Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia - prolüüs, nomeklatuur, küllastunud süsivesinik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on küllastunud süsivesinik?
  • Mis on nomeklatuur?
  • Mis on pürolüüs?
  • Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist?
  • Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma?
Keemia - prolüüs-nomeklatuur-küllastunud süsivesinik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jouklaarika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Alkaanid

Alkaanid 1. atsükline ühend ­ süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend ­ süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik ­ orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi

Keemia
thumbnail
4
rtf

Alkaanid

Alkaanid 1. atsükline ühend ­ süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend ­ süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik ­ orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi

Keemia
thumbnail
1
doc

Alkaanid - konspekt KT-ks

Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik ­ süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside ­ kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide ­aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend ­ süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal ­ molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs ­ Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel.

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia - Alkaanid

KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend ­ orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur ­ keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus ­ veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus ­ aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis ­ struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem ­ valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ­ ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid str

Keemia
thumbnail
1
docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

Tetraeedriline süsinik ­ süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel ­ võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem ­ näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem ­ keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud ­ polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm ­ aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm ­ alkaanist tulenev asendusrühm.

Keemia
thumbnail
5
docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC ­ Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide ­aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met-

Orgaaniline keemia
thumbnail
2
doc

Alkaanide füüsikalised ja keemilised omadused

Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke

Keemia
thumbnail
5
doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused ­ inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused ­ Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun