10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keilikeseke
Õppematerjali autor
Eksootilised puuviljad Banaan Banaani peetakse sageli ekslikult puuviljadeks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6 või teistel andmetel 10 meetrini ja läbimõõt 40 sentimeetrini. Banaanilehe pindala on umbes ruutmeeter. Banaanid on vähesel määral radioaktiivsed, kuna vili sisaldab suurel määral kaaliumi, mille aatomitest 0,01% moodustab radioaktiivne isotoop 40K. Madala radiatsiooni tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks. Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet banaaniekvivalent, et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 pikoküriid, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikrosiivertit
Indoneesia, Mehhiko, Filipiinid, Pakistan, Nigeeria ja Brasiilia. Sobivas kliimas võib mangopuu elada väga vanaks ja kanda vilju isegi aastasadu. Mango puu Mango puu õied ja viljad Üheks hõrgumaks troopiliseks puuviljaks peetava mangoploomi sees oleva suure lapiku seemne võib poti sisse mulda pista, et sellest endale koju mangopuu kasvatada. • Mango, toores Toiteväärtus 100 g kohta (3.5 oz) Energia 272 kJ (65 kcal) Süsivesikud 17,00 g Suhkur 14,8 g Kiudained 1,8 g Rasv 0,27 g Valk 0,51 g Vitamiin ekvivalent.38 mikrogrammi (4%) Beetakaroteen445 mikrogrammi(4%) Tiamiini (Vit. B1) 0,058 mg (4%) Riboflaviin (Vit. B2) 0,057 mg (4%) Niatsiin (Vit. B3) 0,584 mg (4%) Pantoteenhape (B5) 0,160 mg (3%)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus
Sissejuhatus : Puuviljad on ühed vajalikumad ja kasulikumad mida loodus meile andnud on . Troopilised puuviljad on omapärased , erineva päritoluga ning kasvatusviisiga puuviljad . Antud referaadis on ülevaade neljast troopilisest puuviljast . 3 Mango ( Pilt 1.1 , Pilt 1.2 ) Ladina keelne nimetus : Mangifera indica Kasvatamine ja Kodumaa : Mango on 10-30 meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili , mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas .Mango kodumaa on Ida-Aasia, India, malaisia, Filipiinid ja Lõuna- Hiina. Indias tunti mangot Gangese viljakatel kallastel juba 4000 aastat tagasi. Ka praegu on mango Indias üks tähtsamaid kultuurtaimi, mida viljeldakse 800000 hektaril, see on rohkem kui kõikides maailma maades kokku. Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm
PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas
PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas
Kasutatakse ka jäätise, kondiitrisaaduste ja likööri tootmisel, samuti ka parfümeerias. Tänapäeval toodetakse lõhnaainet vanilli suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained. Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja lastakse müügile vanillisuhkruna. Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul
Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid