Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10 elementi mida kasutan ehitusviimlistuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses
1. Atsetoon ehk 2- propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist.
Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina .
2.Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel
3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd. Metanaali keemiline valem on HCHO .Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin . Kasutan lakimisel ja värvides
4. Tselluloos -on β-D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000.
Tselluloosi
10 elementi mida kasutan ehitusviimlistuses #1 10 elementi mida kasutan ehitusviimlistuses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silx89 Õppematerjali autor
10 keemilist elementi mida kasutakse ehitusviimlistusses

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
ppt

Süsivesikud

loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II Oligosahhariidid ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID

Keemia
thumbnail
6
docx

Keemia 11. klass

Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Eetrid üldv R-O-R Võrdle alkoholiga R-O-H Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisaldavad aatomite rühmad. CH3 O CH3 dimetüüleeter või ka erinevad aatomite sisaldavad rühmad CH3CH2 O CH3 etüülmetüüleeter. Eetrid on kergesti lenduvad vedelikud, plahvatusohtlikud. Kõige tuntum eeter on dietüüleeter CH3CH2 O CH2CH3, mida pikka aega kasutati lisaks seespidisele manustamisele ka narkoosina. Viimasel ajal eertit ei kasutata, kuna ta põhjustab ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Praegu kasutatakse eetreid põhiliselt lahustitena. MTBE Eetrite üldiseks saamise viisiks on alkoholist tekkinud soolade(alkoholaatide) reageerimine halogeeniühenditega. CH3 O Na + CH3CL CH3OCH3 + NaCl Na metanoolaat Amiinid

Keemia
thumbnail
10
doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid.

Keemia
thumbnail
9
doc

11. klassi arvestus

otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 ­ C4 ­ gaasid C5 ­ C15 ­vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised omadused ­ tavatingimustes on alkaanid passiivsed ained. Et reaktsioonid saaksid toimuda tuleb kulutada palju energiat. a)põlevad C3H8 + 502 = 3CO2 + 4H2O kui C alumine arv on paarisarv siis tuleb alkaani ette 2(kordajaks)

Keemia
thumbnail
7
odt

Etanool

booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O710H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETANOOLI TOOTMINE 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH 3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide

Keemia
thumbnail
7
doc

Etanool

Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETANOOLI TOOTMINE 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. 2

Keemia
thumbnail
11
doc

Keemia konspekt

laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel

Keemia
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen. Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks. ___________________________________________________________________________ Kresool- aromaatne alkohol ___________________________________________________________________________ Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.(karbonüülühendaldehüüd) ___________________________________________________________________________ Bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.__________________________________________________________________ Metüülbenseen ehk tolueen. Nitroühendid

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun