kasum, kahjum jne 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandustoimingud Kaubandustoimingud saab põhjalikumalt avada üksikfunktsioonide ja funktsioonisüsteemide kaudu: Kaubandusettevõte, majandusüksus, kus need toimingud aset leiavad (ost-müük); Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis; 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel (1) Kaubandusettevõtet saab põhjalikumalt avada kaubandusettevõtte mudeli ja tegurite ning printsiipide kaudu. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte mudel (2) Iseseisev institutsioon, mille põhitegevuseks on kaupade müük, turustamine, turundus, kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, laondamine, finantseerimine, arvestus); Majandusüksus, milles toimub tulemitegurite
Turumajandussüsteemides on nendeks valdavalt kasumit taotlevad ettevõtted. Kaubandust institutsionaalses mõttes iseloomustab kaubandusettevõtete arv. Vaatamata nende kahe mõiste erinevusele on vaja rõhutada nende ühtsust analoogselt sisu ja vormi ühtsusele. Kaubandusinstitutsioonid ilma kaubandusfunktsioonideta on mõttetud. Kaubandusfunktsioonide edukaks täitmiseks on vaja kaubandusinstitutsioone. Selline seos esineb nii rahvamajanduse kui ettevõttemajanduse tasandil. Kaubandusettevõtte jaoks on funktsioonid valikualternatiivid, millest igaüks seab kokku oma turuvõimelise "funktsioonikimbu". 3. Kaubandusettevõtte mudel Kaubandusettevõte on majandusüksus, kus leiavad aset kaubandustehingud, kus toimub ost-müük, s.t. funktsiooni kandjad. Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole mingi reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis, mudel. Kaubandusettevõtet saabki põhjalikumalt avada kaubandusettevõtte mudeli kaudu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14k KÕ Keia Hark KAUBANDUSETTEVÕTE ASUKOHA VÕIMALUSED Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2015 Kaubandusettevõtte otstarbekas asukoht sõltub äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukohast sõltuvad ka paljud kulud. Kaupluse hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud. Samas on soodsamas asukohas kallimad rendihinnad. Nii sõltub äri edukus või ebaõnnestumine oluliselt õigest asukohavalikust.
a) esmaklient, kes kasutab pidevalt kaubandusettevõttes müüdavaid kaupu b) korduvklient c) kaupluse juurde kinnistatud kordub ostja 12. Schäri seaduse kohaselt: a) on kasulik lasta ettevõtteid turustuskanalitesse vaid siis, kui täiendavate kaubandusteenuste tõttu suureneb efektiivsus b) kulud suurenevad ja tulud vähenevad c) on kasulik lasta ettevõtteid turustuskanalitesse vaid siis, kui täiendavate kaubandusteenuste tõttu väheneb efektiivsus 13. Turundus tõrjus välja kaubandusettevõtte ja –turustuspoliitika: a) aastatel 1956 - 1974 b) aastatel 1965 - 1974 c) aastatel 1947 – 1965 14. Kaupade otsese vahetuse arenguastmed on: a) juhuslik vahetus b) kaubavahetus c) originaalne vahetus 15. Kaubandust võrreldes arenenud vahetusega iseloomustab a) materiaalsete huvide puudumine b) toodete müük tundmatule c) tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine 16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17
kliendikeskest teenindamist ja erinevate kliendirühmade teenindamise eripära. · Keeleoskus: Saab kliendist aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles . · Meeskonnatöö: Töötab meeskonna liikmena ja teab ja tunneb meeskonnatöö põhimõtteid kaubanduses. Baasteadmised · Kaubanduse olemus ja ülesandeid: Mõistab kaubanduse põhifunktsioone majanduses ja teab millised ülesanded on kaubandusel tootjate ja tarbijate ees . · Kaubandusettevõtte põhitegevuse tundmine: Teab ja tunneb kaubandusettevõtte tööprotsessi põhimõttelist kulgu. · Majandusalased teadmised: Teab ja tunneb Eesti majanduse arengusuundi, ettevõtluse põhialuseid, töösuhteid reguleerivaid põhilisi õigusakte ja ettevõtte turundustegevuse olemust. · Müügitehnika tundmine: Teab ja tunneb põhilisi müügitehnikaid ning oskab neid kasutada tavapärastes olukordades. · Töökeskkonna ohutuse tundmine: Teab ja tunneb
