Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keelekasutus ja solvamine uudisteportaalide kommentaariumides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kommentaari, kommentaarid, diagrammi, solvamine, taotluslik, diagrammid, 2016, õigekiri, õhtuleht, päevaleht, kirjutamisel, kolmes, tegime, eksitakse, selgitamisel, mainitud, muljetmahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase. Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees, Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht. Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt. Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast
tegevusega oli aga küll. Abilinnapea pistisekahtlused võib siinkohal raamistamise alla paigutada. 9.1. Mõju põhitegurid · Kanali maine ja usaldusväärsus · Autori tuntus ja usaldusväärsus · Autori personaalne köitvus · Teema psühholoogiline lähedus · Teemade aktuaalsus ja olulisus ühiskonnas · Esituse personaalsus ja konfliktsus Vaadates neid mõju põhitegureid, võibki öelda, et Postimees on usaldusväärne ja hea mainega päevaleht. Ka enamus põhilugude autoritest on lugejale tuntud. Ja nii nagu juba töö alguses sai väljatoodud, on sihtgrupile olulised eelkõige just need teemad, mis teda ennast puudutavad ja millega iga päev kokku puututakse. Vürtsi lisab asjale ka väike skandaalimaik. 19 Kokkuvõte 4. mai Postimehes ilmunud pikkadest artiklitest pakkusid huvi eelkõige need, mis puudutasid lugejat või tema lähedasi emotsionaalselt, rõhudes kaastundele.
probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vas- tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb li- sada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi al- gusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
· probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele
kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. - Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid. Näide: Viieristi looduskaitseala. - Eesti entsüklopeedia. 10. köide. Tallinn, 1998, lk 394. · Artikkel Interneti koduleheküljelt: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress. Materjali kasutamise kuupäev. Näide: SIIBAK, E. Toataimed. URL=http://www.tba.ee/Lood/Toataimed.htm 16. juuni 2003.
Töö teoreetilises osas oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest, keskelt või lõpust ärajäetud kohad tähistatakse järgmiselt: [---]. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemusi teoreetiliselt põhjendada. Vajadusel kasutatakse teksti mõistmiseks illustreerivaid materjale. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad tulemuste kohta. 10
1.4. Olukord tänasel päeval 11 3.2 Mida on tõrjutu ise teinud? 3.2.1. Abi otsimine. 12 3.3 ...... 3.3.1. Tõrjutuse tagajärjed ja toimetulek. 13 KOKKUVÕTE.. 14 KASUTATUD KIRJANDUS. 16 Vaatlus Kirjaldad võimalikult täpselt, mida sa näed; 8.04.2016 Allikad https://www.entk.ee/valmis-uurimus-tartlaste-rahulolu-noorte-vaba-aja-tegevustega (08.04.2016) Toomel, Paula 2006. Eesti Päevaleht. Saiakang vs ekstreemsport ehk millega noored vabal ajal tegelevad. http://epl.delfi.ee/news/melu/saiakang-vs- ekstreemsport-ehk-millega-noored-vabal-ajal-tegelevad?id=51032927 (Toomel, 2006. 08.04.2016) Uus, Maiu 2005. Läänemaa noorteuuringu tulemuste analüüs. https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2FUserFiles %2FHaapsalu%2520Kolled%25C5%25BE%2FLETS%2FLaanemaa-noorteuuringu- tulemuste-analuus.pdf&h=hAQGkA8U1 (Uus, 2005. 08.04
järjekorras vasakpoolsesse veergu, paremal esitatakse nende selgitused. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg või märgistega (mõttekriipsud, tärnid, punktid vms). Loetelus kasutatakse nummerdamist, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada märgiseid (*, - , · ). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu. Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult:
Põhjuseks võib olla see, et naistele suunatud ajakirju on rohkem võrreldes meestele suunatud ajakirjadega (Eestlased loevad..., 2012). Eesti lugejauuringu 2013. aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus
koheldakse. Töö käigus tekkis vajadus vaadelda ka seda, kas võõrsõnade leksikon aitab muusikahuvilisel orienteeruda keeruliste nimetustega stiilide seas ehk kui paljud leitud sõnadest on kirjas võõrsõnade leksikonis. Lisaks nendele eesmärkidele andis töö võimaluse mingil määral otsustada Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest Postimees (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL Õhtuleht (SLÕ), Eesti Ekspress (EE), Sakala ning nende väljaannete lisad: Arter, Versus, Areen, Hip. Ajakirjadest Muusika, Teater. Muusika. Kino (TMK), Kroonika, Stiina ja Eesti Naine. Uurimismaterjaliks said tekstides esinenud muusikateemalised võõrapärased sõnad ja sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla
Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või
Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või
omandamiseks. Kui sa kirjutad teemal Miks on oluline minna valima?, tuleb sul mõista, et see pole jutt ostukeskusesse punast või kollast värvi särki valima minemisest, vaid eeldatakse kirjutamist demokraatliku ühiskonna toimimise põhimõtetest valimise tähendusest demokraatia jaoks. Kõik ühiskonnaõpetuse alased arutlused võiksid sisaldada hetkel ühiskonnas aktuaalseid teemasid ja valupunkte. Arutlusel on peale pealkirjale vastavuse ja sisukuse olulised ka vorm ja õigekiri. Kõikide nende külgede hindamiseks on ühiskonnaõpetuse riigieksami komisjon koostanud hindamisjuhend. Juhendi järgi hinnatakse eksamiarutlusi järgmiselt: 3 Töö struktuur 3p 1 p - esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud 2 p - töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub sissejuhatus või lõppsõna)
11. klass 24 10 14 12. klass 25 15 10 Kokku 99 55 44 Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 16 3.2 Küsimuste kokkuvõtte 1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas?
probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
.....................................................................................62 Sisu tükeldamine eraldaja järgi.................................................................................................62 Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine.......................................................................................62 Kommentaarid.............................................................................................................................. 63 Kommentaari lisamine..............................................................................................................63 Kommentaari teksti muutmine..................................................................................................64 Kommentaariteksti vormindamine.............................................................................................64 Kommentaari kuju muutmine...........................................................................................
interests of the public“ *Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist. Vastutus *Kompleksne mõiste *Responsibility -Vastutus kõige üldisemas tähenduses 5 -Viitab vastutusvahekordadele: kes on mille eest vastutav -Igaüks vastutab enda otsuste ja tegude eest ________ Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond, meelelahutuslikud vormid. Internet pakub laias valikus ja madala hinna eest erinevaid võimalusi, kus arutada meedia tugevuste ja nõrkuste üle- blogid, kommentaarid, sotsiaalmeedia jne. Seepärast on meediavälise kriitika osatähtsus meedia vastutusel hoidmiseks suurenenud. Blogid on väga-väga populaarsed Kommentaariume kasutatakse uudiste, artiklite, ajalehtede ja uudisteportaalide kohta tagasiside saamiseks.
mõtle kuritegude toimepanekut. Eitavalt vastas sellele küsimusele 64,6%. Sellega seoses tekib mul küsimus, miks vastas enamik vastajaid eelnevale küsimusele, et satanism ei peaks olema registreeritud? Kolmas küsimus, mille sama teema kohta esitasin, kõlas nii: ''Kas usute, et satanismi registreerimisega muutub midagi?''. Jaatavalt vastas sellele küsimusele 44,4% vastajatest. Mul on kahju, et ei teinud küsitlust, kuhu peab kommentaari jätma, kuna vastused ei klapi enam ja minu meelest on vastajad suures segaduses, kuna protsendid näitavad, et ühel hetkel vastatakse positiivselt, aga järgmisele küsimusele just kui negatiivselt Eitavalt vastas sellele küsimusele 56,5 inimest. Selle tulemuse üle on mul hea meel, kuna uurimuse käigus on mulle hakanud tunduma, et nii mina kui ka minu lähedased ning ülejäänud rahvas minu ümber on andnud vale hinnangu ja alahinnanud meie ainsat satanistlikku ordut. 27 8
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
2.1.1. Postitused Facebookis Facebook on suhtlusvõrgustik, kus on võimalik postitada postitusi. Postitusi postitatakse väga tihti. Postituse postitamise üldiseks ideeks on kirja panna enda mõtted ning seda oma sõprade ning tuttavatega jagamine. Lisaks on postituste nägijatel võimalik postitusele vastav emotsioon klikkida. Eelnevalt oli Facebookis võimalik postitusele panna vaid "meeldib" ning juhul kui postitus ei meeldinud, sai meeldimine panemata jätta. Alates aastast 2016 on Facebookis meeldimise all mitu erinevat emotsiooni. Nendeks on Armastan, Haha, Vau, Kurb, Vihane. Selleks, et meeldib asemel muid tundeid edastada, tuleb hoida kursorit kohe postituse all oleva ülespidi pööratud pöidlaga nupu kohal ja pisut oodata. Peale ootamist avaneb hüpikmenüü, mille hulgast sobiva emotsiooni valida saab. (Mitte enam ainult "like", 2016) Facebooki postitusi on võimalik ka jagada. Facebookis saab postitusi jagada mitmele erinevale grupile
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti; 7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; 10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil; 11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel. Õppesisu ja õpitulemused klassiti 1. klass Õppesisu ja -tegevus klassi lõpetaja õpitulemused
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
Joonis 1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega õpilased algklassides. Õppeaastal 2011/2012 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 29 õpilasel 111-st ehk 26%. Õppeaastal 2012/2013 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 30 õpilasel 114-st ehk 26%. Õppeaastal 2013/2014 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 29 õpilasel 121-st ehk 21%. Õppeaastal 2014/2015 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 28 õpilasel 105-st ehk 27%. Antud diagrammi põhjal võib järeldada, et õppeaastal 2014/2015 on algklassides kõige rohkem õpilasi, kellel esineb lugemis-ja kirjutamisraskusi. Kõige väiksem protsent esines aga õppeaastal 2013/2014, kuna siis oli õpilaste arv alates esimesest kuni neljanda klassini Põlva Ühisgümnaasiumis kõige suurem. Aastatega on lugemis-ja kirjutamisraskustega laste arv algklassides kasvanud. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemis-ja kirjutamisraskustega,
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8
Peatükid ja alapeatükid peavad olema loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise liigendusega: peatükid, alapeatükkide ja alapunktid (vt lisaks punkti 3.3.3). Kui töö kirjutaja esitab tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, kust esitatu pärineb ning lisada oma kommentaarid esitatule. Viitamise vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. Praktilise töö põhiosas esitatakse ideekavand(id), visand(id), stsenaarium(id) ja tööplaan ning kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse tööprotsessi, tulemusi ja kasutatud allikaid. Mahukad ideekavandid, visandid ja stsenaariumid on siiski parem esitada lisadena. 2.2.5. Kokkuvõte Töö kokkuvõttes võtab selle autor kokku oma uurimuse või praktilise töö käigu ja põhilised tulemused
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt: Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. 646 lk. Võib ka ilma komata perekonnanime järel (soovitav eelistada): Loogna N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Reisberg R., Soon S., Soon A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. 646 lk. Perioodikas ilmunud artiklile viitamise kirje koosneb:
annaabi.ee 
