aasta oktoobris. Tänavu 16.oktoobril täitus 22 aastat Eestis ettevõttena tegutsedes. Firma haldab Eestis kaupluste ketti Büroomaailm, millesse kuuluvad tänase päeva seisuga kauplused Tallinnas (Peterburi tee 92e, Liivalaia 20 ja Kadaka tee 1), Tartus (Rebase 12a), Narvas (Puškini 21), Jõhvis (Keskväljak 4), Pärnus (Lai 10) ja Valgas (Aia 18) ning Interneti- pood. Lisaks Eestile laienes firma aastal 2002 Leetu, kus kauplused asuvad Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning 2007. aastal avas kaupluse Läti pealinnas Riias. Täna on Büroomaailm Eesti suurim bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müügifirma. Aastal 2002 laienesid nad Leetu, kus on kauplusi Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. Büroomaailma peamisteks trumpideks, miks kliendid on valinud nad oma partneriks kontori varustamisel, on kahtlemata suurim nomenklatuur, mis on pakkumisel Balti regioonis, et
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks
stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s, Moskvas, Riias, Kaunases, Varssavis, Krakówis, Brüsselis, Clevelandis, Chicagos, Baltimore`is, New Yorgis, Strasbourg`is, Amsterdamis, Johannseburgis, Roomas ning Antwerpenis jne. Eduard Viiralt ,,Puugravüür" Eduard Viiralt ,,Kristjan Raud"
Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel
Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12.veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J.Laidoner õppis 1892-1894 Viiratsi vallakoolis, 1895-1897 Viljandis 1.alg- koolis ja 1897-1900 Viljandi linnakoolis. 1901.aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110.Kaama jalaväepolku Kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22.aprillil 1905 nooremleitnandina. 2.detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjavägede Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava Esimese Eesti diviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvuslikke vägesid kuni 19.veebruarini1918, mil oli sunnitud enamlaste survel lahkuma. 1
Portree Tiiger Kristjan Raud Wiiralt esines näitustel Helsingis, Pariisis, Brüsselis, Lübeckis, Clevelandis (1935), Kielis ja Chicagos, Königsbergis (1929), Bostonis, Kölnis ja Baltimore'is ja Kopenhaagenis (1930), New Yorgis (1936), Marseille's (1933), Strasbourgis (1932, 1939), Moskvas (1935), Amsterdamis (1935, 1939), Riias ja Johannesburgis (1939), Kaunases (1937), Roomas, Varssavis (1933, 1936), Varrsavis ja Krakówis (1936), Antwerpenis (1939) jm.
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda
· ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 36), Krakówis (1936), Brüsselis ja Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore ´is ja New Yorgis (1936), Strasbiurg´is (1923, 39), Amsterdamis (1935, 39), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.
Mitmed loojad kas vaikisid või lahkusid NSV Liidust. Vastupanuliikumine Stagnatsioon tekitas inimestes rahulolematust ja tekkisid teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus ilmus põrandaalune "Leedu katoliku kiriku kroonika". Baltimaad pöördusid ÜRO poole, kuid vastust ei tulnud. Nõukogude võim reageeris repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972 süütas Kaunases noormees end põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu. Toimusid väiksemad ja suuremad meeleavaldused Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1978 võtsid NLKP ja kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. "Nõukogude rahvas", suhtlemiskeeleks vene keel. Kiirendati sisserännet, põlisrahvuse osatähtsus langes palju. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö.
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5.
subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 2004
tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) . 6 Lisad Vana naine, joonistus 1917 7 Isa portree 1919 Pliiatsi ja akvarelliga
· Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika · On elanud 14 aastat Prantsusmaal, sh Marokos. Samuti Rootsis ja siis uuesti Pariisis, kus ta ka 54. aastal suri. · Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928 1925 - Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium "Põrgu" 1930-1932 vasegravüür, sürrealistlik "Kabaree" 1931 vasegravüür, sürrealism
lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal. Võeti kurss Versailles` rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Jaapan ja Saksamaa lahkusid esialgu desarmeerimiskonverentsilt ning astusid seejärel välja ka Rahvasteliidust. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a
Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril, 1954. a. maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourt'i haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954.a. Père-Lachaise'i kalmistule. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt 2) http://www.estarts.ca/artist.php?id=39 3) http://www.e- kunstisalong
(lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939), tema pilte võime leida ka KUMUst. Eduard Viiralt. Tiiger kaskedega. Kuivnõel. 2
teenindamisele, kliente hakkas nõustama meie oma disainer, kaupluses panime välja palju näidiseid ja oli eraldi näidiste ala klientides inspiratsiooni tekitamiseks. Võtsid kasutusele kaubamärgi "Sadolini Värvikeskus". 2003 mai Värvikeskuste Grupp OÜ asutas Leedus tütarettevõtte Dazu Centras UAB. Mais avas ettevõte oma kaupluse Ogmiose keskuses, Kubiliaus 16 Vilnius. Nende Leedu tütarettevõte avas kaupluse ka Kaunases 2005 aastal. Kolm aastat tegevuse algusest hiljem, 2006 aastal müüsime Leedu tütarettevõtte Leedu turu suurimale hulgimüüjale. 2001 veebruar Avasid Pärnus Papiniidu 19 kaupluse. 2000 september Pärnu ehitusmahtude kasvamise toel ja Pärnu klientide paremaks varustamiseks otsustasid Pärnus kauplus avada 1998 veebruaris Avasid Tallinnas kaupluse Forelli 10. Firma uueks kaubamärgiks sai "Värvikeskus". Logol
Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa Liidu võimu näitas suurte hansakontorite olemasolu: läänes Brügges ja Londonis, põhjas Bergenis ja idas Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed
"Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja
Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937
2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta Londoni olümpiamängudele otsepääsme. Mängud toimusid viies erinevas Leedu linnas. Alagrupimängud peeti Siauliais, Panevezysis, Alytuses ja Klaipedas, vahegrupimängud peeti Vilniuses ja kohamängud Kaunases. AJALUGU Korvpall on leiutatud 1891. aastal Springfieldis USAs kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892 aastal peeti seal ka esimene ametlik korvpallivõistlus, mille seisuks jäi 1-0. Ühe ainsa palli viskas William R. Chase. Oma odava ja kerge varustuse ning lihtsasti mõistetavate põhimõtete järgi levis korvpall sportmänguna USAst Aasiasse, edasi Euroopasse ning Lõuna-Ameerikasse ja teistesse maailma piirkondadesse
Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat
"Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jm. Looming Muud huvitavat Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Wiiralt", milles
Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeejunkruks (vanemveebeliks) ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905. aastal oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13
elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6 8 Vaatamisväärsused Lisaks eelnevalt nimatatud vaatmisväärsustele on võimas vaatepilt ka Ristimäel(vaata joonist 1), kus ühtekokku seisab umbes 50 000 risti. Tuntud on ka Kaunases asuv Kuradimägi. Birazi linnas on võimalik vaadata barokksttilis Birzai loss. Anyksciai linnas asub Anyksciai Püha Matteuse kiriku torn(vaata joonist 2), mis on 79 m kõrgune ning Leedu pikim. Külastata tuleks kindlasti ka Palanga linna, mis on Leedu üks peamisi kuurortlinnu. Huvitav on ka Europas Parkas vabaõhumuuseumis. Joonis 1 Joonis 2 TEEMA 7 9 Palanga
ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Johan oli sõjakoolis oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kulduuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100
elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6 8 Vaatamisväärsused Lisaks eelnevalt nimatatud vaatmisväärsustele on võimas vaatepilt ka Ristimäel(vaata joonist 1), kus ühtekokku seisab umbes 50 000 risti. Tuntud on ka Kaunases asuv Kuradimägi. Birazi linnas on võimalik vaadata barokksttilis Birzai loss. Anyksciai linnas asub Anyksciai Püha Matteuse kiriku torn(vaata joonist 2), mis on 79 m kõrgune ning Leedu pikim. Külastata tuleks kindlasti ka Palanga linna, mis on Leedu üks peamisi kuurortlinnu. Huvitav on ka Europas Parkas vabaõhumuuseumis. Joonis 1 Joonis 2 TEEMA 7 9 Palanga
väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 6 Muu Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles
reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas. Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marsseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936),Krakovis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,1939), Amsterdamis (1935,1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antverpenis (1939) jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937
piisavat mõõtu“ ja tal soovitati aasta pärast tagasi naaseda. Ta otsustas seniks minna elama Peterburi kubermangu Aljutino mõisa, kus tema onu mõisavalitsejana töötas. Aasta pärast tuli jälle sõjaväkke astuma ning seekord tal vedas ning ta kuulutati sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 1912. aastal lõpetas ta juba 28-aastasena Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. Ülendati 7
Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate loomingut vaadata kui omamoodi kompromissi kunstniku enda tahtmiste ja esitatud
7. Kirjelda Eesti ühiskonnaelu valdkondi nõukogude okupatsiooni ajal ühe iseloomuliku joone või näite kaudu. a) majandus plaanimajandus- kogu majanduse aluseks ei olnud Eesti huvid vaid keskvalitsuse huvid b) sisepoliitika c) kultuur eestimeelsus keelatud, ülistada tuli NSVL juhte 8.Nimeta kolm olulisemat sündmust, mis tõestasid, et Baltikum ei loobunud iseseisvuspüüetest. Põhjenda valikut. a) 1972. Aastal kallas 19-aastane Romas Kalates end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel NSVL okupatsiooni vastu. TÜ õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri selle tagajärjel vangistuses. b) korraldati rahvuskultuuri suurüritusi nagu laulupidu ja tantsupidu. c) 1972. Aastal aastal saatsid mitu Eesti põrandaalust organisatsiooni pöördumise ÜRO-le, taotledes Balti küsimuse tõstatamist ÜRO-s. d) 1979
ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja". Laidoner asus elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astus ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli. Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati
1 Elulugu 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster- koolmeistrina. Järmisel aastal sõitis ta Tifliisi. Sealt tegi ta reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis Bornhöhe
ning tapjate motivatsiooni lahti mõtestamist. Autori mõttekäik ja analüüsivõime võimaldab faktidele toetudes jõuda järeldusteni, mis põhinevad loogilistel seletustel ja nõnda harutatakse lahti nii mõnedki sõlmed. Oma koha on leidnud sündmustikud, mille kirjeldused võimaldavad toimunut hästi ette kujutada. Kirjutades esimesest juutide vastu suunatud rünnakust Leedus, mis leidis aset Kaunases 25. juunil 19417, saab jälgida sündmustekäiku, asjaolusid ja tulemust. Seesugune täpsus ja korrapära iseloomustab kogu raamatut. Eidintas kasutab teoses ka oma vanemate mälestusi. Näiteks kirjeldab ta, kuidas üks juuditar 22. juunil 1941. aastal, mil natsiarmee Leedu üle võttis ning tuleveik oli hägune, lausus autori emale, et leedulastele ei kujuta see endast mingit kahju, küll aga 4 Ibid, lk 83 5 Ibid, lk 86 6 Ibid, lk 330 7 Ibid, lk 177 juutidele8.
kroonika", kujunes juhtivaks sedalaadi väljaandeks Baltikumis. Samal aastal saatsid mitu Eesti põrandaalust organisatsiooni pöördumise ÜROle, taotledes Balti küsimuse tõstatamist ÜROs. Nõukogude võim reageeris vastupanu suurenemisele repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati, mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972. a. kallas 19a. Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreeteerisid miilitsa ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. a. toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. 15
Kodanlikus Eestis tegelesid lennukite konstrueerimisega insererid Post, Org ja Tooma(Neudrof). Inglismaal õõppinud Voldemar Posti eestvedamisel valmisid esimesed kodumaised lennukid ÕGL-1 (nimetatud ka PON-1) 1934. a. Kevadel. Neid biplaane ehitati ligi paarkümmend ka kodanlikus Lätis. Kõige õnnestunuaks lennukiks osutus 1938. aastal Eesti Aeroklubi töökodades ehitatud PTO- 4. See kerge ja väga heade lennuomadustega monoplaan sai 1939. aasta augustikuul Kaunases peetud Balti riikide ja Soome lennupäeval parimale originaalkonstruksiooniga lennukile määratud auhinna. 1939. aastal valmis samade konstuktorite juhtimisel võimsama, 570 hj mootoriga monoplaan PN-3, mis arendas kiirust kuni 395km/h. Kokku ehitati kondalikus Eestis 1933. aastast alates üle 20 lennuki. TEISE MAAILMASÕJA AEGSED LENNUKID KAUGPOMMITAJA PETLJAKOV NSV liit Esmalend 27. detsember 1936 Tiivaulatus 39 m Pikkus 23,6 m
väljaandeks Baltikumis. Samal aastal saatsid mitu Eesti põrandaalust organisatsiooni pöördumise ÜRO-le, taotledes Balti küsimuse tõstatamist ÜRO-s. Kuigi kirjadele vastust ei saadud, äratasid need maailmas ometi tähelepanu. Nõukogude võim reageeris vastupanu suurenemisele repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972. aastal kallas 19-aastane Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle võimsaks meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreteerisid miilitsa- ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. aastal toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi
1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A. Rubinsteini ''Deemoni'' nimiosatäitjana pärast ooperi lõppu aplausiga tagasi koguni kaksteist korda! Leningradis on Georg Ots ainuüksi Deemonit laulnud üle neljakümne korra, lisagem juurde menukad esinemised Riias, Vilniuses, Kaunases ja mujal. Verdi ooperite juurde sattus Georg Ots esimest korda üliõpilasena 1950. aastal. Kuna Germonti osatäitja ''Traviatas'' oli haigestunud, tuli etenduse päästmiseks partii ühe nädalaga selgeks õppida. See põgus kokkupuude Germontiga (Ots laulis tookord ühelainsal etendusel) ei jäänud viimaseks. Kakskümmend neli aastat hiljem sai Germontist Otsa viimane ooperiroll. Selle kahe tosina aasta sisse mahtusid aga veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast.
