Kulla omadused ja ajalugu (0)

Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses.
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis . Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 - 1898 Klondikes Alaskal).
Omadused
Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall . Sulab temperatuuril 1337.33 K ( 1064 .18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator .

Ajalugu

Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.
Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235 –1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat.
Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta ) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame.

Kasutamine

Kuld kui raha

Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.
Aastatel 1526 kuni 1930 oli müntide puhtuseks 22k. Tänapäeva kollektsionääride ja investeerijate kuldmüntide puhtus on 24k, kuigi kuni tänapäevani tehakse kuldmünte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld Vürst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher ( Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga münt, mida tänapäeval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo -t, mis on ka kõrge 99,99% kullasisaldusega.
Tänapäeval ringluses olevad mündid ei sisalda enam kulda.

Juveelindus

Põhiliselt tänu kulla pehmusele, kuid ka tugevusele, elastsusele, sulamise temperatuurile, värvile ja muudele omadustele, on ta põhiline väärismetall, mida kasutatakse ehete tegemisel.
Tihti lisatakse kullale juurde vaske või hõbedat. Roosaks kullaks nimetatakse umbes 25 % vase sisaldusega kulda. Roheliseks kullaks nimetatakse kulla ja hõbeda segu. Valge kuld jällegi koosneb kullast , niklist, tsingist ja vasest .
Muud kasutused

• Kulda kasutati ja kasutatakse alternatiivmeditsiinis ravimiseks.
  
• Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile.
  
• Hambaplomme tehakse vahel kullast.
  
• Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas.
  
• Võistluste võitjad autasustatakse tihti kuldmedaliga.
  
• Kullast CD-d peavad kauem vastu.
  
• Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja kajut on isoleeritud kullakihiga.
  

Tootmine

Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist.
Kasutatud kirjandus
http://www.google.ee/search?q=Kuld&ie=UTF-8&hl=et