Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Duralumiiniumi termotöötlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
2018
Mehaanika ja tööstustehnika instituut
Praktikumi nr. 6 aruanne
aines MTX0010 Materjalitehnika

Üliõpilane:
Rühm:
Esitatud:
Töö eesmärk:
Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.
Kasutatud töövahendid:
Katsekehad, kõvadus mõõtmis masin
Töö kirjeldus:
Duralumiiniumi keemiline koostis:
Duralumiinium on alumiiniumisulam , mis sisaldab 2.2-5.7% vaske ja 0.2-2.7% magneesiumi.
Al-Cu faasidiagramm:
Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside kirjeldus:
Duralumiiniumiga tehakse kahte asja. Kõigepealt karastatakse ja siis vanandatakse. Alguses enne karastamist on duralumiinium tugev (AlCu4Mg1 on alguses 70HRB). Karastamist alustatakse kiire kuumutamisega. Siis jahutatakse ka kiirelt maha. Pärast karastamist on duralumiinium nõrk (AlCu4Mg1 on sel hetkel 20HRB). Siis algab vanandamine mille käigus tõstetakse uuesti materjali kõvadust. Protsess algav seisutamisega enne kunstlikku vanandamist. Siis toimub kunstlik või loomulik vanandamine. Kunstliku vanandamise korral võib temperatuur olla kuni 200 kraadi. Peale vanandamist jahutatakse duralumiinium uuesti maha aga see kord aeglaselt. Pärast seda protsessi on kõvadus uuesti kõrgeks tõusnud (AlCu4Mg1 kõvadus on lõpuks uuesti 70HRB).
Töö käigu kirjeldus:
Duralumiiniumi kõvaduse määramine lähteolekus → Määrata kuumutustemperatuur → Seadistada ahi ja panna duralumiinium ahju → Hoida ahjus 20 minutit → Võtta duralumiinium kiiresti ahjust välja ja karastada vees → Mõõta uuesti kõvadus → Kunstlikult vanandada katsekehi keevas vees (100 kraadi) → Võtta ükshaaval välja ette nähtud aegadel (0.5 min, 1 min, 3 min, jne) → Pärast vanandamist määrata kõikide katsekehade kõvadus.
Katsetulemused :
Termotöötlemise viis
Vanandamise kestus
Kõvadus HRB
 
min
1.
2.
3.
keskmine
Enne karastamist
70.00
70.00
73.00
71.00
Pärast karastamist
23.50
28,5
17.00
20.25
Pärast vanandamist
0.5
60.00
59.50
53.50
57.67
 
1
58.00
56.00
56.00
56.67
 
3
63.00
62.00
66.00
63.67
 
5
63.00
59.00
62.00
61.33
 
10
50.00
53.00
49.00
50.67
 
20
65.00
61.00
55.50
60.50
Graafik 1: Vanandamise kestuse mõju kõvadusele
Järeldus:
Duralumiiniumi vanandamine on loomulikul teel väga pikk protsess mis võib aega võtta päevi aga kunstliku vanandamise teel on võimalik see protsess läbi viia paarikümne minutiga. Vanandamisel tuleb ka jälgida, et liiga kaua materjali ei vanandaks, sest liiga pika vanandamine lõmbab duralumiiniumi kõvadust jälle alla.
Duralumiiniumi termotöötlus #1 Duralumiiniumi termotöötlus #2 Duralumiiniumi termotöötlus #3 Duralumiiniumi termotöötlus #4 Duralumiiniumi termotöötlus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristen Paalandi Õppematerjali autor
Materjalitehnika praktikum 6 (MTX0010)

Sarnased õppematerjalid

Duralumiiniumi termotöötlus aruanne
8
pdf

Duralumiiniumi termotöötlus aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:    Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega  ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.    Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus.    Duralumiinium on Al­Cu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%.  AlCu4Mg1 : Cu 3,8­4.9%, Mn 0,3­0,9%; Mg 1,2­1,8%; Si 0,5%; Fe 0,5%  EN­AW 2024    Al­Cu faasidiagramm:      Töökäik  1. Määrasime duralumiiniumi HRB kõvaduse läh

Tehnomaterjalid
DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS
3
doc

DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 7 DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomust. Duralumiinium on Al-Cu-sulam, kus Cu-sisaldus on kuni 5%. Al-Cu faasidiagramm. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas ­ leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Töö käik. 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus lähteolekus. Selleks tuleb indikaatori suur osuti viia kokku

Tehnomaterjalid
7-Praktikumi tehnomaterjalid
6
docx

7. Praktikumi tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis Duralumiinium on Al-Cu sulam Cu-sisaldusega kuni 5%. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit (5,7%) ühefaasilise tardlahuse α-alasse ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur. See on karastamine. Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt

Materjalitehnika
KAT31 Termotöötluse materjal ja kuesimused
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik - kuumutamise kestus - kuumutava keskkonna keemiline mõju töödeldava materjali pinnale - karastuskeskkonna valik - materjali karastatavus ja läbikarastuvus - karastusviisid - terase töötlemine külmaga - temperatuuri mõõtmine - sisepinged ja defektid - malmi termotöötlus Temperatuuri valik Süsinikteraste karastustemperatuur määratakse Fe- Fe 3C faasidiagrammi järgi, alaeutektoidsed terased kuumutatakse 30- 50 0C kõrgem temperatuurist Ac 3 - täiskarastus, üleeutektoidsed 30 ­ 50 0C kõrgem temperatuurist A1 - poolkarastus. Alaeutektoidsete teraste karastus temperatuurist üle AC1 annaks struktuuri, kus peale martensiiti säiliks osaliselt ferriit, mis vähendaks terase mehaanilised omadused peale noolutamist

Tehnomaterjalid
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun