_____________________
_________
NAFTA –
MUST KULD
Referaat
Tallinn 2007
Sissejuhtus Nafta on oma
avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks
ressursiks. Ilma sellise
mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt
keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me
sellele
tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast
suuresti kogu inimtegevus:
soojus ,
valgus, transport, materjalid meie ümber.
Millised
on aga tuleviku probleemid
nafta varude lõppemise korral, ei oska
keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt
määrata.
Nafta
tekkimine
Nafta
on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja –taimede ning alamate
organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest.
Naftaks on need
muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge
temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel.
Mailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni,
oletatav varu kuni 10 korda suurem.
Keemilised
omadused
Alkaanid (parafiinid)
Nafta
sisaldab
alkaane tavaliselt 50…60%. Alkaanide molekulid on
ahelstruktuuriga.
Gaasilised alkaanid on
metaan , etaan,
propaan ,
butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5…16 süsiniku aatomit on
vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on
tahked .
Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui
ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede
molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse
normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb –
alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis-
süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt
erinevad. Normaalalkaanidel on
keemistemperatuur kõrgem ja
isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad
on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu
eelistatakse aga bensiinide koostises.
Tsüklaanid
(nafteenid)
Nafta
sisaldab tsüklaane keskmiselt 20…30%. Tsüklaanide molekulides
moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui
ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5…7
süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu
korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse
tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga
aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal,
mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid
on
sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse.
Areenid
Areenid
on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%.
Lihtsaimad areenid on
benseen , tolneen, ksüleen jt. Kõrge
isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini
detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on
suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu
ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked
areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda
Kõik kommentaarid