Sel puhul on kombeks rääkida tsivilisatsioonidest kui ühes või teises aegruumis elanud või elava inimkollektiivi tehnoloogia ja (enese)peegelduse, lihtsamalt väljendudes teo ja vaimu teatavast ühtsest esinemusest. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Inimkeele kui suhtlemisvahendi teke oli otsustavaks teguriks inimese eristumises looduskeskkonnast. Keel on mitte ainult loodusmärkide ülekandmiseks kultuurimärkide keskkonda (inimene lahutas end loodusest seeläbi, et näiteks välgust kõneldes ei pruukinud ta ise välku näha), vaid keelest sai ise meedium, keskkond (keelemärkide abil püüti välku esile manada). Keel on olemise koda, nagu on seda kujundlikult nimetanud Martin Heidegger. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida.
See põhjustab väljarännet Soome ja teistesse riikidesse, kus on kõrgem elatustase. Heaolu Eestis siiski kasvab ning see põhjustab sisserännet teistest riikidest, kus on halvemad olud. Tulevad näiteks inimesed Ukrainast ja Venemaalt. Eesti alad on neile tuttavad, siin saab vene keelega hakkama ning kolitakse venekeelsetesse piirkondadesse . See oma korda suurendab ühiskonna lahusust ning ka eesti keele kõnelejaid jääb vähemaks. Rändepöörde tõttu võib haihtuda eesti keel ning kultuur. Rohkem tuleks panustada ühtsetesse Eesti lasteaedadesse ja koolidesse. Õpe peaks toimuma eesti keeles, kuid tuleks arvestada ka eesti keele mitmekesisusega. Erineva rahvusest inimesed peaksid saama elada samades piirkondades. Ei tohiks enam eksisteerida vaesemaid piirkondi ning rikkamaid. Tulevikus on loodetavasti inimesed rohkem leplikumad ja sallivamad. Minu jaoks oli väga oluline see, et räägiti probleemidest, mis on eesti ning vene keelt kõnelevate inimeste vahel
Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad. Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased. Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis
ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik.
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA
kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu hulk, mis iseloomustab ühiskonna arengu taset. • Inimkultuur tervikuna võib käsitleda informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust.
Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis: Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega. Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis ,,Eesti maastikulised üksused". Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism
järgides teatud määral eesti rahvalaulu keelt ja stiili. Luuletuses ,,Mardi Luteruse päeval" nimetab KJP end maarahva laulikuks ja kinnitab, et temast jäävad rahvale mõeldud laulud. 19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad. Faehlmann: · ,,Järva-,a wanna-mehhe õppetussed" (,,Üks kui mõnigi teine"), ,,Piibo jut" · Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust. Kreutzwald: · ,,Vana aeg oli vaenuga" (kaebelaulu imitatsioon), ,,Eesti lauluanne", ,,Sõda", kogumikud ,,Viru lauliku laulud" (,,Priiusele", ,,Laul"), ,,Angervaksad", ,,Rahunurme lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm.
Kõik kommentaarid