toitlustamist oma valduses oleva tegevuskoha kaudu. kaupleja - isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil. kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris · Kaubandusettevõtte mudelid: · iseseisev institutsioon, kelle põhitegevus on kaupade müük (Gabler Wirtschafts- Lexikon, 1988), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (sisseost, ladustamine, finantseerimine, arvestus); · majandusüksus, milles toimub tulemitegurite kombinatsioon, et pakkuda kaupade ja teenuste kombinatsiooni oma ostjatele; · majandusüksus, kes tegutseb kaupade ostu- ja müügiturgudel, raha- ja kapitaliturul ning tööjõuturul;
Esmatarbekauplusel 1km Tööstuskaupade kauplusel 1,5km · Asukoha puudujääke on raske kompenseerida teiste turundusinstrumentidega · Seotud oluliselt äritüübiga · Asukohapoliitika objektiks on kabandusvõrgu paiknemine Kaubandusturunduse olemus · Kaubandusturundus on suhteliselt uus mõiste ja esmakordselt võeti kasutusele saksa keeles 1973. Aasta- handelsmarketing- (kaubandusettevõtte turundus) · Kaubandusturunduse objektiivseteks tekkepõhjusteks oli: kaubanduse tugevnemine ja majanduses tähtsa rolli omandamine saksa majandusteadlaste reaktsioon ameerikaliku tootmisturunduse pealetungile. Kaubandusturunduse areng · Kaubandusturunduse tekke periood 1970-1980.a. ei olnud juhuslik, kuna just selleks ajaks olid arenenud riikide majandused jõudnud tarijaturu staadiumi, mis oluliselt
Optimaalne võlakordaja sõltub suuresti ettevõtte tegevusalast ning selle leidmine on ettevõtte finantsjuhtimise üks põhiküsimusi. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. Kõrge võlakordaja viitab võimalusele, et ettevõtja täiendava laenukapitali kaasamise võimalused on väikesed. Valem: Võlakordaja ˭ kokku kohustused/koguvara 2015 7633845 =0,43 Hea näitaja, eriti kaubandusettevõtte puhul. 17498716 2016 5833404 =0,35 Näitaja hea. 16572211 0.35 0.43 Võlakordaja 2015 2016 Saaremaa Tarbijate Ühistu likviidsuse näitajad 1.5 1.24 0.7 0.61 0.64 0.59 0.43
Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur...................................................................................4 1.5 Kaupluse sortiment..........................................
Iseseisev töö Lähikonkurentide konkurentsvõime hindamine kaubandusettevõtetes Tutvu konspektide abil kaubandusettevõtte konkurentsivõime hindamise meetodiga. Vali Tartu linna ulatuses välja konkurentsi hindamiseks sobivad kaks kaubanduseettevõtet, kes on Teie arvates omavahel lähikonkurendid. Külasta valitud kaubandusettevõtteid ja hinda nende konkurentsivõimet tabelis toodud kriteeriumite alusel 10 palli süsteemis. Arvuta erinevate kriteeriumite osakaalu ja hinnangute alusel kaalutud punktid . Arvuta kaubandusettevõtete kaupa välja keskmised hinnangud ja kaalutud punktid kokku. Kirjuta analüüs ja
c) katma kulud ja võimaldama kasumit d) kui on sarnane kaup, siis olema võrreldav konkurentide hindadega 3. Keskmisest madalamat hinnalisandit on soovitav kasutada a) ostja seisukohalt eriti kõrge väärtusega kaupade puhul b) ainulaadsetel ja erilistel kaupadel c) madala müügikuluga kaupadel d) odavalt hangitud kaupadel kui soovitakse suurt läbimüüki 4. Kuna ostja ei tea kaupade soetushindu ja kaubandusettevõtte kulusid, siis võib kaupluses hinna kujundamisega tegeleda iga kaubandustöötaja ja teha seda vastavalt oma äranägemisele ja õigekspidamisele. Väide on................. 5. Efektiivse hinnapoliitika lõppsihiks võib olla: a) uute klientide kaasamine b) kasumi maksimeerimine c) läbimüügi suurendamine 6. Hinnameetodid on: a) ...................................................................................................................
levitamises 4. Kuidas ja mille kaudu saab tõlgendada kaubanduse sisu? a. Igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale b. tegevused, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandale, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks c. ettevõtlik tegevus müügiturude ja ostuturgude üheaegsel organiseerimisel d. kogu kaupade vahetus rahvamajanduses ning kaubandusettevõtte kogu ostu- ja müügitegevus Kaubanduse sisu on võimalik selgitada kaubanduse funktsioonide kaudu. Võttes aluseks funktsionaalse kaubanduse mõiste on kaubanduse sisuks kaupade kogumine ja jaotamine, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu- müügi-vahetussuhete süsteem. Kaubandus peab aitama ruumiliste, ajaliste, kvalitatiivsete, kvantitatiivsete pingete kõrvaldamist tootmise ja tarbimise vahel.
ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud)
lähenemisviis- Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes 3.2.Prognoosimise meetodid Kvantitatiivsed: Faktijärgsed meetodid: *statistilised: - *hindade tase, hinnad. konkreetsest situatsioonist, mis erinevad sisu poolest ( tehnilised, majanduslikud, prognoositava näitaja aegrea alusel:ekstrapolatsioon, paindlikud funktsioonid, 5.2Kaubavarud ja ettevõtte käive Kaubandusettevõtte jaoks on kaubavarud suurimaks poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest( streteegilised, taktikalised, operatiivsed), autoregressiivsed mudelid(autoregressioon-arvestab inertsust), eksponenttasandamine, investeeringuks ja aktivaks bilansis. Kaubavarud kuuluvad käibevara hulka ja neil on
Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: · Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse (nt riidest saab seelik) · Neid saab kasutada 1 kord · Annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: · Toore · Pooltooted, abimaterjalid ... · Lõpetamata toodang · Valmistoodang Kaubandusettevõtte varudeks on: · Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes
13 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Tartu Veeriku Selveris. Selver AS on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte. 2 Praktikat kokku oli vaja 150 tundi. Praktikal olles sain teadmisi kaubandusettevõtte tegemistest ja tutvusin nende töö korraldustega. Kasuks tulid teoreetilised teadmised ja neid kasutasin tööd tehes. Enamus aja praktikal olles olin kassapidaja, mis mulle kõige rohkem ka meeldis, kuid töötada sain ka SelveEkspressis, mis oli väga huvitav. Lisaks sain mõned korrad ka saali peal töötada. 3 Kaupluse iseloomustus
Essee Kaubandusettevõtte strateegilise juhtimise aines Müügipersonali hindamise keerukus Valides essee teemat seostus mulle kohe sõnaga hindama arusaam, et kõigil meist on oma hind. Fraas, mis mulle need mõtted pähe pani on Paul-Eerik Rummo kirjutatud järgmised read: ,,Lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine, turul me oleme vennad ja õed...." Need read on kõigile teada, tegemist on Eesti filmiklassikast tuntud Prostituudi
Neid saab kasutada üks kord; annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses. Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: Tooraine ja materjal- mõistetakse objekte, mida saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Pooltooted, abimaterjalid- varuosad, mida valmistatakse sageli kohapeal. Lõpetamata toodang- pooleliolev toodang. Valmistoodang- lõpetatud toodang, mis on laos, kuid mitte kliendi käes. Kaubandusettevõtte varudeks on: Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: Arvestus nii ostu kui müügi osas Laoseisu inventuur üks kord aastas Kasutatakse suurfirmades Perioodiline arvestus:
Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt
Kauba vastuvõtmisel jälgib müüja, et kaubakogused vastaksid saatedokumentidele ja kaup oleks kvaliteetne. Müüja peab tundma müügil olevat kaupa ning oskama klienti nõustada selle otstarbe, koostise, kvaliteedi, kasutamise ja hooldamise küsimustes. Kassapidaja ülesanne on sisestada kaup müügiprogrammi, koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena ning väljastada kliendile ostutšekk (Joonis 1). Olenevalt kaubandusettevõtte eripärast võib kassiiri ülesanne olla ka kauba arve väljastamine, mille alusel klient tasub pangaülekandega. Vahetustega töö korral tuleb kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ja selle lõppedes. Töötamine kassapidajana nõuab täpsust ja raha käitlemise nõuete ranget täitmist. Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja
· Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Mardi raamatupidamislikku kuukasumit käibega jagades saame järgmise tulemuse: 10 000/50 000 = 0,2. · See tähendab, et ettevõte teenib oma käibest 20% puhaskasumit. · See on ühe kaubandusettevõtte kohta väga hea tulemus. Kui me kasutaksime aga arvestuslikku ettevõtte kasumit, saaksime: 3000/50 000 = 0,06. · Sel juhul teenib ettevõte 6% kasumit, mida ei ole küll eriti palju, kuid piisav ühe ettevõtte käiguks hoidmiseks. · Ka Mardi ettevõttes on tegemist nii muutuv- kui ka püsikuludega. · Laenu eest peab Mart maksma pangale iga kuu 150 krooni intressi, lisaks kapitalile on ettevõtte loomisel vaja ka tööjõudu.
A-20%80% laoväärtustest; B-40%10% laoväärtustest; C-40%-10% laoväärtustest Transport-tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilisekättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad paljude toodete logistikakuludest suurima osa. Laomajandus- Tooraine ja kaupade hankimisele järgneb nende paigutamine ladudesse. Põhjus: organisatsiooniliselt ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas hankimise ja tootmise (kaubandusettevõtte korral sisseostu ja turustamise) täpne mahuline ja ajaline kooskõlastamine. Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded: · koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine; · tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine; · majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta
Lõpetamata toodang on tootmisprotsessis olev aineline vara, mis ei oma valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest ning ajast, millal hinnatakse lõpetamata toodangu jääke. Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus
8.3.1. Kaubandusjuhtimise sisu, eesmärgid ja ülesanded Kaubandussfäär on riigi üks suuremaid majandustegevuse valdkondi nii oma mahu, ettevõtete arvu kui ka selle valdkonnaga seotud inimeste arvu poolest. Kaubandusettevõtete tegevus on otseselt seotud elanikkonna vajaduste rahuldamisega. Seda mõjutavad paljud faktorid ja see sisaldab laia spektri organisatsioonilis-tehnoloogilise, majandusliku ja finantsilise sisuga küsimusi, millised nõuavad igapäevast lahendamist. Kaubandusettevõtte mitmekülgse tegevuse juhtimine on küllaltki keerukas protsess, millise teostamine toimub mitmesuguste kaubandusliku äritegevuse meetodite teel. Kaubandusettevõtte äritegevuse juhtimine (kaubandusjuhtimine) tervikuna kujutab endast kaubandusettevõtte kõigi tegevusvaldkondade kompleksse juhtimise protsessi. Selle ülesandeks on kaubandusettevõtte arenguks vajalike kõige otstarbekamate otsuste vastuvõtmise tagamine, ettevõtte erinevate valdkondade tegevuse koordineerimine ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG............................................
Transpordi sisseostu või omainvesteeringu tegemise teemal uurisin ,,Ärilogistika ,, aine referaadi raames, käesolev uurimistöö on selle edasiarendus koos äriplaaniga. 2. Äriplaan HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Tootmisprotsessi alguses kogutakse ärakasutatud kile enamjaolt põllumajandustootja või kaubandusettevõtte juures kokku ning transporditakse töötlemiseks Kesk-Eestisse Järva-Jaani, kus toimub kile liigiti sorteerimine ja käsitsi eel-puhastamine. Edasi liigub kile seadmeliinile kus toimub purustamine, põhipesu, tsentrifuugimisega vee eraldamine, granuleerimine. Graanulid liiguvad edasi kilepressi, kus lisaainete lisamisel saavutab kile nõutavad omadused ning kile ühele poolele liimaine pihustamisega valmib pakkekileks kasutatav kile
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” lõpetamata toodang- valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata Kaubandusettevõtte varud: Kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ja kirjendatakse bilansi kirjel „müügiks ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või
mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole. Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise;
Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: · toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” · pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” · lõpetamata toodang- · valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata Kaubandusettevõtte varud: Kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ja kirjendatakse bilansi kirjel „müügiks ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust
Tarneahelate keerukamaks muutumine võib viia olukorrani, kus majandusku tõhususe kasv ei suuda enam sammu pidada tarneahelate keerukamaks muutmisest põhjustatud täiendavate kuludega. Täitmisaegade lühendamine, varude minimeerimine, kiirem reageerimine klientide nõudmistele: Täppisajastamisega (just in time- JIT) tootmine/tarned- täppisajastamise puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised. JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid
evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustuseks. · (3) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund peab olema: 1) II kasutusviisiga ehitistes, välja arvatud kuni viie majutuskohaga hoone, millel on otseväljapääs õue; 2) III kasutusviisiga ehitistes; 3) IV kasutusviisiga ehitistes, kusjuures eranditeks on esimesel korrusel paiknev kuni 100 istekohaga toitlustusettevõtte ruum ning kuni 400 m2 üldpinnaga kaubandusettevõtte ruum, millel on otseväljapääs õue; 4) kuue- ja enamakorruselistes I ja V kasutusviisiga ehitistes ning mis tahes hoone loomuliku valgustuseta evakuatsioonitrepikojas; 5) kuue- ja enamakorruseliste ehitiste loomuliku valgustuseta evakuatsiooniks ettenähtud trepikojas; 6) VI kasutusviisiga hoonetes, kui hoones töötab üheaegselt üle 100 inimese; 7) mootorsõidukite boksideta garaazides, mille pind on üle 1000 m 2;
41 Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ning jumestustoodete puhul on naisi, kes ei soorita igakuiselt oste. Iseenda juuksehoolduse peale aga kulutavad kõik vastanud tarbijad igakuiselt oma sissetulekust raha. Autori arvates on juuksehooldusvahendid kauplustes liikuv kaup. Tuleb vaid müüki panna enim nõutumad tooted klientidele taskukohasema hinnaga. Samas saab klientide käitumise põhjal rehkendada välja kaubandusettevõtte ligikaudse kuu tulu kliendi kohta. Üheksateistkümnes küsimus oli küsitud välja selgitamaks, kustkohast ostab naisklient endale peamiselt juuksehooldusvahendeid (vt Joonis 15). 2% 2% Kataloogist 33% 27% Spets. Kauplusest Marketitest 3% Internetipoest 33%
25 12. VAJAMINEVAD VAHENDID Vajaminevate vahendite jaoks pole äriplaani struktuuris otseselt ette nähtud oma peatükki- Küll on aga vajalik nende prognoos, et arvutada välja stardikapitali suurus. Ettevõtte vajaminevate vahendite hulk sõltub paljuski sellest, millega tegeldakse. Konsultatsioonifirma puhul on nii käibe- kui ka põhivara vajadus võrreldes tootmisettevõttega väike. Kaubandusettevõtte puhul on oluline, et oleks piisavalt käibevara, millega kaupu soetada jne. Töövahendite ja mööbli hankimisel ei tohi unustada oma äriidee erilisust, ettevõtte kontseptsiooni ning sisustuse üldplaneeringut, sest need annavad võimaluse teistest eristuda. Vajalike vahendite nimekirja koostamisel tuleb võimalikult täpselt üles loetleda masinad, seadmed, mööbel jms, kuid sellega ei tohi minna äärmuslikuks – iga üksiku lusika nimetamine
hõlmab tervet ettevõtet. Ettevõtte koondplaan koosneb põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsplaanist. Põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan 2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 4. Turunduskulude eelarve 5. Halduskulude eelarve 6. Eelarvestatud kasumiaruanne Koondfinantsplaan: 1. Investeeringute plaan 2. Kassaplaan 3. Eelarvestatud bilanss 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne --- ● Kaubandusettevõtte põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan Firma jõuab seatud eesmärkideni müügi kaudu. Seepärast on hästi koostatud müügiplaan firmale äärmiselt oluline, olles ilmselt ettevõtte koondplaani tähtsaim element. Müügiplaani koostamine tugineb prognoosidele ja selles näidatakse, mida on kavas müüa, millises koguses ja millise hinnaga. Seega on müügiplaani koostamiseks tarvis teada müügikogust ja toodete hinda
Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Sveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse
Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Šveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse
3. Milliste andmete alusel tehakse ettevõtetes XYZ analüüsi? 4. Millisel eesmärgil ühendatakse ABC ja XYZ analüüsi tulemused? 388 14 Varude haldamine 14.14. Sortimendi analüüs ja juhtimine Selleks, et kaubandusettevõtte varude juhtimine oleks tulemuslik, on vaja pidevalt tegeleda tootesortimendi haldamise, juhtimise, analüüsi ja vajaduse korral ka jõulise piiramisega. Sortimendi haldamise all mõeldakse tegevuste kompleksi, mis on suunatud tootesortimendi kujundamisele aja jooksul suuruselt ja koosseisult optimaalseks, tarbijate ostueelistustele vasta-
annaabi.ee 
