Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keel ja Identiteet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
identiteet, pannud, kultuurile, surnuks, autost, magada, identiteedist, selliseksselle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda
rühma/rühmade isikusamasust, kiindumust ja geograafilist päritolu, kes jagavad samu sümbolisüsteeme, väärtusi, tõekspidamisi ja käitumisnorme. Oluline on see, et need edastatakse ühelt põlvkonnalt teisele, kuid mitte ilma muutusteta. Kultuurilise identiteedi loomine tähendab nende kultuurirühmade uskumuste ja tavade vastuvõtmist. Kultuuri tooted (raamatud, filmid või laulud), võivad luua ühiseid kogemusi, mis võivad saada osaks inimese identiteedist. Isikud, kes teavad väärtusi, norme ja käitumist, mida toetab nende kultuuriline kontekst, võivad neile tugineda, et luua oma isiklik identiteet. Kultuuriline identiteet sisaldab seega nii mina kui ka rühma, kuhu mina kuulub. Selle tulemusena võib kultuurilist identiteeti vaadelda kui osa suuremast isikliku identiteedi konstrueerimisest ja sotsiaalse identiteedi erijuhtumist. Luksemburg on suhteliselt uus suveräänne riik, kus põlised luksemburglasi on vähemuses
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid
2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib?
o Ei saa rahvaga kontakti. o Üks osa talupoja rõhumismehhanismist. o E. Särgava ,,Marjad silmas" o Vilde ,,Nende poeg" Haiguse kujutamise erijooned vanemas eesti kirjanduses: teaduslik (K. E. von Baer, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald) ja ilukirjanduslik (Kreutzwald, Vilde jt) Talupoegade haigused arstiabi ei saada kommunikatsioonihirmus: tuleks suhelda kõrgemast klassist inimestega. Talurahvameditsiin kogukondlik identiteet ja selle korras välja kujunenud põhimõtted. Peened salvid kui reetmine, pugemine kõrgematele. Topeltvõimu teema. Baer: Madal vaimne kultuur ei lase eestlastel oma olukorda täpselt kirjeldada. (Sa pead olema loomaarst). diagnoosimine juba iseenesest seotud paljude raskustega. o Arst formuleerib oma teadmised saksa või erialakeeles ja loomulikult ei saa talupoeg sellest aru või ei suuda oma seisukorda kirjeldada. o Hirm institutsiooni ees.
araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam.
küsitlemisele, kuulamisele ja nende vabade assotsiatsioonide tõlgendamisele.Kokkuvõttes hakkaski psühhoanalüüs kui ravimeetod tähendama mitte ainult patsientide vaba assotsiatsioonide tõlgendamise, vaid ka nende vastuseisude ja ülekandmiste ületamise, tühistamise kunsti: tuli selgitada, kuidas patsientide minevikust pärinevad läbielamised, hoiakud ja suhtumised häirivad nende inimsuhteid olevikus. Mõju kultuurile: Kirjanduses siirdkõne ja vabavärss. Virgina Wolf- segased tundmuste kirjeldus nagu see on unenäos. Filmikunst (Hitchcock)- freudismist läbi imbunud. Linchi filmid on Lacanlikud. Tammsaare varased romaanid on freudilikud. On tekkinud teksti psühhoanalüüsid. On teksti keskne ja üsna keeruline. 7.Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud. Psühhoanalüüs on psüühikahäirete ravimeetod, millele pani aluse Sigmund
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
Põlisrahvaste vastupanureaktsioon kultuurimuutustele: 1) Ignoreerimine (Aborigeenid ja Cook; kõik muu on surnutemaa peale Austraalia) 2) Kõrvalehiilimine (Akuryo indiaanlased; vahetasid oma elukohta kohe) 3 3) Avalik vastupanu Näiteks Siberi rahvaid sunniti paikseks jääma (enamasti rändleva eluviisiga; kütid, korilased) ja sellega õnnestus nende eluviisi muuta. A+b+c=a assimileerimine (Venemaa tegelik siht) A+b+c=x - uus kultuuriline identiteet (Venemaa deklaratiivne siht, nõukogude inimene, ameerika sulatustiigel) A+b+c=a+b+c kultuurimosaiik tegelik Vene ja Ameerika ühiskond emiline-etiline ehk emic- etic (Kenneth L. Pike) Emilne - üritame seal sees olla, aga vb on mõnda asja parem eemalt näha. (Näiteks Lõuna-India Kerala osariigi Trivandrumi distrikti loomatapud; isasvasikaid vähem: ütlevad, et pullvasikad on nõrgemad, aga eemalt on näha, et isasvasikatel ei lasta emaga koos olla). Universaalne struktuurimuster:
1.Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid Kuidas on nii, et sõna pole lihtsalt üks asi, vaid miski, mis viitab teisele sõnale?: *Phytagoras: ,,nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb enda oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt". Sõnad on osa loodusest ja osa loodust. Oluline on need sõnad teada saada *Demokritos: sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sõnad on mingisugused nimed, mis inimesed on asjadele pannud, oleme kokku leppinud mingisugustes märkides, koodides teatud sugukondades. 2. Milles peitub sõnade tähendus? ratsionalism ja emprism *essentia, asja olemus sõnad tähistavad asjade olemust, teatud essentsiaid. (Platon, Aristoteles) N: tahvlile kirjutatud 1 üks, mis ei viita sellele tindiplekile tahvlil, vaid midagi hoopis muud.Sõna Inimene küll tähistab kõiki, vaid mitte kõiki konkreetselt, vaid üldiselt.
