Ksenija Balta
Kaugushüpe
Rebekka Vainov 10b
Kes ta on ?
Ta on Eesti kergejõustiklane.
Ta sündis 1 nov 1986 Minskis
Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe.
Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel.
Hetkel on tema treener Andrei Nazarov
Saavutused Tippvõistlustel
Maailmavõistlustel :
2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62
Euroopa sisemeistrivõistlustel:
Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87
Euroopa juunioride meistrivõistlustel :
2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747
Eesti rekordid
2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus
kehtivat Eesti rekordit.
2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rebecca Vainovi
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks on välja antud raamat ,,Eesti kergejõustik 100"
Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013) Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljustsenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha." (Wikipedia 2013) Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld, tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013)
oli viimased aastad treeninud just Göteborgi silmas pidades. Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM- võistlusteks. 2 Vanim meister Eestist Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta. Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma viimaste startidega sedavõrd palju positiivseid emotsioone (kas või rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist. Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga, kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid