tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku.
lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid. [3] Segasalat Segasalat valmistatakse nii värsketest keedetud, ahjus küpsetatud, praetud, grillitud, röstitud kui ka konserveeritud toiduainetest. Segasalatites kasutatavad köögiviljad keedetakse koorega, jahutatakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele. Mune kasutatakse segasalatites kõvaks keedetult, tangained sõmeraks keedetult ja pastatooteid keedetult. Komponendid tükeldatakse ja säilitatakse eraldi kuni kokkusegamiseni külmkapis. Segasalatile sobivad kastmeks kõik salatikastmed,välja arvatud mahlakaste.1 kg salati kohta arvestatakse 150 200 g kastet. Segasalatitel kaste lisatakse vahetult enne serveerimist või serveeritakse eraldi nõus. [2] Kokteilsalat Kokteilsalatid on portsjonitena salatipokaalides serveeritud salatid. Kasutatakse eriti heamaitselisi toiduaineid
Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega
parim) Haug (Esox lucius) Haug on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla) Angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Ohustatud liik. Pikkus 1,5 -2 m, kaalub 4-6 kg. Värvus tumeroheline või pruun, nahk limane ja libe. Maduja kehaga kala. Öise eluviisiga kala, elab madalas veekogus, jõgedes, rannikuvetes. Kasutamine: Angerja liha on väga maitsev ja rasvarikas 23 % rasva. Keedetult, marneeritult, praetult, suitsetatult. Tänan kuulamast!
On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset". Kasut põhiliselt toorsalatiteks ja garneerimiseks, ka suppides. Ei säili kaua. 2.3. Juurviljad Porgand On Eesti üks tervislikum köögivili. Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte
MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g), glükoosi (2g), süsivesikuid (14,98g) , valke (0,82g), vett (83,46g) ja ka tuhka (0,36g).
Karbid on maitsvad igal kujul. Rannapiirkondade köögid pakuvad mereande alati kõige paremal viisil. Igal rahval on oma lemmikkalad ja mereannid. Erinevaid karpe kasutatakse nii iseseisva toiduna kui ka lisandina suppides, salatites jne. Eestis on meil söödav rannakarp, keda meil toiduks tarvitatakse. 3 3.2. TEOD Eestis on sinimereteod äärmiselt suupärased limuselised, mis keedetult või marineeritult on väga hõrgu ja pehme maitsega. Tigudest kasvatatakse põhiliselt Prantsusmaal üht viinamäeteo liiki söögiks. Ka Soomes on mõned üksikud teokasvandused. Enamasti aga on meil saada konserveeritud või külmutatud importteod. Teod serveeritakse maitsevõiga. Värskete tigude valmistamine on küllaltki tülikas ja neid on saada haruharva, rohkem küll sügisel. Hoia tigusid alguses üks ööpäev pimedas õhulises karbis, et nende sool tühjeneks ja suurem osa
2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas.
teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune
vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad. Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on nende soovitatavad kogused suuremad. Köögiviljad ja kaunviljad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult või 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja. Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid nendest saab organism mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine ning rohkesti kiudaineid. Seetõttu sobivad köögiviljad iga toidukorra juurde. III põhikorrus Piim ja piimatooted 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort või 100 g lahjat kohupiima või 50 g magusat
Kasutamis- valmistamisel, toitude valmistamisel. Nt: võimalused pannkookides. Osadel kaunistamisel. paneeringud, toiduvalmista võimalustel saab Sobivad hästi laste kastmed(soojad, mises kasutada ka tavalise toitudele. Jaapanis külmad), muna asemel. kasutatakse seda pagar/kondiitri toitu laste kooli toodangus, keedetult, einetes. praetult jne... 20-25 eurot tükk 8-9 euro senti tükk 10-14 euro senti tükk Hind (1 tk.) VUTIMUNA JAANALINNUMUNA KANAMUNA
usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju: Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja- ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos (ütleme 12 seent) muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks.
maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. Esimesed kaera kasvatamist mainivad kirjutised on pärit meie ajaarvamise algusest. Algselt kasutati kaera meditsiinilistel eemärkidel, hiljem toiduks. Riis on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on nn pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest. Riisist valmistatakse veel jahu, viina, veini, piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms. Riisi on Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat
Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass.Tärklis on loomadele energiaallikaks kui ka lähtematerjaliks keharasva moodustamisel. Bataat Bataat sisaldab 28% tärklist ja rohkesti suhkrut,mugul on kartulist piklikum ja raskem. Maapirn Maapirnil on õhukese koorega, korrapäratu kujuga mugul. Maapirn sisaldab tärklise asemelinuliini. Toiduks tarvitatakse maapirni toorelt, keedetult või praetult. 2 Mugulviljad Mugulviljade juures kasutatakse loomasöödaks mulla sees kasvavaid mugulaid. Meil söödetakse loomadele põhiliselt kartulit, teistes maades ka maapirni jatroopikas kasvava kassaavapõõsa juurmugulatest saadavat manioki- ehk tapiokijahu. Manioki- ehk tapiokijahu valmistamiseks kassaavapõõsa juurmugulaid töödeldakse (pestakse,
nimetati kreeka keeles papyros. Sellest on tuletatud ka kaasaegsed sõnad "papüürus" ja "paber", "paberros". Taime südamikku, millest valmistati kirjutusmaterjali, nimetati egiptuse keeles bublos, millest on saadud rahvusvaheline sõna "piibel". Töödeldud, kuid ilma tekstita papüüruseleht oli charta, mis oli aluseks sõnale "kaart". Milleks papüürusetaime kasutati? Papüürusetaim andis egiptlastele igapäevaseks tarbeks palju valikku. Seda söödu toorelt või keedetult, selle mahlaga kustutati janu. Papüürusetaime kiududest valmistati kehaketteid. Sellest tehti lootsikuid ja valmistati purjeid. Samuti saadi sellest põletus- ja kirjutusmaterjali. Kuidas töödeldi taim kirjutusmaterjaliks? Taime käsivarrejämedune vars lõigati õhukesteks laiadeks rivadeks. R ibad asetati valdumisi üksteise peale risti ja põigiti kihtidena, pressiti ja klopiti nii kaua, kuni nad kleepusid jokku oma loomuliku mahla varal
Leevika vilja 021K Läti looduslikud tingimused ja seetõttu ka toiduainete valik on väga lähedased meile, nii et mitme toidu puhul pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal
veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtusid ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Peale saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest. Mida uut õppisinsain teada? Sain teada, et kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt
- K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid 37. Aedoa kasutamisviise. Toiduks tarvitatakse aedoal: - poolvalminud kaunu ja teri, - valminud teri. Valmistatakse ka nagu sparglit. Kui kaunad on kiulised, siis terad poetatakse ja keedetakse. Aeduba süüakse keedetult. Toorelt ei kasutata, sest aeduba sisaldab kahjulikku glükosiidi fasiini, mille toimel punased verelibled käkruvad. Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb, muutub kahjutuks. Kulinaarias tarvitatakse aeduba väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu: - hapendatakse, - soolatakse, - sügavkülmutatakse. Aeduba on ka tähtis konservitööstuse tooraine (eriti Euroopas ja USAs).
Alumiiniumi 0,09mg Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit, kroomi, fluori, joodi, seleeni Jaanalinnumuna 1. Kaalub keskmiselt 1522g 2. Munakoore paksus on 3 mm 3. Munakoorest valmistatakse lampe ja ehteid 4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1. Keskmiselt kaaluvad 1011 grammi 2. Leidub rohkesti mineraalaineid ja makroelemente 3. Leidub A ja B rühma vitamiine 4. Süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult Tervisemunad 1. Sisaldavad 510 korda rohkem organismile kasulikke oomega3 rasvhappeid 2. Munevatele kanadel lisatakse söödale juurde: lina ja rapsiõli 3. Suurus M (5363 g) Olemas on veel 1. Kollased munad asendamatud köögis, eriti kookide küpsetamise juures 2. Hiidmunad ühest munast võib leida koguni kaks rebu 3. Pesamunad 4. Peremunad Tänan kuulamast!
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja o...
Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad. Kasutatud kirjandus • http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • https:// www.google.ee/search?q=udmurdid&sa=X&espv=2&biw=1 366&bih=667&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ved=0CCoQs ARqFQoTCIC72d_tisgCFYEOLAods1gA7Q Tänan kuulamast ja vaatamast
Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) Munatoit Kalatoit Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. Aedviljatoit (légume) Salat (season) Juust Magustoit (entremets) Puuvili (dessert) Kohv Kell 17.0018.00 antav lõuna (diner). Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha Aedviljatoit Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Juust Magustoit Puuvili Kohv Alkohol Prantslased tarbivad 15,5 l alkoholi aastas (inimese kohta). Nad teavad veinidest kõike! Nende lemmikuteks jookideks on: vein, õlu, siider, gin toonikuga Prantusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr.
osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.
Võib olla üleküpsetatud (gratin). • Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. • Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). • Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm. • Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. • Kohv Millest koosneb lõunasöök • Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. • Kala – keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. • Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. • Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm. • Salat – värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. • Juust – Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. • Magustoit • Puuvili • Kohv Erinevus Eesti köögiga • Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte
hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Juba ammustest aegadest alates on venelaste menüüs tähtis osa vedelatel toitudel - suppidel. Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita. Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus
niiskust ja kuumust. Ananass ei talu aga külma ilma, tuult ja varjulist kohta. Mango on söögitaim, puuvili, mis on värvuselt rohekas, punakas ja kujult ovaalne ning sees asub aprikoosivärvi viljaliha. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Mangot süüakse, kuid teda kasutatakse ka jookides, temast tehakse marmelaadi, zeleed, salateid, kastmeid, desserttoit, jäätist ja veel mitmeid magusaid, soolaseid ja hapusid toite. Mango seemneid süüakse keedetult või röstitult, neist tehakse jahu või puhast tärklist, nad on ka loomasöödaks ja mango lehti ning seemneid kasutatakse rohuks mitmesuguste tõbede vastu. Mangot kasvatatakse troopilistel aladel. Malaisias, Lõuna-Aasias Ees-Indias, Malaka ps, Lõuna-Hiinas ja Birmas. Guajaav on söögitaim, puuvili, mis on kujult ümar, värvuselt rohekas, mis küpsedes muutub helekollaseks. Viljaliha on valge või tume roosa. Kasvamiseks on vaja niiskust, valgust ja soojust. Guajaavi süüakse
Taime kõdunemisel vabanevad need lihtsamate ühenditena ning nii võib põldsinepit mõnes mõttes pidada pinnast parandavaks liigiks. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Kasutamine Põldsinep on hea meetaim. Ta sobib haljasväetiseks ja mõnedel andmetel enne õitsemist ka loomasöödaks, kuid alates õitsemisest on ta mürgine. Annab piimale ja võile terava maitse. Mõnel pool on põldsinepi noori lehti söödud salatina, keedetult võib teda tarvitada nagu spinatit. Seemned on õlirikkad, õli sobib nii toidu- kui valgustiteõliks. Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit. Põllu väetamine Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente. Sõltuvalt väetamise ulatusest saab eristada hajusat ja paiklikku väetamist,
tortidesse ja kookidesse. Riis on risoto, pilafi, paella ja karritoitude peamine koostisosa. Riisist tehakse pastatooteid riisinuudleid, paisutatud riisi, siirupit, äädikat, veini, misot. (Misofermenteeritud riisist ja sojaubadest valmistatud maitsepasta (magus, hapu, soolaka maitsega) Jaapanis. Sellest valmistatakse suppe ja kastmeid.) Riis asendab kartulit, sobib erinevate liha, kala ja linnuliharoogade ning mereandide lisandiks nii keedetult, aurutatult kui praetult. RIISI KASUTAMINE Riisijahu sobib teiste jahudega koos küpsetiste valmistamiseks ja kastmete paksendamiseks. Leiva tegemiseks jahu ei sobi kleepaine puudumise tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riisi_liigitus.html http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/metsik_riis_ehk_tuskaroora_vesiriis.html
oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja samuti soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Peamiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Ka söögikombed olid hoopis teistsugused kui tänapäeval, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Minu arvates olid keskaja inimesed väga töökad. Neile saabus leib lauale raske töö tulemusena
