Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister. Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus- _ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940)
1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal. Suurenes ka väliskaubandus. Aastaid 1971 – 1975 võib lugeda Eestis selvekaubanduse alguseks . Selvekaubanduse kiiret arengut pidurdas pakendatud kaupade vähesus. Olukorra lahendamiseks ehitati linnadesse kaubandusorganisatsioonide alluvusse pakketsehhe. Kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem, see tähendab et valitses paljude kaupade defitsiit. Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 1940–1991) ja eriti 80-ndate aastale lõpust alates ei olnud
Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon
Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a. Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal. Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940 1. Majanduse üldiseloomustus 24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus Riigi majandus vajas ümberkorraldamist. 1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark 1928.a. asendati Eesti krooniga Eksport import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast. Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust. 2. Tööstuse areng Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted.
- Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suhted madalseisus). - Eesti toodang oli madala kvaliteediga ja eksport oli madala konkurentsivõime tõttu väike. - Sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud. - Oskustööliste puudus (keeruliste sise- ja välispoliitiliste olude keerises olid paljud neist paremate töökohtade otsinguil lahkunud). - Põllumajanduses valitses allakäik (tööjõu ja hobuste puudus, külvipinna
............................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia...................................................
Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele (asutati sadu uusi masinaühistuid, meiereisid jne). Riik aitas kaasa maaparandusele, sordiaretusele ja kutseoskuste levitamisele. Toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja tooraineid. Hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform, markadelt mindi üle kroonidele. 1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase. Avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. SUUR KRIIS Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas rahulolematus senise riigikorra vastu. Paljuski oli suur kriis põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist. Majanduskriis 1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis.
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
läbiviimise alustamiseks. Raha käibelelaskmisest saadi Vabadussõja aastatel ligi 60 protsenti riigi tuludest. Siinkohal on tuludena arvestatud ka kaupadena ja varustusena saadud laene. Eesti rahakursi stabiliseerimine ja krooni käibeletulek 19241927 Tartu rahulepinguga oli Eesti saanud 15 miljonit kuldrubla. Lisaks teenisid Eesti Pank ja Riigikassa suuri summasid Vene kulla vahendamisega läände. Suhteliselt ulatuslik oli ka Nõukogude Liidu transiit Eesti kaudu ning eksport Venemaale. Tõenäoliselt arvati, et väliskaubandus Venemaaga suureneb veelgi. Venemaaga toimuva väliskaubanduse senist mahtu peeti väikseks, sest enne iseseisvumist läks Eestist välja veetud kaupadest ligi 90 protsenti idaturule. Samas ületas aastatel 19201923 riigi import eksporti ning eelarvekulud tulusid. Vahendid eelarvekulutuste katmiseks saadi marga emissiooni suurendamise teel. Kui veel 1920. aasta lõpul oli käibel 1800 miljonit Eesti marka, siis 1923. aasta lõpul 3600
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Kalatööstuse Rahvakomissariaadi Varustusbaasile. NSV Liidu Toiduainetööstuse Rahvakomissariaadi alluvuses oli "Glavvinpromi"(alkohoolsete jookide) Tootmis- Varustusbaas. Tööstuskaupade kokkuostmiseks ja nendega varustamiseks loodi NSV Liidu Kergetööstuse Rahvakomissariaatide Eesti Vabariiklik Baas "Glavlegsbõt" . Riikliku kaubanduse arenemisega vähenes erakaubanduse osatähtsus, märgatavalt paranes ka kaubandusliku teenindamise tase. Riikliku ja kooperatiivkaubanduse käive oli 1944. aastal 55,5 miljonit rubla(toitlustamine 12 miljonit rubla), 1945. aasta käive ulatus 122 miljoni rublani (toitlustamine 18,1 miljonit rubla), sellest moodustas riikliku kaubanduse osa 78%, umbes 94,7 miljonit rubla. 1945. aastal moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde kaubanduse huve kaitsev Riiklik Arbitraaz ja Kaubanduse Rahvakomissariaadi juurde ametkondlik arbitraaz. Hinnakujundamisega tegeles RKN juurde loodud Hinnakomisjon.
asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse 1919a loodi Nõukogude Venemaal Kommunistlik Internatsionaal rahvusvaheline organisatsioon. Ülesandeks ettevalmistada kommunistliku maailmarevulotsiooni. Soodsaks peeti rahvusvahelist olukorda maailmarevolutsiooni tulekahju süütamiseks aastail 1923-1924, mil eriti Saksamaal toimusid sügava majanduskriisi ja hüperinflatsiooni mõjul tööliste massilised väljaastumised. Venemaal asutatud EKP oli Kominterni liige ning aitas kaasa rahvusvahelise kommunismi eesmärkide saavutamisele. Kommunistide juht Viktor Kingissepp vahistati selle eest, et tegutses
Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused. 1929.a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiirelt ka Eestisse. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika,
9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11.Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii 12. Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja) Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine
1917-1920. Rahvakoosolekutest : Tartus toimusid 27.-29. Novembril 1905.a kaks koosolekut, mille eesmärk oli panna paika uued seadused. Jaan Tõnisson Bürgermusse ruumidas ja Jaan Teemant ülikooli aulas otsustasid poliitiliste süüdlaste vabastamise, alkohoolsete jookide müügikohtade sulgemise, maksude alandamise ja emakeelse õpetuse. Erinevatel koosolekutel olid erinevad ideed maksude suhtes: Tõnisson tahtis makse kaotada, Teemant maksmata jätta. 3. Esimene maailmasõda: Eesti tee iseseisvumisele 1. Taustateadmiseks: · osapooled - Keskriigid ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi) - Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon
ajal ja 20. aastail oli ülipõhjalik maareform. Kokku oli Eestis 811 suurt aadlimõisat ja neile lisaks 713 abi- ja karjamõisat ning sadu maatükke. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik maadest jagati välja Vabadussõjas silmapaistnud sõjameestele, seejärel ülejäänud soovijatele. Kokku loodi üle 35 000 asendustalu. Suur Kriis 1929 aasta novembris Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930. aasta teisel poolel sisenes ka Eesti majandus kriisifaasi. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid maailmaturul väga kiiresti. Paljud ettevõtted läksid pankrotti või sulgesid ajutiselt uksed. Raskeks löögiks kujunes Inglise naelsterlingi devalveerimine novembris 1931. Plahvatuslikult tõusis töötute arv- 1932. aastaks 32 000-ni. Töötutele korraldati hädaabitöid- suuremahulisi mehhaniseerimata töid raudteede,
Hiljem kandus tööstuse raskus punkt üha enam masinaehitusse. Üle Eesti ala ulatuva tähtsusega oli ka tselluloosi- ja paberitööstus ning ehitusmaterjalide tööstus. Tööstuslikku arengut mõjutas Tallinna muutumine Vene impeeriumi merekindluseks ning seoses sellega ulatusliku sõjalis-tööstusliku ettevõtete kompleksi rajamine vahetult enne Esimest maailmasõda. Eesti oli oma geograafilise asendi tõttu Lääne ja Ida vahelise suhtlemise piirkonnaks. Tänu kaubavahetusele, transiitkaubandusele, välisfirmade kapitalimahutustele, Euroopa õppeasutustes hariduse saanud spetsialistidele ja reisimisele levisid uued majandustehnilised kogemused ja leiutised kiiresti Vene impeeriumi läänepiiril asuvasse Eestisse. Tartu rahuga sai Eesti Nõukogude Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ja eesõigustatud
riik aitaks kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskustelevitamisele. Enamasti arvestati Eesti vajadusi ja võimalusi, toetati neid ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abilt tehti panga ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elutase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Kümnendi lõpuks oli Eesti tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda ja Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus demokraatia ja vabariiklik riigikord oli saanud paljude eestlaste paleuseks juba 1905. A vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal kehtestati sõjaseisukord, välikohtud hukkasid 155 mässajat, üle 200 mõisteti vangi. Anvelt jõudis Venemaale tagasi, kus ta hiljem omade poolt surnuks peksti, juhuu. SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-,
Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. 2 Sisepoliitiline kriis Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduse muutmise aktisoon Hädade üheks põhjuseks peeti ebasobivat põhiseadust. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. Arvati, et presidendist kujuneb tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu konfliktide korral. Sotsialistide vastuseisu tõttu hakkas eelnõu väljatöötamine venima
riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette NSV Liidus, sealt pidi edu korral appi tulema Punaarmee üksused. Ootamatuse mõju kasutades vallutasid mässajad Tallinnas mõned strateegiliselt tähtsad objektid, seejärel suruti nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. Putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju Eestis järsult. 1929.-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma Saksamaale ka kontributsiooni(5 miljardi frangi suusruses summas). Olukorda halvendas 1873. aasta majanduskriis, mis haaras tööstust, kaubandust ja põllumajandust. Riigi majandusareng aeglustus. Tööstuse arengu aeglustumist põhjustasid 1870-1871. aasta sõda(ongi Prantsuse Preisi sõda), välisturu piiratus, loodusressursside (kivisöe) vähesus ja raua madal kvaliteet. Need andsid tugevalt tunda eriti rasketööstuses. Kivisütt importides ja mõnda aega ka rauda, suutis Prantsusmaa rasketööstus vaevaliselt konkureerida arenenud tööstusmaadega, kus oli võimas energeetiline baas
Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete, aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi damasseri rauad).
3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaubandus, international trade on kaubavahetus kahe või , - rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
