Tina (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Tina

Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 118,71

Keemia

5

doc

Tina

Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009  Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme

Keemia

5

doc

Nimetu

Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 - 42

Kategoriseerimata

3

doc

Telluuri referaat

Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse s

Keemia

3

doc

Titaan - Referaat

Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid:

Keemia

8

docx

Liitium

Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010  Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus  Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s1 · Elektronskeem: +3|2)1) · Elektronite arv: 3

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

doc

Kaalium

Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium

Keemia

6

docx

Tseesium - referaat

referaat Tseesium Sisukord Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3 Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4 Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)