seda et justkui maksab oma võlad olles kui turvamees demokraatlikele riikidele. 12.09.2013 Voolujoonelisuse(streamlined) mõiste, Orwelli tsitaadist. TÄHTIS! Autotööstusesse tõi selle mõiste/idee General Motors, Cadillac üks esimesi. Voolujoonelisus läks igale poole edasi, nt kodutehnika jne. Auto tehnilised omadused kandsid voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma
Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja
käitumisjuhised · kultuurilised nähtused on nt kombed, harju-mused, uskumused jne · paljud klt-se käitumise vormid eeldvad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu · keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel; eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse indentiteedile. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvus-tunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles
Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. 6) Millistes sfäärides võitlus toimub. Popkult on rahva enda poolt loodud kult, nende enese määratlemise viis. Rahva eneseväljendus mitte peale
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. 7. Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. Ühised tegevused ja jagatud teadmised, tekitavad tajutud identiteedi. 8. Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? Kultuuri piirid on hägused, me ei saa rääkida, et ühe kultuuri kandjad jagaksid kõiki tekste ja praktikaid. Teiselt poole on selge, et suurte kultuuride vahel on erinevused, mis ühe kultuuri kandjaid teisele kultuurile saavad vastandada. 9. Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? Teistest kultuuridest üle võetud: tähendused võivad olla teadlikult üle tulnud- tõlgitud, ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud. 10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele
+ endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson) + pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi + neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda * Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas.
Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Kooperatiivsusprintsiip Kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kasulikema asja, mida suudab, ja teeb seda abivalmil moel: räägib nii tõest, informatiivset, asjakohast kui arusaadavat juttu kui võimalik. Tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel vestluse eesmärk/suund nõuab. Eeldusel, et printsiipi järgitakse, saab kuulaja aru, mida kõneleja tegelikult öelda tahab. Nii välistatakse võimalus, et ta pole abivalmis, ja tõlgendatakse ta juttu vastavalt sellele. Kui lausungi tavatähenduse korral oleks tegu printsiibi rikkumisega, on kõneleja tahtnud mõista anda midagi muud. Suhtlus on koostööline pingutus, milles iga osavõtja tunneb ära ühise eesmärgi või mõlemale sobiva suuna.
3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16. ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid katkestatakse, siis selliseks lihtsaks enesekehtestamise viisiks on "Vabandage mind, kuid ma tahaksin oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine - Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine - Esialgu alustatakse minimaalsest
hinnatakse endid teistest kõrgemalt ja rünnatakse teisi selleks, et ei rünnataks teda. Eesmärgiks on siin võita, sõltumata sellest, mis teine selle käigus tunneb. Enesekehtestamise viisid Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid katkestatakse, siis selliseks lihtsaks enesekehtestamise viisiks on "Vabandage mind, kuid ma tahaksin oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine. Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine
Ka kõige väiksemad kultuurilised vajadused võivad muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil. Iga vajadus suunatakse rohkema töö ja rohkema tarbimise suunas. 9. Millised on nõuded kultuurilie elitistlikust vaatenurgast ja mis mõju avaldab sellest vaatenurgast tarbimine kultuurile (seda vaatenurka pooldavad muuhulgas Adorno ja Horkheimer)? Kõrgkultuuri pooldajad leiavad, et: 1. kõrge kultuuri väärtused peaksid juhtima igapäevategevust. Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järvedega, ta on rikas mere- ja järv
annaabi.ee 
