5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Lähtepakud peab paigaldama nii, et need sobiksid jooksale ja vastaksid ta kasvule ning kehalistele võimetele. Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest (kaldenurk 45-50), tugijalg 1-1,5 pöida esimesest pakust (kaldenurk (50-60). 6. Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha. Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis
alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA .......................................................................
võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants d – distance thrown- tõukekaugus Asend „Kohtadele“ Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte Peale käsklust "kohtadele" peab jooksja olema peopesas, näpud on veidi harali, pöial toetab täielikult omal rajal ja stardijoone taga. Tema üks kuuli. Ranne tuleb tagasi painutada. Tõsta kuul põlv ja mõlemad käed peavad toetuma maale ning pea kohale, seejärel lase ta otse alla, kuni ta on mõlemad jalad puudutama stardipakke. lõua all. Suru kuul vastu kaela. Tõsta küünarnukk põrandaga paralleelseks, ära suru küünarnukki
puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jäljes pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on paku ees plastiliinkiht), siis hüpet ei arvestata. 4 Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2
............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Sissejuhatus Kergejõustik on harrastatavamaid ja üks vanemaid spordialasid. Kergejõustikus võisteldakse jooksmises, sportlikus käimises, hüppamises, heitmises ja mitmevõistlustes. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed
või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
(hapniku tarbimisega) ja nõuab lihaste vastupidavust. Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine. Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid
Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13
kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse
.............................................................................................. 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Kui armastate hommikust sörkjooksu, ei pruugi te sugugi olla kaalukaotushulluse või
kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m. Reaktsioonikiirust arendavad harjutused: ● Erinevatest lähte asenditest jooksud – selili, kõhuli, käpuli ● Jooksud signaali peale Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga. Eriti siis, kui rajad ei ole märgistatud. Kiirjooksus on aga oluline püsida omal rajal lõpuni. Kõrvalrajale astuda ei tohi. ● Samuti on levinud veaks jooksukiiruse langus enne finišit. Finišijoon tuleb ületada ning seejärel võib alles peatuma hakata. MEHED 100m Usain Bolt 9.58
Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12 m. Hoojooks Õige jooks tuleb omandada varakult. Hoojooksu pikkus on noorematel 5-7 sammu, tipphüppajatel 8-11 sammu. Flopihüppe puhul on vajalik leida sobiv raadius, mis igal sportlasel erinev, kuid lühemad hüppavad väiksema raadiusega kui pikemad. Hoojooksu alustatakse kas kohapealt või kolme- kuni viiesammulise eelhoovõtuga. Kõrgushüppaja jooks toimub pöial, puus peab olema kõrgel. Kurvijooksul puusa asend rohkem ees. Hoojooks peab pidevalt kiirenema ehk kõige kiirem samm on viimane. Hoojooksu
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
tõstetakse enda ette nii, et nad moodustaksid kolmnurga, ja labakäed nii, et pöidlad ja esimesed sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele.
paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval.
Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa
tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
Leevenduseks jää, veeprotsetuurid jt. Kreeka pöid, riskid. I varvas on selgelt lühem kui teine ja teisele varbale langeb suurem koormus. Sellise pöia pikivõlv kipub lamenema ja pöid võib koormusel valu tekitada. Jalgade ülekoormuse peamised põhjused: liialt suur ülekoormus, koormuse intensiivsuse järsk tõus, jooksutehnika muutmine, ebasobivad jooksusussid, jooksmiseks ebasobiv pinnas. Jalgade ülekoormusprobleemid jooksjatel. ...ärahoidmiseks peab jooksja arvestama oma jala ehitust, jooksupinnast, pöörama tähelepanu jalanõudele ning jalgade eest hoolitsemisele. Treeningkoormus peab vastama spordiga tegeleja võimetele. Kuulata oma kehasignaale. Anda aega taastumiseks. Ennetada ülekoormuse teket. Stretcing igapäevaselt. Mitte harjutada jahedas, libedal pinnal, pimedas. Peale treeningpausi peavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesed koormusega taas harjuma. Enim vigastusi märtsis – aprillis
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1
1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise
Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad staadionile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa Kreeka ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. Olümpiamängud kuulutab pärast organiseerimiskomitee ja ROKi presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa riigipea. Teatejooksjad kannavad staadionile olümpiatõrviku ning viimane jooksja süütab olümpiatule. 2) Lõputseremoonia- Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmiseid suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks
Peatumine e pidurdushüppesamm Söödud- täpne palli suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale, ülalt- alt ja ründesööt.Ülaltsööt on palli söötmine sõrmedega , lähteasend püsiv ja tavakaalustatud, õlgade laiune harkseis üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud
2.3. Jooksutehnika Õige jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu ja hoida ära tugiliikumisaparaadi kahjustusi, mis võivad tekkida vale jooksutehnika kasutamisel. · Keha peaks püsima pingevaba ning ka lihased peaksid jooksu ajal olema lõdvad. Keha on jooksmisel kergelt kallutatud ette ja vaade on suunatud 10 20 meetri kaugusele jooksusuunas. · Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi. Käed liiguvad kere lähedal peaaegu otsesuunas ette ja taha ning on küünarliigesest kõverdatud, sõrmed kergelt kõverdatult rusikas · Jalg tuleks asetada maha pöia välisservale, misjärel toetub maapinnale kogu jalatald. Enne maapinna puudutamist jalg lõtvub ja keharaskus rullub üle jalatalla. · Joosta ei tohi pidevalt jalapäkal, mistõttu säärelihased on pinges ning joosta ei tohi ka üle kanna
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
Akadeemilise sõudmise tehnika on oma ajaloos läbi teinud väga pika arengutee. Suuresti sõltub tehnika areng paadi arengust. Algul sõuti nagu paadimees, kus pearõhk oli käte ja kerelihaste tööl. Tehti lühikesi ja tuuliku tiibadele sarnanevaid tõmbeid. Paadi suurem kiirus saavutati kõrgema tempo ja tõmbe tugevuse arvelt. Paadi kiiremaks muutudes ei saanud enam tempot piiramatult suurendada. Tekkis vajadus tõmbe pikenemisele. Tõmme pikenes ette ja suurenes ka kere tahakalle. Pärast spoonkatte leiutamist tuli sõudjatel suhteliselt kiire tempoga sõuda. Tekkis vajadus libiseva pingi järele, et pikendada tõmbe pikkust, vähendada tempot ja rakendada jalgade jõud tõmbesse. Libiseva pingi kasutuselevõtt tekitas sõudmise tehnika suhtes palju probleeme. Lihtne oli asi lühikeste rööbaste puhul, siis sai veel vana sõudmise tehnikaga sõuda. Kui rööpad muutusid pikemaks, läks ka sõudmistehnika keerulisemaks
soojeneb, varjupoolel mitte. 3.2. Tööd, tegemised õues · Puusaagimisel soojeneb saag rohkem kui puit. Miks? Vihje: tehtud töö A = Q = c mt. Metalli erisoojus c on mitu korda, 4 - 5 korda väiksem kui puidul. 9 · Kui puulõhkumisel jääb kirves kinni puupakku, mis on suurema massiga kui kirves, miks siis on kasulik lüüa kirvesilmaga vastu pakku nii , et puu on kirvest kõrgemal?. Miks? Vihje: Ek = mv2/2 . · Miks on käru liikuma lükata raskem kui ,seda liikumas hoida? Vihje: seisuhõõre on suurem kui teised hõõrded. · Miks on vankrit (näiteks lapsevankrit) lükata (paksus lumes) raskem kui vedada? Vihje: tehke joonis, kus on näidatud käru lükkamisel ja vedamisel mõjuvate jõudude suunad. · Miks koormise kandmisel näiteks paremas käes tuleb kallutada keha vasakule?
kõrgem. Regulaarne kehaline koormus (3-5 treeningkorda nädalas) tagab kehaliste võimete arengu. 27 KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE Näitajaid, mis iseloomustaksid kehalisi võimeid oleksid: vastupidavus, jõud, kiirus ja osavus. Et arendada kiirust ja osavust tuleks sõdurina ennekõike tagada head vastupidavus- ja jõu näitajad. Vastupidavus omadusi saab arendada selliste spordialadega nagu jooks, jalgrattasõit, orienteerumine, ujumine, aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sõude- ja velo-ergomeetriga. Jõutreening, kus on kombineeritud erinevad jõuharjutused, tagab võimaluse suurendada oma lihasjõudu. Olenemata sellest, milliseid kehalisi võimeid me arendame, on otstarbekas treening üles ehitada alljärgneva skeemi alusel. TREENINGU ÜLESEHITUS Soojendus- Treeningu Venitus- ja lõdvestus- harjutused põhiosa harjutused
ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed signaalid või välised tegurid (libe pind). Sageli on treeningtunnis juba sisse harjutatud vead, mis viivad liigeste ja lihaste vale mehhaanikani. Raamatus "Anatomy, dance technique and injury prevention" on välja toodud olulisi aspekte, miks kehahoiakust lähtuvalt vigastused tekivad. Kui tantsija pidevalt treeningutel "...seisab ühel jalal valesti, vaagen ja kere on kõverdunud" (Howse, McCormack 2009, lk. 57), siis võib juhtuda, et sellel inimesel tekib peagi probleeme istmikunärvi, puusaliigese, põlveliigese või seljaga, kuna ta asetab oma keha balansist välja, jättes lihastega toetamata õige asendi. Häiritud on nii lülisamba kui ka selja normaalne töö. Eriti kui tegemist pole lihtsalt vale joondumisega seistes, vaid tantsija juhul näiteks pöördeid tehes.