Naatrium (2)

Referaat
Naatrium
Steve Mägi
A-08
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
08.12.08
Pärnu 2008
Sisukord: Naatriumi referaat
Naatriumi omadused: 4
Füüsikalised ja keemilised omadused: 7
Kasutatud kirjandus: 8
Naatriumi kohta tutvustus:
Na- metall
Naatrium
Aatomnumber : 11
Aatommass : 22,989
Klassifikatsioon : leelismetallid, s-elemendid
Aatomi ehitus:
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1
Elektronskeem : +11|2)8)1)
Elektronite arv: 11
Neutronite arv: 12
Prootonite arv: 11
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I
Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline
Füüsikalised omadused:
Aatommass: 22,989
Sulamistemperatuur : 97,81 °C
Keemistemperatuur: 882,9 °C
Tihedus: 0,971 g/cm3
Värvus: hõbevalge
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Kõvadus Mohsi järgi: 0,5
Isotoobid :
Nukliid
Levimus (%)
Mass
Poolestusaeg
22Na
0
21,9944
2,605 aastat
23Na
100
22,9898
24Na
0
23,9909
14,96 tundi
Lihtaine saamine:
Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil:
4NaOH → 4Na ( katoodil ) + 2H2O + O2 ( anoodil )
2NaCl → 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil)
NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2 . Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 – 580 ºC.

Naatriumi omadused:

• Välimuselt on naatrium hõbevalge metall.
  

• Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata.
  

• Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust.
  

• Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest.
  

• Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid.
  

• Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.
  

• Omadustelt on naatrium leelismetall .
  

• Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1.
  

• Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
  

Naatriumi avastamine:

• Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga.
  

• Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatus metalli sodium 'iks.
  

Naatriumi kasutamine:

• Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.
  
• Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks.
  
• Palju laiem on naatriumiühendite kasutus.
  
• Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus.
  
• Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel.
  
• Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris.
  
• Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.
  

Naatriumhüdrooksiid:

• Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH.
  
• Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena
  

Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena.

• Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.
  
• Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas : H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak.
  
• Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav.
  
• Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega .
  
• Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm.
  
• Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad.
  
• Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada.
  
• NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust.
  

Füüsikalised ja keemilised omadused:

• Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline.
  
• Lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC.
  
• suhteline tihedus : 2,13 g/cm3.
  
• lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20oC juures.
  
• sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0.
  
• Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline .
  

Kasutatud kirjandus:

http://web.zone.ee/chemistry/Na.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Naatriu m
http://en.wikipedia.org/wiki/Sodiu m
http://www.annaabi.com/materjal-4924-Naatriumhüdroksiid
http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/mikrotoitained/naatriu m
Pildid võetud googlest / wikipediast!!