Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nafta töötlemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

_____________________



_________

NAFTA –
MUST KULD



Referaat



Tallinn 2007



Sissejuhtus
Nafta on oma
avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks
ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt
keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me
sellele
tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast
suuresti kogu inimtegevus:
soojus ,
valgus, transport, materjalid meie ümber.
Millised
on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska
keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt
määrata.
Nafta
tekkimine
Nafta
on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja –taimede ning alamate
Vasakule Paremale
Nafta töötlemine #1 Nafta töötlemine #2 Nafta töötlemine #3 Nafta töötlemine #4 Nafta töötlemine #5 Nafta töötlemine #6 Nafta töötlemine #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S@ga Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26

Kategoriseerimata
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26

Materjaliõpe
thumbnail
19
odt

Nafta

Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid........................................................................................ 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus.....................

Materjaliõpetus
thumbnail
3
doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad

Keemia
thumbnail
12
doc

Orgaaniline keemia I

süsivesinikke benseeni derivaatidena. Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav - elektronpilv. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised (sisaldavad ainult sp2-olekus aatomeid). Benseeni molekulis esineb poolteisekordne side. Benseenituum koosneb hübridiseerunud süsinikuaatomist. Benseenituuma elektronstruktuur on seega ühtlustunud. Sideme ühtlustumine on aromaatsete süsteemide põhiomadus. Benseeni ja teiste areenide tootmise peamiseks lähteaineks on nafta. Katalüütilis-termilisel mõjutamisel muutuvad naftas esinevad alkaanid ja tsükloalkaanid areenideks. Benseen on veest kergem, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Vees ei lahustu, hästi lahustub orgaanilistes lahustites. Benseen ja team aurud on mürgised ja segunenult õhuga kergesti süttivad. Talle on iseloomulikud asendusreaktsioonid ja vähemal määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub

Orgaaniline keemia
thumbnail
7
doc

Keemia 11 kl. arvestused

Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel. Propaani kasutatakse kütusena toidu valmistamisel ja kütmiseks. Butaani nitreerimisel tekib nitropropaani ja nitroetaani, seda protsessi rakendatakse nitroalkaanide tööstuslikul tootmisel. Metaani kasutatakse keemiatööstuses lähteainena metanaali, klorometaanide, atsetüleeni jt ainete tootmiseks ning segus teiste gaaside kütusena. II Arvetus NAFTA JA MAAILM Nafta ehk maaõli on tume viskoosne vedelik, mida tavaliselt leidub sügaval maa sees või merepõhjas. Teda esineb sageli koos maagaasiga, mis koosneb peamisel metaanist. Nafta on tekkinud miljonite aastate vältel looma- ja taimejäänuste lagunemisel kõrge rõhu all. Ta on erineva molekulmassi ning struktuuriga alkaanide segu. Nafta töötlemisel toodetakse palju kasulikke saadusi. Kolm põhilist töötlemisprotsessi on primaarne destillatsioon, krakkimine ja reformeerimine.

Keemia
thumbnail
6
pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

9. Millised on gaasilise kütuse eelised? Kütuse hea segunemine õhuga ­ täielik põlemine väikese liigõhuteguriga Põlemisel kõrge temperatuur ja soojust võimalik täielikumalt ära kasutada Õige õhu vahekorra puhul ei teki tahma, suitsu ega tõrva. Ei sisalda väävlit ega tuhka Lihtne kasutada. Süttib kergesti on lihtsalt reguleeritav Üsna lihtne transportida kauge maa taha. Torustikud. 10. Liigita järgmisi kütuseid kolmel erineval viisil: nafta, saepuru, biodiisel (taastuvuse, füüsikalise oleku, kasutatavuse alusel) 11. Mida nimetatakse primaarenergiaks ja kuidas teda kasutatakse? energia, mida tarbitakse teisesk energiaks muundumata. 12. Kuidas kütuseid jaotatakse salvestusastme ja taastumiskiirguse järgi? 13. Mis on energiabilanss? Mis olid 2011.a. enamtarbitavad kütuseressursid British Petroleumi koostatud aruande järgi?

Kütuse ja põlemisteooria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun