 ml vett nii, et see valgust mööda katseklaasi seina alla lahuse pinnale. Lahuse ja vee piirpinnake ei tekkinud kollast CdS ega SnS rõngast, seega polnud lahust vaja enam lahjendada. Eraldasin sademe peal oleva tsentrifugaadi ja jätsin selle järgmiste rühmade katseteks.
Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB Enne karastamist 63,5 Pärast karastamist 26 Pärast vanandamist 0.5 55,5
Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet – HBAT HBAT – Immunoglobuliin G nimeline antikeha IgG omab 4 peptiidside IgG - Peamine antikeha inimese vereringes Immunoglobuliin G Ennetamine Õhukindlad hoidised tuleb keeta min. 10 min keevas vees Statistika Üle 60-aastased inimesed paranevad halvemini. Ravitud juhtudel on suremus 8%. Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Kasutatud kirjandus www.inimene.ee Wikipedia.com Tänan kõiki tähelepanu eest! Küsimused: Mis mürkaine põhjustab Botulismi? a) Botulaan b) Butaan c) Botuliin Mis on botuliini eritava bakteri ladinakeelne nimetus? a) Clostridium botulinum b) Botulinus Clostridis c) Botulinus Maximus
SOOJUSNÄHTUSED Füüsika referaat Kas vett saab keeta keevas vees? Võtke väike klaaspurk või kolb, valage sellesse vett ja pange pliidil olevasse puhta veega potti nii, et klaas ei puutuks vastu poti põhja; kolb tuleb muidugi riputada traatsilmusesse. Näib, et kui vesi läheb potis keema, peaks hakkama keema ka kolvis olev vesi. Kuid võite oodata nii kaua kui soovite, vee keemahakkamist kolvis ei jõua te ära oodata : vesi läheb tuliseks, väga tuliseks, kuid keema ei hakka. Keev vesi pole küllalt kuum, et ajada vett kolvis keema.
radikaalidega Pikriinhape Kollane värvusega tahke aine Tugevad happelised omadused Kiirel soojendamisel võib plahvatada Kasutatakse lähkeaine valmistamiseks Saadakse fenooli nitreerimisel Valge streptotsiid Valge, lõhnata kristalne pulber Vees lahustub halvasti, kergesti keevas vees Kasutatakse meditsiinis Resortsiin Valge kristalne aine, nõrga iselomuliku lõhnaga Lahustub vees Tugevad antiseptilised omadused Kasutatakse ravimine valmistamiseks 4) Karboksüülhape Moodustavad soolasid Annavad estreid Annavad happeamiide
Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Töö käik 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus. 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile 3. Seadistada ahi ning asetada riba ahju ja seisutada 20 min. 4. Võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul säilib ühefaasiline α tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba kuueks katsekehaks. Järgneb kunstlik vanandamine keevas vees temp. 100°C. Asetada kuus katsekeha korraga vette ja võtta ükshaaval erinevate ajavahemike järgi. 5. Määrata katesekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötle Vananda Kõvadus HRB mise viis mise 1. 2. 3. keskmin kestus e Enne - 72,0 74,0 72,0 72,7 karastamist
1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Teda peetakse Tallinna kaitsjaks ja valvajaks. Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Külastage kindlasti Raeapteegi ja vaadake, millest
ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). • Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust.
lasta keema 2. Lisandid eelnevalt pehmeks keeta 3. Pehmed marjad lisada valmis kreemile külmalt VÕIKREEMID Klassikaline võikreem Suhkur, rebu, vesi, sulavõi. Suhkrust keeta siirup (niidistaadiumini). Vahustada rebu, lisada joana sisse suhkrusiirup koguaeg segades. Kloppida sisse sulavõi. Sokolaadi-võikreem klassikalisele võikreemile lisatakse 50g harilikku tumedat sokolaadi Kohvi-võikreem kl. võikreemile lisatakse 2tl jahv. kohvi, mis on lahustatud spl keevas vees. Vanill-võikreem kl. võikreemile lisatakse tl vanillekstrakti või pastat.
on lõpuks uuesti 70HRB). Töö käigu kirjeldus: Duralumiiniumi kõvaduse määramine lähteolekus Määrata kuumutustemperatuur Seadistada ahi ja panna duralumiinium ahju Hoida ahjus 20 minutit Võtta duralumiinium kiiresti ahjust välja ja karastada vees Mõõta uuesti kõvadus Kunstlikult vanandada katsekehi keevas vees (100 kraadi) Võtta ükshaaval välja ette nähtud aegadel (0.5 min, 1 min, 3 min, jne) Pärast vanandamist määrata kõikide katsekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötlemise Vanandamise Kõvadus HRB viis kestus keskmi min 1.
o ülekuumutamise korral aga võib tekkida terade vahepiiride osaline sulamine. 4. Pärast 20-minutilist seisutamist võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul ei jõua eralduda sekundaarne faas (CuAl2) ning karastamisel säilib ühefaasiline _ tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba vastava tükeldusseadme abil kuueks katsekehaks. Järgneb katsekehade kunstlik vanandamine keevas vees temperatuuril 100 C. Selleks asetada kõik kuus 0 katsekeha korraga vette ja võtta sealt ükshaaval välja järgmiste ajavahemike järel: 1. 0,5 min, 2. 1 min, 3. 3 min, 4. 5 min, 5. 10 min ja 6. 20 min. Pärast väljavõtmist tähistada katsekehad numbritega. 5. Pärast vanandamist määrata kõigi katsekehade kõvadus, kanda saadud tulemused tabelisse 7.3 ja
külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan põrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes põrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid, kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad
Produktid etüleeni baasil Parameeter Jet A-1 Jet A alumisest regeneraatori osast kaasa regenereeritud Etüleenoksiid Leekpunkt >38°C >38°C katalüsaatori ning kannab selle ülemisse ossa, Kõige tähtsam produkt on etüleenoksiid ning peale Isesüttimiste 210°C 210°C reaktorisse, kus protsess kulgeb keevas kihis. selle polüetüleeni mitmed liigid. Põhiline sünteesi viis mperatuur 7.)olulisemaid ohtlikke kemikaale keskkonnas on etüleeni otsene oksüdatsioon õhuga Ag-katalüsaatori Külmumistem < -47°C < -40°C 1. Püsivad orgaanilised saasteained õhus, vees ja juuresolekul:
Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest? Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Miks tuleb pesta külma soolhappelise veega? Kuna see sadestab lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonid välja. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine 1. Pestud sademele lisatakse 1-2 ml vett, 2. Segatakse ja soojendatakse 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. 3. Tsentrifuugitakse kuumalt. 4. Tsentrifugaat kanda pipetiga koheselt teise katseklaasi ja lahuse üksikosadest tõestada Pb2+-ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. 5. Kui tõestusid Pb2+-ioonid, siis tuleb järelejäänud kloriidide sadet pesta kuuma veega PbCl2 jälgede eemaldamiseks senikaua, kuni pesuvees ei tõestu enam Pb2+-ioone ühega eespool toodud tõestusreaktsioonidest. Miks tuleb tsentrifuugida kuumalt?
aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni 5 päeva. Valmistamisel ärge keetke oakaunu liiga pehmeks, vaid ainult blansheerige ehk ehmatage neid keeva veega. Külmutatud oad sobivad keevas vees ülessulanult väga hästi peaaegu kõikidesse moekatesse vinegrettkastmetega sakatitesse, aga muidugi ka toidulisandiks ja suupisteks. Pakkuge ubade kõrvale tavapärase võis kuumutatud riivsaia asemel kergemaid ja trendikamaid lisandeid. Apteegitill e. Mugulfenkol e. Itaalia fenkol e. Fenkol Alumiste leherootsude paksenenud tüvedest moodustunud suur ja lihav sibulataoline moodustis. Sellest tõusevad ülespoole tihedalt kõrvuti seisvad sirged varred, mis tipnevad õrnade sulgjate
tekkinud, sain välistada ka II rühma katioonide olemasolu lahuses. III rühma katioonide tõestamine Kolmanda rühma katioonide sadestamiseks võtsin 1,5 ml alglahust (kuna teadsin, et seal puuduvad I ja II rühma katioonid), lisasin 6 tilka NH 4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsiooni püsimajäämiseni ning soojendasin veevannil. Kuna sadet ei tekkinud, sai välistada Fe2+, Fe3+, Cr3+ ja Al3+ ioonide olemasolu lahuses. Lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja hoidsin 5 minutit keevas vesivannis. Tekkis must sade, mis viitas CoS, NiS või FeS tekkele. Täielikuks sadestamiseks lisasin veel paar tilka TAA lahust ja hoidsin 2 minutit vesivannis. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segasin. Sade praktiliselt ei lahustunud. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi ja sademe. Lisasin sademele 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka konts. HNO3, hapete liia eraldamiseks kuumutasin vesivannis kuni enam pruuni NO2 ei eraldunud ja lahjendasin 1,5 ml-ni.
Osasoonid tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Need kristalluvad lahusest hästi välja. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 2 ml arabinoosile lisatakse 0,1 g Töö käik: 2 ml laktoosile lisatakse 0,1 g tahket tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. Tulemus: Tekkisid küll õrnad kristallid, kuid mikroskoobi all neid näha ei olnud võimalik. Näiteid osasoonide kristallidest: glükoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Kuna lahuses ei toimunud muutusi, võin eeldada, et see I rühma katioone ei sisalda. Lisan alglahusele 3-4 tilka konts. HCl-i ja 1 ml 1M TAA-d (tioatseetamiid) ning hoian lahust 5 minutit vesivannis. Kuna lahuses ei toimunud muutusi, võin eeldada, et see II rühma katioone ei sisalda. Lisan 1 ml alglahusele 5-6 tilka NH4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsioonini ja soojendan vesivannis. Seejärel lisan ca 1 ml 1M TAA-d ja hoian veel keevas vesivannis mõned minutid. Üsna kiirelt muutub katseklaasi sisu mustaks ning katseklaasi pinnale tekib metalse läikega sade. Seega võis sadeneda järgnevad sulfiidid, mis värvuvad mustaks: CoS, NiS, FeS TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S Co2+ + S2- → CoS ↓ Ni2+ + S2- → NiS ↓ Fe2+ + S2- → FeS ↓ Täielikuks sadestamiseks lisan veel paar tilka TAA-d ja hoian vesivannis paar minutit
valged, rohelised või rohekasvioletsed Fifth level sparglid. Sparglite värvierinevused tulenevad sordist, pinnasest ja kasvatusviisist. Rooskapsaskapsaste kunginganna On tavakapsast tugevama ja pisut isegi mõrkja maitsega. Viimane omadus kaob, kui Click to edit Master text styles oleme teda keevas soolakas vees töödelnud. Second level Pika kasvuajaga, seetõttu on vaja istikud Third level nagu valge peakapsa puhulgi ette kasvatada. Fourth level Kasvuks vajab rooskapsas tublit annust Fifth level
Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit ja lahus omandab sinise värvuse. Metallioksiidid muudavad glükoosi glükooshappeks. CHO-> -COOH Hapukapsas Glükoos mis pooldub. C6H12O6 2CH3CH(OH)COOH + 22,5 kcal(94kj) Tärklis on glükoosi jääk Koosneb: amüloos- n kuni200, spiraalne, hargnemata ahel(20-40%) lahustub keevas vees Amülopektiin- n kuni 6000 hargnenud ahel Hüdroskoopne: vesi ei lahustu vaid pundub, soojenemisel tekib kliister. I värvib tärklise vesilahuse siniseks, värv kaob soojendamisel. Hüdrolüüs: tärklisdekstriinidmaltoosglükoos (sai, jahu) TSELLULOOS C6H10O5 Struktuur- glükoosi jääk. N kuni 10 000. hargnemata ahelad. Hüdrofiilne- ei lahustu vees. Hüdrolüüs: Tsellulooslühenenud aheladglükoos Levinuim pdisahhariid maal. H H
rühmade katioonid välja. Katioonide väljapesemine on vajalik, et tõestusreaktsioon annaks maksimaalse tulemuse. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. 2.2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine Pestud sademele lisatakse 1-2 ml vett, segatakse ja soojendatakse 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugitakse kuumalt, kuna kuumalt tsentrifuugmisel plii ioonid ei sadestu. Selleks lülitada tsentrifuug ainult korraks sisse. Tsentrifugaat kanda pipetiga koheselt teise katseklaasi ja lahuse üksikosadest (igaks tõestuseks võtta puhtasse katseklaasi paar tilka lahust arvestusega, et tõestusreaktsioone on mitu ning mõnda katset tuleb vajadusel korrata) tõestada Pb 2+ -ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega.
järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse. Tsentrifugaati kandsin pipetiga koheselt teise katseklaasi ning tõestasin Pb2+ - ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. Tõestasin Pb2+ - ioonid I- - ioonidega Pb2+ + I- PbI2 Tekkis kollane sade. Järelejäänud kloriidide sadet pesin kuuma veega PbCl 2 jälgede eemaldamiseks senikaua, kuni pesuvves ei tõestunud enam Pb 2+ - ioone
Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Tsentrifugaat eraldati sademest ning säilitati edasiseks analüüsiks. Kloriidide sadet pesti külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võeti 10 mL destilleeritud vett ning lisati sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisati sademele 2 mL pesuvett, segati ning tsentrifuugiti. Sadet pesti kolm korda. Pb2+-ioonide tõestamiseks lisati pestud sademele 2 mL vett, segati ning soojendati 5 minutit keevas veevannis. Tsentrifuugiti kuumalt.Tsentrifugaatvalati teise katseklaasi ning lisati mõni tilk KI, et tõestada Pb2+-ioonide esinemist lahuses. Pb2+-ioonid tõestusid. Järgnevalt pesin järelejäänud kloriidide sadet kuuma veega 3 korda, et Pb 2+-ioone enam ei tõestuks. Tsentrifuugida tuleb kuumalt sellepärast, et muidu hakkab PbCl 2 uuesti sadenema ning seega ei oleks võimalik Pb2+-ioone sademest välja pesta. Teised tõestusreaktsioonid:
Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Miks tuleb pesta külma soolhappelise veega? Kuna see sadestab lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonid välja ning väldib PbCl2 välja sadenemist. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine 1. Pestud sademele lisatakse 1-2 ml vett, 2. Segatakse ja soojendatakse 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. 3. Tsentrifuugitakse kuumalt. 4. Tsentrifugaat kanda pipetiga koheselt teise katseklaasi ja lahuse üksikosadest tõestada Pb2+-ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. 5. Kui tõestusid Pb2+-ioonid, siis tuleb järelejäänud kloriidide sadet pesta kuuma veega PbCl2 jälgede eemaldamiseks senikaua, kuni pesuvees ei tõestu enam Pb2+-ioone ühega eespool toodud tõestusreaktsioonidest. Miks tuleb tsentrifuugida kuumalt?
Liiga pikk käärimisaeg halvendab aga juuretise kvaliteeti, kuna happeid tekib liiga palju. Keet parandab taignate füüsikalisi omadusi ja leiva kvaliteeti suurendab taigna suhkrusisaldust värvib taigna intensiivsemalt muudab tooted maitsvamaks muudab toote sisu kohevamaks aeglustab toote tahkumist Valmistamine Keedu valmistamiseks võetakse 3–6% retseptis ettenähtud jahu kogusest ja hautatakse seda keevas vees. Algul võetakse jahu ja vett võrdses koguses ning segatakse taigen, lisatakse juurde ülejäänud vesi vahekorras 1 osa jahu 3 osa vett. Vee temperatuur on 90–98 ºC, jahuga segades saadakse u 65 ºC temperatuuriga keet, mis jäetakse kaetult seisma. Aeglaselt jahtudes keet suhkrustub. Tänu sellele kliisterdub tärklis ja allub kergemini amülaasi toimele. 35 ºC-ni jahtunud keetu saab kasutada juuretise, eeltaigna või taigna
1.2. Keedetud rannakarpide säilitamine Karpidest puhastatuna saab rannakarpe külmutada soolveega ülevalatult (1tl soola, 250ml vett). Pane nad koos vedelikuga plastkarpi, jättes sinna 1cm külmumisel vajalikku paisumisruumi. Sellisel kujul säilivad karbid 3-4 kuud. 4 Kui soovitakse külmutada koos karbiga, siis tuleks nad eelnevalt keevas vees blanseerida. Panna nad 20 sekundiks keevasse vette, seejärel nõrutada ja panna tugevasse kilekotti või plastiknõusse ning külmutada. Säilivusaeg on umbes 2 kuud. 1.3. Rannakarpide valmistamine Enne keetmist tuleb karbid puhastada - loputada jooksva külma vee all ning seejärel eemaldada kahe karbi vahel olevad pruunikad kiud. Seda saab teha kas kääridega lõigates või tõmmates järsu tõmbega. Kasutada tohib ainult neid karpe, mis on tugevalt suletud.
Lõika paprika väikesteks kuubikuteks. 4. Haki murulauk. 5. Tambi pudrunuiaga kartul pudruks, lisa juurde või, paprika, murulauk ja munakollane, sega ühtlaseks ja maitsesta soola ja pipraga. 6. Pane ahi 200 kraadi juurde sooja. 7. Pritsi kartulisegu läbi pritskoti küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile rosetiks ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. 8. Köögiviljalisandi jaoks koori sibul ja puhasta tsilli. 9. Lõika sibul ribadeks ja tsilli kuubikuteks. 10. Blanseeri tomateid keevas vees, kuni naha lööb lahti, seejärel kurna ja koori nahk. 11. Tükelda tomatid kuubikuteks. 12. Kuumuta pannil õli ja prae ubasid 5 minutit, maitsesta soola ja pipraga. 13. Tomatikastme jaoks soojenda kastrulis õli, passeri sibul ja tsilli, lisa juurde tomatipasta ja tükeldatud tomatid, kuumuta mõned minutid. 14. Lisa juurde vesi, puljongipulber, keeda vaiksel tulel 5-10 minutit. 15. Haki tüümian. 16. Maitsesta tomatikastet soola, pipra, suhkru ning hakitud tüümianiga. 17
Punktiirjoonega näidatud analüüsi käik, juhul kui A ja B alarühma uuritakse eraldi. Teise rühma katioonide tõestusreaktsioonid Käesolevas praktilises töös analüüsitakse II rühma katioonide A- ja B- alarühma eraldi. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini
jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Kui järgnevate rühmade katioonid jäävad lahusesse, ei saa hakata esimese rühma katioone eraldama. Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. Pb2+ -ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 2 ml destilleeritud vett, segasin ja soojendasin ca 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, sest pliikloriidi sade lahustub soojas vees. Kandsin tsentrifugaadi pipetiga teise katseklaasi ning tilgutasin seda mõned tilgad kolme katseklaasi. Viisin läbi kolm plii-ioonide tõestusreaktsiooni, mis kõik õnnestusid. Pesin järelejäänud kloriidide sadet mitu korda kuuma dest. veega, kuni enam Pb2+ ioonid ei tõestunud pesuvees. Hg2+ -ioonide tõestamine
Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil elektrolüüsivanni ja ühendatakse vooluallika plusspoolusega. Pärast voolu all hoidmist loputatakse vee ja leelisega ja hoitakse mõnda aega kuumas vees. Kui viile on kaks korda eelkirjeldatud viisil taastatud, raiutakse nad uuesti üle. Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele.
levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb roosade kärbseseente korjamisega olla väga ettevaatlik. Tunnused: Kübar varieeruvalt pruunikaspunane kuni roosakas, väikeste hallikate ebemetega, sileda servaga 6-10 cm. Eoslehekesed valged, hiljem punapruunikad, vabad. Jalg valkjasroosakas, pruunpunaka mugulja alusega, jalale külge kasvanud tihti
HCl. Pesemiseks lisasin sademele 2 mL pesuvett, segasin ning tsentrifuugisin. Sadet pesin kolm korda. Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist. Pestes sooja veega, hakkab PbCl2 sade lahustuma, seega on vajalik pesemine külma veega. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest Pb2+-ioonide tõestamine Pb2+-ioonide tõestamiseks lisasin pestud sademele 2 mL vett, segasin ning soojendasin 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi sisse ainult korraks. Kandsin tsentrifugaadi koheselt teise katseklaasi ning lisasin mõne tilga KI, et tõestada Pb 2+- ioonid lahues. Pb2+-ioonid tõestusid. Järgnevalt pesin järelejäänud kloriidide sadet kuuma veega 4 korda, et Pb2+-ioone enam ei tõestuks. Tsentrifuugida tuleb kuumalt sellepärast, et muidu hakkab PbCl 2 uuesti sadenema ning seega ei oleks võimalik Pb2+-ioone sademest välja pesta.
Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg 4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg 5) Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C 6) Vee algtemperatuur: t1 = 21 °C 7) Vee kõrgeim temperatuur: t2 = 22 °C −1 −1 8) Vee erisoojusmahtuvus: cvesi = 4,187 ∙ 103J KG K 9) Klaasi erisoojusmahtuvus: cklaas = 0,80 ∙ 103J KG−1 K−1 Arvutused: 1) Kalorimeetis olev vesi sai soojust: q2 = m2 ∙ 4,187 ∙ 103 ∙ (t2 – t1) J q2 = 0.09786∙ 4,187 ∙ 10³ ∙ (22 - 21) = 409,73 J 2) Keeduklaas sai soojust:
lahus sisaldab Co2+-ioone ning võib-olla Mn2+-ioone ja Fe3+-ioone. Samas lahuste värvused võivad üksteist maskeerida, seega ei saa värvuse järgi täpselt öelda, milliste ioonidega tegu võib olla. Viin läbi katioonide sadestuse. Selleks võtan 1-1,5 ml alglahust tsentrifuugiklaasi ja lisan 6M NH3 H2O-d aluselise reaktsioonini ja soojendan lahust vesivannis. Tekkis pruunikas sade, mis tähendab, et lahus sisaldab suure tõenäosusega Fe(OH)3. Seejärel lisan 1 ml 1M TAA-d ja hoian keevas vesivannis 5 minutit. Sadenevad sulfiidid on musta värvusega, mis annab alust arvata, et lahuses on sadenenud CoS. Sadenemise täielikuks kontrolliks lisan veel paar tilka TAA-d ja soojendan 2 minutit vesivannil. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Tsentrifuugin sademe ja lisan sellele võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Tsentrifuugin uuesti ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs
esimese rühma katioone eraldama. Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Miks tuleb pesta külma soolhappelise veega? Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine 1. Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. 2. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, kuna pliikloriidi lahus lahustub soojas vees. 3. Tsentrifugaat kandsin pipetiga koheselt teise katseklaasi ja lahuse üksikosadest tõestasin Pb2+-ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. 4. Järelejäänud kloriidide sadet pesin kuuma veega PbCl2 jälgede eemaldamiseks senikaua, kuni pesuvees ei tõestunud enam Pb2+-ioone. Miks tuleb tsentrifuugida kuumalt? Kuna kuumalt tsentrifuugimisel plii ioonid ei sadestu.
Kõrge rõhuga saadakse suur monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda lühikese elueaga radikaale.. Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne ( eksotermiline). .Kuum PE lastakse labi ekstruuderi graanulitena külma vette,kuivatatakse ja pakitakse.Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine Tuntakse mitmeid kommertsiaalseid protsesse. Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, et polümeriseerida etüleeni lahust CH-lahustis. Protsessi võib läbi viia CH-lahustis või hoopis keevas kihis gaasifaasis . Keevas kihis polümeriseerimisel lastakse polümeeri graanulitel kasvada kuni 1 mm läbimooduni, siis nad eraldatakse kihi põhjast. 26. Polüstüreeni tootmine Polüstürooli tootmine [- CH2 CH (C6H5)]n Polüstürool on tahke amorfne . Tooraineks on stürool C6H5CH=CH2. Keemiliselt puhas stürool antakse tsentrifigaalpumbaga segajatega ning kütte/jahutussärgiga varustatud eelpolümerisatsiooni reaktoritesse . Temperatuuril ca 80°C toimub osaline polümerisatsioon
Et toit oleks vitamiiniderikas, tuleks peale toiduainete õige valiku kasutada toiduvalmistamisel ka õigeid võtteid. Mõned vitamiinid, eriti vitamiin C, on tundlikud õhuhapniku suhtes. Seepärast väheneb õhu kätte seisma jäetud kooritud ja riivitud aedvilja vitamiin C sisaldus. Õige oleks salati valmistamisel aedviljale võimalikult kiiresti valada hapu salatikaste. Samal põhjusel soovitatakse aedvilja keetmisel asetada nad mulinal keevasse vette. Keevas vees on hapnikusisaldus tühine, pealegi lüheneb keetmise aeg ja seega ka temperatuuritundlike vitamiinide kadu. Vitamiinid on võimelised lagundama ka raskemetallid. Seepärast on oluline töövahendite ja toidunõude valik. Kasutatud kirjandus http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/79/1/19 http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/123/1/8/ http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,7,30 http://www.terviseleht.ee/200002/2_vitamiin.php
Cu2+ Bi (must) [Sn(OH)6]2- (kollane) Cu2[Fe(CN)+ 6] punakaspruu K4[Fe(CN)6 n 1.Tõestusreaktsioonid Võtan tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml katioonide II rühma lahust ja hapestan 3-4 tilga kontsentreeritud HCl-ga ning lisan 1 ml 1M tioatseetamiidi (edaspidi TAA) lahust. Hoian keevas vesivannis 5 minutit. TAA lisamisel tekkis lahusesse paks kollakas-valge sade. Kuumutamisel värvus kogu lahus mustjaks. Seejärel tsentrifuugin sademe ning kontrollin pärast tsentrifuugimist sadenemise täielikkust. Selle jaoks lisan umbes 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kuna tekkis pruunikas sade vee ja lahuse piirpinnale, siis lahjendan lahust kahekordse mahuni, lisan 5 tilka TAA ja hoian vesivannil veel 2 minutit
ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaasi mass Kalorimeetri m4 0,14335 kg sise-klaasi mass koos veega Vee mass m2 0,09767 kg kalorimeetris Metalli temp. 100 oC keevas vees Vee alg t1 20,2 oC temperatuur Vee kõrgeim t2 23,5 oC temperatuur Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187 × 103 J kg- 1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80 × 103 J kg- 1 K-1 Arvutused 1) Metalli poolt antav soojushulk q = m1 c (100-t2) J 668,232 = 0,02992 x C(100-23,5)
meze-vaagnal. Koostis- ja maitseained 250 g värskeid viinamarjalehti 2 sl oliiviõli 8 1 suur peenestatud sibul 250 g lambahakkliha 1,2 dl keedetud riisi 2 sl peenestatud petersellilehti 2 sl peenestatud pipramündilehti 2 sl peenestatud murulauku 3-4 peenestatud suvisibulavart 2 sidruni mahl 2 sl tomatipüreed (soovi korral) 2 sl suhkrut soola purustatud musta pipart Valmistamine Pehmenda viinamarjalehti 12 minutit keevas vees, lase nõrguda. Aja õli suurel pannil tuliseks, kuumuta sibulat pidevalt segades mõni minut. Lisa lahtinäpitud hakkliha ja prae mõõdukal kuumusel pidevalt segades hästi pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta hakkliha kaussi, sega juurde jahtunud keeduriis, peenestatud maitseroheline, ühe sidruni mahl ning soovi korral ka tomatipüree. Sega kõik ained kätega ühtlaseks taignaks. Aseta lauale viinamarjaleht, rootsudega pool üleval
kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane. TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll
Euroopa kakao kasutamisel pole sooda vajalik. 7 Maarja Lubi Sokolaad Chocolate a la taza (tassisokolaadi) nime all turustatakse Hispaanias väljatöötatud toodet, mis koosneb kakaopastast, täiendavast suhkrust ja looduslikut paksendajast nisu-, riisi- või maisijahu või tärklise kujul. Kandilised tumedad sokolaaditükid lahustatakse keevas piimas ning saadakse rikkaliku sokolaadimaitsega paks jook. Hispaanias lastakse jook vana kombe kohaselt pliidilt ära ja tagasitõmbamise abil kolm korda keema tõusta. Kuna tassisokolaad on direktiivides normeeritud ja sätestatud samal tasemel kui kakao ja sokolaad, siis võib arvata, et kunagi jõuab see kõikidesse Euroopa Liidu maadesse. 8 Maarja Lubi Sokolaad RETSEPT
milleks on kas kogu taim või mõni taime osa. (Kahn 2013: 1). "Kõik taimed töödeldakse samal korjamise päeval värskena, et tagada kõikide aktiivainete säilumine ka tinktuurides"(Vogel 2007: 245). Ravimtaimed on kohandatavad erinevate asjade valmistamiseks: vesitõmmis, tee, keedis, tinktuur, mahl, salv. Nendest saab teha ka mähiseid ja ravivanne. Tihti kasutatakse vesitõmmiseid külmetushaiguste raviks, selleks võetakse 1 osa ürti ja 10 osa vett ning leotatakse 15 minutit keevas veevannis. Alkoholitõmmise ehk tinktuuri valmistamiseks valatakse ürtidele 40%-list viina või piiritust. Segu hoitakse kinnises anumas ühe nädala. See peab seisma pimedas kohas toatemperatuuril. Salvi valmistatakse peenestatud ürtidest, mis puistatakse searasva või taimeõlisse 12-ks tunniks. Ravimtaimi ei tohi töödelda mis tahes nõu sees. See peab olema portselanist, roostevabast tersest või emailitud materjalist. (Kahn 2013: 1).
Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0.1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0.2 g kristallilist naatriumtsetraati 3.Loksutasin kuni ained on lahustunud 4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid. HÕBEPEEGLI REAKTSIOON Redutseerivates suhkrudes aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Saadestub peegel katseklaasi pinnal Tolleni reagendi toimel. 1
Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe(OH)2 - määrdunudvalge, rohekas, seismisel pruunistub Fe(OH)3 - punakaspruun Cr(OH)3 - määrdunudroheline Al(OH)3 - valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse
Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass. Katse andmed ja arvutused: Metalli mass m1= 24,1 g= 0,0241 kg Kalorimeetri siseklaasi mass m3= 44,93 g= 0,04493 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega m4= 128,88 g= 0,12888 kg Vee mass kalorimeetris m2= m4 m3= 0,12888- 0,04493= 0,08395 kg Metalli temperatuur keevas vees 100oC Vee algtemperatuur t1= 22 oC Vee kõrgeim temperatuur t2= 25 oC Vee erisoojusmahtuvus Cvesi= 4,187 103 J kg-1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas= 0,80 103 J kg-1 K-1 1) Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187 103 (t2 t1) J q2= 0,08395 4,187 103 (25 23) J q2= 702, 9973 J 2) Keeduklaas sai soojust:
temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega: Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 - m3 = 0,14922 kg 0,04878 kg = 0,10044 kg Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C Vee algtemperatuur: t1 = 21 °C Vee kõrgeim temperatuur: t2 = 24 °C Vee erisoojusmahtuvus: cvesi = 4,187 10³ J kg-1 K -1 Klaasi erisoojusmahtuvus: c klaas = 0,80 10³ J kg-1 K -1 Arvutused 1. Kalomeetris olev vesi sai soojust q2 = m2 4,187 10 3 (t2 t1) J 1
tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe3+ + 3H2O Fe(OH)3 + 3H+ punakaspruun Cr3+ + 3H2O Cr(OH)3 + 3H+ määrdunudroheline Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lahus värvus oranzikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3 Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Co2+ + (NH4)2S CoS + NH4+ Ni2+ + (NH4)2S NiS + NH4+ Fe2+ + (NH4)2S FeS + NH4+ Mn2+ + (NH4)2S MnS + NH4+
asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja C-2 hüdrasoon formeerub samuti. Reaktsioon on väga pikaajaline ning vajab kuumutamist Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi, teise laktoosi lahust · Mõlemasse lisatakse 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. · Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid, mis välja kristalluvad. Järeldus: Laktoosi osasoonide struktuur on oluliselt tihedam kui glükoosi oma. Vastavalt osasoonide kujudele saab kujutada ka suhkruid. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm on võimeline taandama mitmete metallide sooli. Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdi toimel välja ning moodustab
annaabi.ee 