2005 Ljubljana Biennaal, Sloveenia 2005 Varna XIII Rahvusvaheline Graafikabiennaal, Bulgaaria 2005 NOW ART NOW FUTURE, Graphic's art project, Leedu 2005 NOW ART NOW FUTURE, Edsvik Konsthall, Rootsi 2005 Alytuse Biennaal - I, BEWARE POLITICS, Leedu 2006 SOCIAL GRAPHICS, rahvusvaheline näitus Zilinskase muuseumis, Kaunas, Leedu 2006 Tartu kunsti näitus Kaunases, Leedu 2006 Rahvusvaheline Bangladeshi Triennaal, Bangladesh 2006 Eeesti graafika Turus, Soome KusevKasakas (õli papil 220 X 120 cm, 1997) RAHVUSVAHELISED KUNSTILAADAD: Tease Art Fair, Saksamaa 19th - 22nd April 2007 esindaja: Agency Yorckberlin http://www.yorckberlin.com/teaseartfair.html http://www.yorckberlin.com/teaseartfair_allik.html Berliner Kunstsalon, Saksamaa
kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Pärast seda tekkis tal kavatsus astuda Paldiski merekooli ja hakata meremeheks, ent ka see mõte ei teostunud. 1879.a. kevadel tuli Bornhöhe uuesti Tallinna, sama aasta augustis asus aga kihelkonnakooliõpetaja abilisena Põltsamaale, kus 17-aastase
Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kulduuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 190912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse
rahvusliku sõltumatuse taotlustele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romasntsim eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistades selle teemasid. Adam Mickiewicz (1798-1855) Mickiewicz on Pool romantismi tähtsaim esindaja, ta on sündis Leedus, õppis Vilniuse ülikoolis kirjandust ja loodusteadusi ning töötas seejärel Kaunases gümnaasiumiõpetajana. Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille
peale pärinud niisuguse omaduse, mida pean oma iseloomu üheks tugevamaks küljeks. See on see, et hea tahtmise juures saab igast raskusest üle! Hiljem raskused ununevad ja jäävad ainult head mälestused". - Lapsepõlv ja kooliaastad, 21. Juuli; http://www.lapsevanem.ee/? 5801 . Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kuld uuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ning mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100
Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õppis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille lõpetas aastal 1877. Bornhöhel oli väga hea mälu, mis võimaldas tal nii algkoolis kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Seejärel oli ta abikoolmeister Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline. 1881. aastal sõitis Bornhöhe Stavropoli, kus ta töötas lühikest aega köster-koolmeistrina. Järgmisel aastal sõitis ta Tifliisi, kust tegi reisi Väike-Aasiasse. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, töötas ta kaks aastat koduõpetajana Matsalu mõisas ning seejärel tegutses ta teatrikriitinkuna "Revaler Beobachteri" juures. 1885. aastal viibis
novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia
teda süüdistati formalismis. 1950. aastal eemaldati ta ENSV Kunstnike Liidu nimestikust. 1951. aastal oli ta sunntitud töötama lihttöölisena jalatsikombinaadis. 1953.-1968. aastal töötas ta ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis professorina alguses kompositsiooni alal ja hiljem nahkehistöö kateedris. Peale 1955. aastal saadud infarkti oli kunstnik sunnitud õppima vasaku käega maalima. Tema eluaja jooksul toimusid veel isikunäitused Tallinnas, Tartus ja Kaunases. Adamson-Eric suri 2. detsembril 1968 infarkti. 5 Autoportree II (Silmusega). 1929 Natüürmort pasunaga. 1929 Dekoratiivmaal kohvikule Tallinn. 19671968. 6 Skulptuur Eesti Vabriigis Amandus Heinrich Adamson sündis 12. Novembril 1855. aastal. 1870
13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356. aasta Kuldbulla keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. Saksa Orduga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.
13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356. aasta Kuldbulla keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. Saksa Orduga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.