oli 161,42 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga on maailma kogutoodang rohkem kui kahekordistunud. 2008a andmed Toodang Riik Osakaal, % tonnides Hiina 197 257 175 29,1 India 131 274 000 19,3 Indoneesia 64 398 890 9,5 Bangladesh 45 075 000 6,6 Vietnam 38 895 500 5,7 Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult Riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi Riisist valmistatakse jahu, viina, veini, piiritust ja õlut. Õlgedest val mistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöötooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms. Midagi huvitavat Suurimad riisitootjad on Hiina, India ja Indoneesia Aasias tarvitatakse riisi 90-180 kg inimese kohta aastas
Lisaks on kukeseenes rohkem A- vitamiini kui porgandis ja sellepärast kasutatakse kukeseene preparaate Hiinas nägemise korrigeerimisel. Väga levinud on ka kukeseene pulbrid. Kuid kukeseene parimad omadused avalduvad vaid toorelt või kuivatatult alla 40 kraadi. Seente puhastamisel tuleks neid võimalikult vähe vees leotada ja pigem need puhtaks harjata, raputada või pühkida. Süüa võib värskelt, kuid kibeda maitse tõttu on need soovitatav läbi praadida või kuivatada. Keedetult või kupatatult võivad muutuda vintskeks. Säilitada saab omas mahlas, marineeritult, soolatult, hapendatult või kergelt läbi praetuna sügavkülmas. Üldiselt kasutatakse suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades, pastades ja küpsetistes. Kukeseened koosnevad üle 90% veest, 2-3% on valgud ja rasva on umbes 0,5%, mis teeb kukeseentest ühed rasvaseimad seeneriigi esindajad.
1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Mais Galerii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast !
tootmine ja tarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise mahult on esireas Hiina, USA ja Jaapan. Euroopas on suuremad porganditootjad Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Ka Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Tarvitamine Porgandit süüakse toorelt, keedetult ja hautatult. Hinnatud komponent on porgand mitmesugustes toorsalatites, samuti suppides ja ühepajatoitudes. Ta on suurepärane dieettoiduaine, mida soovitatakse eelkõige südame- veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele. Väga tervislik on rauaühendite poolest rikas porgandimahl, mis eriti kasulik kehvveresuse korral. Asendamatu on porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Lisaks kasutatakse porgandit ka ravikosmeetikas. Mõnikord võib porgandi peajuur olla ebatavalise kujuga.(see
30-14.00 ajal : Eeltoit (võileib, kala, salat) Munatoit (omlett, keedetud muna või vormis muna) Kalatoid (keedetud, praetud, kastmes vms) Lihatoit ( soe, külm, kastmega) Aedviljatoit (herned, oad, lillkapsas, üleküpsetatud) Salat (enamasti lehtsalat oliivõliga) Juust Magustoit (tort, kook, pudinf, suflee) Puuvili (kirsid, banaanid, viinamarjad, kompott) Kohv Lõuna Ehk Diner serveeritakse kell 17.00-18.00 Puljong või püresupp lisandiga Kala (kartulitega, keedetult või praetult, kaste) Liha (aedvili, kaste) Aedviljatoit (keedetud, praetud, aurutatud, vorm) Juust Magustoit Puuvili Kohv Õhtusöök Pidulikul juhul apertiiv Puljong Ühepajatoit Leib Kohv Veinid Üks suurimaid veinitootjaid maailmas Kulinaarias tuleb veini spetsiaalselt keeta Peamine komponent lihamarinaadides ja kala hautamisel Punane ja valge vein Champange Tüüpilised prantsuse toidud Béarnaise kaste Bouillabaisse traditsiooniline kalaroog
Klassikalised vürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad, mida enne tarvitamist töödeldakse Neil on tugev püsiv lõhn ning põletav maitse Siia kuuluvad näiteks kalgan, ingver, kaneel, kardemon, loorberileht, muskaatpähkel, nelk, cayenne pipar, punapipar, must pipar, rosmariin, safran, tähtaniis, vanill. Neid saab kasutada Kohalikud maitseained kuivatatult, keedetult, rarineeritult või värskelt Maitserohelisena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult Tavaliselt kombineeritakse 4 5 liiki maitserohelist 1 2 klassikalise vürstiga Siia kuuluvad näiteks: aniis, vürstibasiilik, aed-harakaputk, iisop. Vürtsisegud
Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal
varred Kasutamine Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse- maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust valmistatakse- leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkurmaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Harilik mais Eestis Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835.aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834-1839. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri. Maailmasõdade vahel uuriti maisi kasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas.
Seega ka tubasel kassil on kombeks üheksa korda päevas söömas käia ja toit peaks kassile kättesaadav olema. Erandiks on ülekaalulised ja pissimisprobleemiga kassid, neid tuleb sööta 2-3 korda päevas. Joogiks on kassile värske vesi. Keskmist kasvu kass vajab ööpäevas umbes 2 klaasitäit vett. Dr. Ursula Mesikäpp Nõmme Loomakliinikust räägib et kassile võib anda järgmised tooted: – Kanaliha ja kõik kana osad, kops, maks, süda, nii toorelt kui keedetult. – Ka kalkuni- ja muude lindude liha – Hakkliha, metslooma liha, lamba liha, ja ka loomade süda – Valge kalaliha; hõbeheik, mintai kindlasti kuumutatult, 1-2 x nädalas – Hapendatud piimatooted; hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust – Vahel harva keedumuna. Väga hea ja kasulik kassi tervisele on täisväärtuslik kuivtoit, mis kindlasti tasub osta kas kliinikust või loomapoest ja mitte supermarketist. Kvaliteetkrõbinad erinevalt
muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi .
1. Söök ( üsna kohe peale ärkamist ) Variant 1 (NB! Muna süüa esimesena) 2-3 tervet muna keedetult või praetult ( kui praed, siis soovitatavalt munakollane vedel/poolvedel) 60-75g (kuivainena kaalutud) täistera kaerahelbeputru/tatart/riisiputru või vahelduseks kuivatatud puuviljadega müslit koos jogurtiga. Putru soovitan proovida ka näiteks jogurtiga (muidugi mitte tatart, tatar on hea nätiteks hapukoorega) või siis natukese moosiga, oleneb kuidas endale rohkem meeldib. Kõrvale kohv/tee meega või vett Variant 2 200g kodujuustu ükskõik siis kuidas soovid süüa seda
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse.
Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega. Legendi jõrgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 3.3 AVOKAADO Veel 20-30 aastat tagasi oli avokaado Euroopa turgudel vähetuntud palju uudistatud puuvili. Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse
Keel tarrendis Aju Ajudel on õrn kude, kõige maitsvamaks peetakse vasikaaju. Aju sisaldab palju verd, mistõttu tuleks seda enne toiduks kasutamist külmas vees leotada. Seejärel pesta aju hoolega, eemalda kelme ja keeta või praadida. Kui aju on väga pehme, siis lisa leotamis ja keeduvette midagi haput (äädikat, sidrunimahla), mis muudab ajude koe tihedamaks. Kops Kops on väiksema toiteväärtusega. Kasutatakse eelkõige keedetult, kastmes hautatult ja täidiste valmistamiseks.
Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. Vaevalt tunnustuse saavutanud, tõusis kartul kiiresti ennenägematusse ausse. Rahvameditsiinis on raviks kasutatud kartuliõisi ja mugulaid (mahla)
• Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatikartuliks • Koor kollane ja sile, sisu ühtlaselt kollane, silmad väga madalad • Keeb pehmeks, ei lagune, kergesti tükeldatav • Toortumenemine minimaalne, keedetult ei tumene • Väga head maitseomadused Princess • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A/B • Sobib salati- ja keedukartuliks, väga hea ka praekartulina ja vokiroogades • Sobib värske varajase kartulina koorega keetmiseks • Keeb ühtlaselt pehmeks, ei lagune • Mugulad ei tumene toorelt, keetmisjärgne tumenemine minimaalne • Koor ja sisu kollane, silmad madalad • Head kuni väga head maitseomadused Secura
Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.
Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toidu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et nii suhkrut kui ka soola tarbida minimaalselt. Soola asemel saab toidus kasutada ürte ja maitsetaimi.
Toiteväärtus Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. Tarvitamine Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks
sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma
annaabi.ee 
