Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keeleuurimise meetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tüpoloogia, kitsendus, universaal, voor, viipe, vooru, vestlusanalüüs, keeletüpoloogia, viipekeel, võrgustiku, eelduste, transkriptsioon, terminite, viipekeele, voorud, sõnajärg, vestlust, empiiriline, fonoloogia, lingvist, induktsioon, eripäraks, uurimismeetodi, tegelikud, formaalne, keelavad, kusjuures, universaalsed, leksikon, hierarhiaoma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv keel sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); · aglutineeriv keel sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti · August Schleicher 1821-1868
(Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine.
Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel-keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem, kui teise keele kõnelejaid lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 12. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel - Esimeste puhul koosneb iga sõna lauses vaid ühest morfeemist, süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje jm abil,
keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi
Ameerika ja Lõuna-Ameerika. · sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt on sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv enamuse ja vähemuse keel. · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil. Tüpoloogilise jaotuse eesmärgiks on seletada keelte jagunemist maailmas nende omaduste alusel. Keeletüpoloogia oli esialgu (19. saj) sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata küsimustele kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub ja kuidas neid elemente liidetakse. keelte liigitamine on abivahend keelte uurimisel. 19. sajandi klassikalise morfoloogia tüpoloogia jaotus: 1) analüütilised laua peale (abisõnad) 2) sünteetilised lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine). Morfeemide
Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Kui lapsega suhtlemisel on vanematelt tuleb mitteverbaalne ja verbaalne info korduvalt vastuoluline, siis võib lapse isiksuse areng selle tõttu kannatada. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistuse ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Pilgu suunamine mujale näitab vastuvõtjale, millal kõnevoor lõpeb, millal avaneb võimalus vooru vahetada. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keelel on kaks põhilist allsüsteemi - häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalse(kaheplaanilise) põhiolemuse. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sümboli motiveerimatus.
uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada, inimesed püsivad paigal ja puudub konkurents -> soodsas kliimas on alati rohkem keeli.
kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid
Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine
Nt. Vanavanaema ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes keeltes. Mitmuse väljendamine. ''Rohkem omadust''. Morfeemide liitumise liigid: · -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) · -kumulatsioon- ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang (sing pst.) · -muutumine sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub. Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel
väljendamiseks tüvekordust. Nt läki-läki. On ka keeli, kus kasutatakse reduplikatsiooni mitmuse väljendamiseks. Mis on klusiiv? Klusiiv on keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina vs eksklusiivne meie mina ja tema. Välistatakse kuulaja. Kirjelda keeleuniversaale. Keeleuniversaalid on nähtused, mis peavad esinema kõikides maailma keeltes. Täielik universaal tähendab, ta kehtib kõikides maailma keeltes. Näiteks on teada, et igas maailma keeles on mingil viisil võimalik väljendada eitust. Enamik universaalne on tendentsid, s.t et nendes esinevad erandid. Tänapäeval otsitakse universaalidest erandeid. Joseph Greenberg sõnastas 45 universaali, millest osa on tänaseks ümber lükatud. Millised on vähimad üksused keeles? Vähimad üksused keeles on häälikud. Kes oli Ferdinand de Saussure ja millega ta tegeles?
saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad
- Kakskeelne ühiskond 9 - Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) Sotsiolingvistika kitsamas mõttes: - kvantitatiivne sotsiolingvistika. Keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 13) Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline tüpoloogia: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.
- Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond - Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) Sotsiolingvistika kitsamas mõttes: - kvantitatiivne sotsiolingvistika. Keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 13) Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline tüpoloogia: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.
kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja
moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. 13. Keelte tüpoloogiline liigitus. Keelte tüpoloogiline liigitus – liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Morfoloogiline tüpoloogia: * Isoleeriv – ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. * Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.
põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Keskaeg – kõige üldisemalt vahemik Rooma impeeriumi langusest kuni renessansini, st umbes 500 AD – 1500 AD •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus. •Ladina keel ja kristlik maailmapilt. (kõik õpetlased oskasid ladina keelt) •7 vaba teadust –triivium: grammatika, dialektika (loogika), retoorika
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad
kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Kvantitatiivne sotsiolingvistika 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline : See on see, mille Humboldt välja pakkus (isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusioonikeeled ja polüsünteetilised)
Keelte tüpoloogiline liigitus: 1) isoleerivad (ehk analüütilised) keeled pole lõppe, tunnuseid. Kõige isoloeerivam keel on vietnami keel; 2) aglutineeriv liidetakse afiksid. Eesti keel on aglutineeriv-flekteeriv; 3) flekteeriv (fusioonikeel) tüvega toimub midagi (nt laud:laua); 4) inkorporeeriv (polüsünteetiline) sõnad on moodustatud mitmete tüvede afiksite liitmisel. Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele: Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest
pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad.Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria “nõrka vormi”: keel ei takista inimest, vaid määrab ainult selle, kuidas ta tavaliselt ennast väljendab. 17. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Keeletüpoloogia –Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi
Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%)
Kommunikatsiooni jaoks on vaja sõnumit, sõnumisaatjat, vastuvõtjat ja kanalit. Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus on statistiline informatsioon. Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest
Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat
et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selgelt tähendust kandvateks osadeks. maja +sse tüvi +käändetunnus Grammatilised väljendusviisid Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus on sõnavormide moodustamise viis, mille korral muudetakse sõnatüve. Sõnavormi ei ole võimalik jagada selgelt tähendust kandvateks osadeks. kinno tüvi ja käändetunnus pole eraldatavad, sisseütlevat käänet väljendab spetsiaalne tüvevariant Morfoloogiline tüpoloogia Selle järgi, milliseid grammatilisi väljendusviise keel eelistab, öeldakse, kas see on: (a) analüütiline vähe morfoloogiat (eriti analüütilist keelt nimetatakse isoleerivaks) (b) sünteetiline palju morfoloogiat (eriti sünteetilist keelt nimetatakse polüsünteetiliseks) Morfoloogiline tüpoloogia Isoleeriv keel kasutab ainult analüütilist väljendusviisi ning vormimoodustus puudub. ? Hai ú.a bo nhau là
annaabi.ee 
