Hapete too (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3  metaanhape ehk sipelghape – HCOOH  etaanhape ehk äädikhape – CH3COOH Hapete liigitus:  Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta hape, hapnikhape Hapnikuta hape – hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S. Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt. H2SO4, HNO3, H2CO3.  Vesinikioonide ehk protoonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahusse: üheprotoonihape, mitmeprotoonihape Üheprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, nt. HCl, CH3COOH Mitmeprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse kaks või

rekursiooni- ja keerukusteooria

1

doc

8.kl materjal HAPPED konspekt

HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega

Keemia

2

docx

TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED (tabel)

HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F- HCL vesinikkloriidhape Cl - HBr vesinikbromiidhape Br - HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S 2-

Keemia

2

doc

Hapete valmid ja nende nimetused

HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F­ vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl­ vesinikbromiidhape HBr bromiid Br­ vesinikjodiidhape HI jodiid I­ divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2­

Keemia

3

docx

Happed ja alused

H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape (H4SiO4) SiO44- CH3COOH etaanhape CH3COO- 2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape ­ aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks ja negatiivselt laetud hüdrooksiidioonideks. b) Sarnasused hapete ja aluste koostises Vesinikioonid hapete juures ja hüdrooksiidid aluste juures. 3.Kuidas liigitatakse aluseid? Aluseid liigitatakse vees lahustuvuse põhjal. Alused jagunevad leelisteks ja vees

Keemia

1

doc

Happed, soolad, alused, oksiidid

OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SO

Keemia

11

doc

Metallid

Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine ­ e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul ­ aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass ­ molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond ­ sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon ­ happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi Nõrk hape ­ ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks Oksiid ­ hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomi laeng keemilises ühendis, lihtainel 0 Oksüdeerumine ­ elemendi elektronide loovutamine, oksüdatsiooniaste suureneb Oksüdeerija ­ aine, mis liidab elektrone, ise redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb Puhas aine ­ kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine

Keemia

2

docx

raudvara happed

Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F– vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl– vesinikbromiidhape HBr bromiid Br–

Keemia

Kommentaarid (0)

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk