Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keele ja kõne areng - arengupsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
afaasia, foneemid, morfeemid, tall, formaalne, foneemide, hüpotees, funktsionaalse, lähenemine, kriitilised, kõla, semantika, süntaks, pragmaatika, omamine, asjata, märgu, andmiseks, koogamine, lalisemine, intonatsioon, õpiks, eristama, pausid, üldnimetused, sõidame, spetsiaalsed, isikunimed, tudu, funktsionaalsed, sidesõnad, president, õiglus1. 1957 ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine
häälepaelad, ning sealt edasi nina ja suuõõnde · Erinevaid häälikuid tekitatakse huulte ja keele liigutamise abil, mille tulemusena muutub hääle tekitamiseks vajaliku ruumi kuju ja suurus Nt lihatükk hambavahel- hambad selleks, et saaks rääkida, mitte liha rebimiseks. Sellised millised on helid ei olene häälepaeltest vaid on huulte ja keelte liigutamisest tulenev Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me
Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism strukturalismi edasiarendus. Chomsky süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus:
Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism strukturalismi edasiarendus. Chomsky süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus:
Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika
Lev Semjonovitš Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Informatsiooni-töötluslikud teooriad Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused) formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine. Tasakaalu otsimine – inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine: o Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega
küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.)
kirjutamisel. Ühistöös skeemide abil suudavad lapsed häälikute pikkust muuta ja määrata, ühe- ja kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone ühendada (häälikupikkuse muutmine + määramine, häälikupikkuse muutmine + määramine + grafeemivalik), kirjutamise tempot aga alandada ning nõuda seejuures eelnevat analüüsi (nt. valida enne kirjutamist skeem). b. Toimingu formaalne automatiseerumine. Sel juhul pole kõik osatoimingud teadvustatud (võivad jääda hoopiski sooritamata) ning õpilane ei suuda vea puhul midagi ette võtta (tegutseb katse-eksituse meetodil). Enesekontroll sel juhul puudub. Lahenduseks tuleb tagasi minna hargnenud toimingu sooritamisele materialiseeritud etapil. Materialiseerimine: Näitlikustamist ja materialiseerimist eristab vahendite kasutamise eesmärk, vahendid võivad mõnikord olla ka samad.
asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Siin on ajalugu tähtsam, kui geograafiline asend. Tugev keelekontakt = grammatika muutub sarnaseks Keelekontakti abil saab selgitada keelte sarnasusi. Muutustel on hierahia: kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtselt (eesti keeles sõnajärg) Universaalid Mitteleksikaalne laenamine Seotud morfeemid (käändelõpp, pöördelõpp) Grammatilist sõna võib laenata ainult siis, kui kui sõna sünteks jääb samaks (eessõna jääb eessõnaks). Substraat (mõjuvõimsam keel), adstraat (keel, mis on kontaktis teise keelega, ilma, et oleks madalam või kõrgemal kohal selle keelega, millega kontaktis on) ja superstraat (põliskeeles on mõjuvõimsa keele sugemeid) on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keeleüksusi iseloomustab alati kaks tunnust — vorm ja tähendus. Foneem on väikseim keele häälikusüsteemi üksus. Keeledidaktika huvides sobib järgmine definitsioon: foneem on akustilis-artikulatoorselt lähedaste ja funktsionaalselt samaste häälikute klass. Foneem avaldub kõnehäälikutena, mis alati mingil määral üksteisest erinevad. Neile erinevustele vaatamata on kõigil variantidel aga sama funktsioon: võimaldab sõnu ära tunda ja sõnu eristada. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Potentsiaalselt on igal morfeemil tähendus, mis realiseerub tekstis. Morfeemid jaotatakse leksikaalseteks ja grammatilisteks, mõlemad võivad realiseeruda variantidena. Näiteks: juu/a, luge/da, hüpa/ta; joon, jõin, juua jõgi-jõe. Keelte kaupa varieeruvad sagedamini kas grammatilised morfeemid (nt. vene, läti keel) või leksikaalsed (nt. eesti keele tüvemuutused).
kogemustest, nt suudetakse määrata, kes on kõige rohelisem; samuti kui öelda, et kõigil rohelistel lindudel on kaks pead, siis kui küsida, mitu pead on minu rohelisel papagoil, siis vastab, et kaks, varem oleks ikka öelnud, et üks, sest põhineb oma kogemusel, et lindudel ei saa kaht pead olla ◦ omandatakse formaalne operatsiooniline järeldamine, kuid seda ei kasutata pidevalt, tegelikult suudavad ka väikesed lapsed seda, kui on piisavalt lihtne ülesanne, seega toimub lihtsalt kvantitatiivne muutus (võimalus arvestada rohkem muutusi), mitte kvalitatiivne (uute mõtlemisoskuste omandamine) Lev Võgotski (1896- 1934) ◦ kuidas keskkond/kultuur mõjutab lapse arengut?
leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68
või seisundite väljaselgitamisele. Psüühika rakenduslik uurimine võib olla orienteeritud psüühika funktsioneerimise negatiivsete aspektide kõrvaldamisele ja positiivsete rõhutamisele, psühholoogilise funktsioneerimise tõhususe tõstmisele või uudsetele rakendustele. Teadusliku uurimise meetodid Teadusliku uurimuse tsükkel koosneb reast etappidest, mille loogiline järgnevus on esitatud allpool: Nähtus Küsimus Hüpotees Uurimus Järeldus Teooria Tegelikkuse seletamine ja ennustamine Terminite seletused Nähtus kõikvõimalikud sündmused ja asjaolud, mis tekitavad teaduslikke küsimusi Küsimus nähtuste olemuse ja toimumise mõistmisega seotud suunatud ja sõnastatud huvi Hüpotees oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks
Kõne on seotud kujutlustega, mõistetgea jne. F. de Saussere . Ta eristas keelt, kõnet ja künetegevuse mehhanismi. Keeleteadus hakkaski uurima aint keelt põhimõtteliselt. Tulemus on aga seepärast piiratud ikkagi. Siis uuritigi häälikuid, foneeme, sõnavorm, grammitlisi morfeeme. Keel(langue) kõne (parole)- kõnetegevuse mehhanism (sisemine ,,lingvistika") Keele sotsiaalne märgisüsteem (struktureeritud). Süsteemil on oma kindel sisemine ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav inimstele enamvähem. Märk - reaalsus mõiste keeleüksus (akustiline kujund tähendus). Siin tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus tuleneb läbi mõiste ,,reaalsus". Kõne- individuaalne muutlik nähtus Kõnetaju- passiivne(?) protsess. TEGELT pole kõne taju kunagi passiivne, ei tea kuidas
halba endaga seostuvana vaid ainult head) 3. Eraldumine ja individuatsioon - vajalik selleks, et tekiks ettekujutus oma kehast; sümbioosist peab saama lahti ja peab eralduma; selleks 4 astet: 1) Eristumine emast, võõristamine, ema peab olema lähedal 2) Harjutamine emast eemale mineku harjutamine, autonoomia tunne hakkas suurenema, kuid sümbioos on veel tuntav 3) Lähenemine hakkab tundma eraldiolekut emast, mina idee teke 4) Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus arusaam, et kuigi asja oma silmade ees ei näe, on see olemas (lapsele ema) Mahler peab oluliseks ema ja lapse suhet ja selle mõju inimesele Erik Fromm (1900-1980) Humanistlik psühhoanalüüs. Tema teooria on sotsi-psühhoanalüütiline arvestab inimese sotsiaalset olemust ühiskonda ja kultuuri
psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel). 1976 püstitati hüpotees: vahetult peale sündi on ,,kriitiline periood". Pöördeperiood kestab vaid paar tundi. Loomuliku suhte kujunemiseks on vaja paljal lapsel tunda paljast ema. Eestis on reegel, et last ja ema ei eraldata üksteisest 2 tunni jooksul pärast sündi. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel (enamasti laps ja ema). Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm.
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
Teooria tõestamiseks on juhtumid lastest, kes on olnud sotsiaalses ja keelelises isolatsioonis (Aveyron'i metsik poiss Victor, Genie juhtum, Isabell'i juhtum); sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? (Helen Kelleri juhtum). Kognitiivne teooria esindajad Piaget, Siclair-de Zwart jt. Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on emotsionaalsem; lihtsustatud; räägitakse asjadest, mis on siin ja praegu. Kõne
Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused - Holistilik – kontekstitundlik, aasiapärane - Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine
Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad: Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
- Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile - Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises? - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla.
Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat
· Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja koolis, peresuhted, õpetuse kvaliteet, kriitilised elusündmused). Ziegler ja Mis on andekus 11 Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse õppeprotsessi tähtsuse silmapaistvate tulemuste saavutamises (joonis 3). Soovitatavad isiksuse- jooned Toimetulek edu/ebaeduga Saavutusmotivatsioon
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
vaid on kogutud hoopis teiste uuringute tarvis. Sotsiaalse informatsiooni tähendus: Iga inimene iga grupp, iga ese, kannab endas sotsiaalset informatsiooni, mida kasutatakse tahestahtmata ka õiguse mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse informatsiooni allikas (riietus, soeng, hooldatus, kõne, sõnad, terminid, kui adekvaatselt ta teistega suhtleb, käitumismaneerid). Et info ei kahjustaks ühtegi inimest õigusemõistmise süsteemis: · kohtud võiks osaliselt desotsialiseerida need inmesed, kes on läbi viinud eeluurimise mingis konkreetses kaasuses, ei tohiks mitte mingil juhul olla otsuse langetajateks kohtus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
