Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ? 1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia.
Talupoegade olukord halvenes, kuna ei suudetud vastu seista teiste riikide põllumajandustoodangu konkurentsile. 20. sajandi alguseks oli Prantsusmaa langenud neljandaks töösutsmaaks maailmas. Inglise raha- naelsterling- oli maailam usaldusväärseim valuuta. Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. Edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Kaubad vedas üle maalima laiali võimas kaubalaevastik. Pariisis tulid inimesed tänavatele ja nõudsid sõja jätkamist võiduka lõpuni ja rahvas hakkas pealinna kaitseks organiseerima rahvuskaarti. Pariisis toimus valitsusvastane ülestõus. Ülestõus saadi kontrolli alla ja võim läks Pariisi Kommuuni kätte. Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks
suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA.
Pealinn: Rooma Üldpindala: 301 263 km² Rahvaarv: 60 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€) Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus, keemia, sõiduki ja toiduainetetööstus. TAANI ELiga ühinemise aasta: 1973 Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit Rahaühik: Taani kroon (kr.) Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete, keemia, tööpingi, metalli, elektroonika, ja transporditehnika tööstus. PORTUGAL ELiga ühinemise aasta: 1986 Pealinn: Lissabon Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€) KASUTATUD MATERJAL: 1) http://europa.eu/about eu/countries/index_et.htm 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_riiki de_loend
72. Underlying - Aluseks olev 73. Underlying commodity - Kaup 74. Brokerage - Maaklerlus, vahetalitus 75. Deploy - Paigaldama 76. Instantiate - Looma, algväärtustama 77. Bystander - Kõrvaltvaataja 78. Originator - Algataja 79. Simultaneous - Üheaegne 80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86. Merchant fleet - Kaubalaevastik 87. Monitoring - Jälgimine 88. Stock - Kaubavaru 89. Dispensed - Jaotatud 90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent 104. Operating unit - Tootmisühik
peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe[2]. 4. Teenused 4.1 Transport Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaazveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim
77. Bystander Kõrvaltvaataja 78. Originator Algataja 79. Simultaneous Üheaegne 80. Liaison Esindaja 81. Vendor Müüja, tarnija 82. Procurement Saamine, hankimine 83. Procurement agency Varustusettevõte 84. Encompass Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet Laevastik 86. Merchant fleet Kaubalaevastik 87. Monitoring Jälgimine 88. Stock Kaubavaru 89. Dispensed Jaotatud 90. Pipeline Torujuhe 91. Lead time Ettevalmistusaeg Jaotamine, eraldamine, 92. Allocation paigutamine 93. Requisition Tellimus 94. Workload Töökoorem 95. Rationing Nomineerimine 96
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja
70 pilti*tulistab kõhtu, ostetakse 1. Maal---Autoportreekõhn mees, habe, pintslid); periood Kartulisööjad(5 inim laua ümber); Autoportree 1888 habe ees; Autoportree seotud kõrvaga;Päevalilled(Arles periood); Iirised(põllul); Iirised 1890(vaasis); Tuba Arles-is(voodi,laud, aken, pildid seinal); Kollane maja1889(terve tänav ka); Langloa sild1889(vincet all kirjas); Arles´i vaade iiristega(iirised põllul); Tähisöö P.Gauguin 1848-1903s Pariisis*Peruus, kaubalaevastik, maakler, abiellus 5 last, hakkas kunstnikuks, reisima, Tahitile, sureb Markiisaarel--Autoportree nimbusega(näga ja pun-kol taust); Kollane Kristus; Nägemus pärast jutlust(pun meri); Arearea(pun kleidiga naine, laps kukil); Siesta(2 naist esiplaanis istumas);Oled sa armukade(alasti naine ja mees alasti); Resioa e Unistamine(2 musta istuvad); Surplage(vanem naine ja noor tüdruk); Naine lilledega((mehelik naine, lilla kleit); Iial enam(alasti naine voodis lamamas) P
sidemed nii Euroopa kui ka ülejäänud maailmaga. Eriti tähtsad on aga suhted Ameerika Ühendriikidega. Suurbritannia tähtsamateks ekspordipartneriteks on Ameerika Ühendriigid (14.7%), Saksamaa (11.1%), Prantsusmaa (8%), Holland (7.8%), Iirimaa (6.9%) ja Belgi (4.7%). Tähtsamateks impordipartneriteks on Saksamaa (12.9%), Ameerika Ühendriigid (9.7%), Hiina (8.9%), Holland (7%), Prantsumaa (6.7%), Belgia (4.9%), Norra (4.8%). Ühendkuningriigi kaubalaevastik on maailmas suuruselt kahekümne teine, mis viitab merekaubanduse suurele tähtsusele, mis tuleneb sellest, et Suurbritannia on saareriik. Mereteede kogupikkus on 3200 km, millest 620 km on kasutusel kaubandusliikluseks. Ka lennuliiklus ja kaubandus on väga tähtsa osaga, mida tõestab fakt, et Suurbritannia on lennujaamade arvukuselt maailmas neljateistkümnes. Suurimad sadamad ja terminalid on Dover, Felixstowe, Immingham, Liverpool, London, Southampton, Teesport, Forth Ports,
Liberaalid olid juhtuval kohal 1870. aastani. Nende ajal kehtestati Inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. 2. Iseloomusta majanduslikku arengut Inglismaal 19. sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega püüti sõlmida vabakaubanduslepinguid. Inglise raha- naelsterling- oli maailma usaldusväärseim valuuta. Saareriigi pankadesse olid paljud riigid hoiustanud oma raha- ja kullatagavarasid. Inglise majandusliku edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine. 3. Miks tekkis 19. sajandil tööerakond? 19
kohta üle 2x # majanduses esikohal kaubandus, turusuhted, riiklik regulatsioon taandus. # Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas 3milj/km2 kolooniaid, Inglismaa 31,4 ja Prantsusmaa 11milj/km2. Rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi) kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit e Keskriigid sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II
Võimul olid vabariiklased (presidendid Harding 1921 1923 ja Coolidge 1923 1929). Coolidge deklareeris: "Ameeriklaste põhitegevus on äritegevus!". Vabariiklased kehtestasid kõrged tollimaksud, sellega loodi USA ettevõtjaile monopol kodumaa turgudel. Vähendati ettevõtete makse stimuleerimaks investeeringuid uutesse ettevõtetesse. Anti soodsalt laene ehituseks. Raudteed ja kaubalaevastik anti eravaldusse. Propageeriti "Ameerika individualismi": a) Ameerika on võrdsete võimaluste maa b) "Ajalehepoisist miljonäriks" kujunes populaarseks loosungiks c) Põhimõte: igal inimesel on võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest.
Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa. Peamised väljaveokaubad on nafta, maagaas, masinad, seadmed, mitmesugused metallid, paber, tselluloos, väetised ja kala. Väliskaubanduse negatiivse saldo katab välismaid teenindav kaubalaevastik. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Majandusühenduse riigid, eriti Suurbritannia ja Saksamaa.
jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
20.Nimetage Inglise monarhid 19.sajandi 2.poolel ja 20.sajandi alguses. Kuninganna Victoria ja kuningas Edward VII. 21.Mis on home-rule? Parlament, mis lahendaks kõik Iirimaa põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. 22.Mis võimaldas olla Inglismaal 19.sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26
Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt
a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936
Metsamajandus Metsa on Saksamaal 30% kogu territooriumist.Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud. Transport Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer", mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, ,,Den store barnedåpen", loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino ,,Flåklypa Grand Prix'd". Muusika Peale klassikalise muusika Edvard Grieg, Rikard Nordraak on Norra üks
puhul vastav näitaja vähemalt 17 protsenti. Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema. 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Euroopa sadamate kaubavedu, 2008 Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja Eesti sadamate kaudu veeti 2008
langus ja see andis lõpliku tõuke loobumaks vabakaubandusest ja minemaks üle protektsionismile. Riigi majandust valitsesid ja reguleerisid monopolid. Suurbritannia sõjamajandus 1939-1945 Kuigi sõjas olid Suurbritannia inimkaotused suhteliselt väikesed, tõid maale suurt kahju Saksa pommilennukid, laevade blokaad, kallaletungioht ja vaenalse sissetung impeeriumi (Birma, Singapur, Malaisia, osa Egiptusest), suured kaotused laevastikus. Sõja lõpuks oli Suurbritannia kaubalaevastik oma tonnaazilt peaaegu 2 korda väiksem USA omast, samasugune mahajäämus oli ka sõjalaevastiku osas. Kuigi sõjatööstuses esines kasv, langes tööstustoodang tervikuna sõja-aastail 5% võrra. Suurbritannia sõjakulutused moodustasid 25,2 miljardit naelsterlingit. Et neid kulusid katta, suurendati makse: peaaegu pool eelarvelistest kulutustest kaeti maksude suurendamise teel. Saades teistelt riikidelt defitsiitseid kaupu krediidina, kasvas sõja-aastail Suurbritannia riigivõlg
Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann
Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid
Teine tase · 20% Kolmas tase Neljas tase Viies tase tööstuspiirkondadest · 10% rahvastikust · 1/3 kivisöetootmisest (kaevandustest) · 1/4 teravilja- ja kartulitootmispiirkond adest · 4/5 rauamaagist · = kõik kolooniad ja kogu kaubalaevastik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Adolf Hitler rebib samm sammult Kolmas tase Neljas tase puruks Versailles´i diktaadi! Viies tase 1933 Saksamaa lahkub Versailles´i Rahvasteliidust!
ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6.9 miljonit tonni kala. Kalapüük ja -töötlemine annavad tööd rohkem kui 400 000 inimesele. Eli kalanduspoliitika prioriteet on leida õige tasakaal konkurentsivõimelise kalatööstuse ning jätkusuutlike kalavarude ja jätkusuutliku mereökosüsteemi vahel. Meri ja merevarud annavad Elis suure panuse uute töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad söögi ja energiaga ning Eli kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kõiki ookeane. Rannikualadel edendatakse kalastusturismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Vesiviljelus Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis
They couldn't decide who gets the throne. War ended 1485. A new dynasty came to throne, Tudor, the first king in this dynasty was Henry Vll. When he came to throne a period of stability followed because he built a nation based state. He was good at diplomacy.He could avoid quarrels and wars with neigbouring countries. France, Spain - greatest enemies.So he could save much money and thus laid a good economic basis for his state. Besides that he built a merchant fleet (kaubalaevastik) England begun to dominate in international trade. Unfortunately the king got old and died. Next king was Henry Vlll, second son of the family, wasn't prepared to become a king. Had to take the role as his elder brother died. Was prepared to come a clergyman got good education: languages, music, literature. Brother jumped off horse into a river, died in bed. Elder brother was already married. Henry Vlll married with his brothers widow
Personaalunioon: Rootsil ja Norral on ühine kuningas; Riikidel oli ühine välispoliitika; Norra valitsus asus Kristianias Parlament - Storting - tegutses rahva huvides Norrale mõjus raskelt seinste kaubandussidemete kadumine; Nõrgas olukorras oli riigi rahandus; 19.saj keskpaigaks paranes rahandusolukord; Ehitati raudteid; Suurt tähelepanu pöörati kaubalaevastiku arendamisele. Norra kaubalaevastik muutus üheks suuremaks maailmas; 19.sajandil kasvas rahvaarv umbes 3x. Sajandi lõpus elas Nrras 2,2 miljonit inimest. Rahvaarv kasvas vaatamata väljarändele; Island Napoleoni sõdade aeg tekitas segadusi Islandi valitsemises; Mitmel korral proovisid saarel võimu haarata inglise meremehed. Korra 1814 läks Taani otsealluvusse; Hakkas arenema Islandi iseseisvumise idee. Korra kuulutati saar iseseisvaks;
vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas. Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga.
Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse). Võeti vastutusele 24 isikut, keda süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes, 12 neist mõisteti surma. Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond, SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45)
Alla 914 m pikad neid on 6 (2006) Lennujaamad-sillutamata teedega: Neid on kokku 21 914 kuni 1,523 m pikad neid on 4 Alla 914 m pikad neid on 17 (2006) Toruliinid: Gaas 1,728 km (2006) Raudteed: Neid on kokku 3,312 km Laiarööpmeline raudtee 1,947 km (46 km elektriga) Kitsarööpmeline raudtee 1,365 km Maanteed: Neid on kokku 96,602 km Sillutatud teid on 96,602 km (siia kuulub ka 200 km kiirteid) (2003) Veeteed: Neid on kokku 753 km (turistidele mõeldud) (2005) Kaubalaevastik: Neid on kokku 23 laeva Tüüp: kaubalaev 19, kemikaaltanker 2, konteinertanker 1, mahasõidulaev 1 Võõrriigi omad: 4 (Saksamaa2, USA 2) Registreeritud teistes riikides (Panamal 2, Saint Vincentis 1, Suurbritannias 1) (2006) Sadamad ja terminalid: Cork, Dublin, New Ross, Shannon Foynes, Waterford. Suurimad sadamad ja laevatatavd siseveeteed! Jõed,järved,madalikud,kõrgustikud,mäed,linnad,sadamad,lahed Iirimaal
(Hough III:viide 310). Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940.a okupeerimine oli samuti rahuvastane kuritegu, nimelt sõja ettevalmistamine ja sõja algatamise lõpuniviidud katse. Ettevalmistatud sõda jäi ära ainult vastupanu puudumise tõttu. Sõjaplaane tõendab kaks dokumenti N.Liidu sõjalaevastiku keskarhiivist. Esimene on N.Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 9.juuni direktiiv nr 02622, millega kästakse vallutada Eesti ja Läti sõjalaevastik, kaubalaevastik ja ujuvvahendid, organiseerida dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht ning tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas. Teine dokument on viitseadmiral V.F.Tributsi üksikasjalik aruanne selle direktiivi täitmisest: 80 lehel kirjeldatakse 14.juunil alanud mereblokaadi Balti riikide vastu, 4 riigi 52 laeva kinnipidamist, 17
maailmariikidega seotud). Poliitilisi liite ei oldud valmis sõlmima. Sisepoliitiliselt iseloomustab USA-t individualism. 20ndatel oli ühiskonnas levinud arusaam, et USA üleolek seisneb individualismis, selle suurimaks vaenlaseks on riigi sekkumine majandusellu. 1920ndtael aastatel riigi osa majanduses oli minimaalne. Mõned ettevõtted, mis olid sõja ajal riigile müüdud, läksid tagasi eraomandisse (nt kaubalaevastik). Ameerika Ühendriike iseloomustab sel ajastul kuiv seadus (1920-1933) alkoholi valmistamine, müümine ja transport on keelatud. See pandi lausa kirja põhiseadusesse. Alkoholi tootmisega hakkas tegelema organiseeritud kuritegevus maffia. Sellega hakkasid tegelema sajandivahetusel eeskätt Itaaliast sisserännanud. Suur vahe tekkis ilmaliku elulaadi ja religioosse elulaadi vahel. Suurlinnad, kus levis jazzmuusika ja miniseelikute kandmine vs agraarsetes piirkondades elavad
Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Väliskaubandus Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest
Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi 20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada (protektsionism) Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid
Poliitilist võimu nad ei taotlenud, jäädes endiselt poliitiliselt isoleerituks parim näide selle kohta on see, et nad ei astunud Rahvasteliitu, kuigi president Wilson oli ise idee välja käinud. Ei leitud, et peaks sekkuma teiste riikide siseasjadesse, mis oli Rahvasteliidu põhikirjas. 1920. aastatel olid võimul vabariiklased. Neid iseloomustab majanduslik liberalism ehk nad olid igasuguse riigi majandusse sekkumise vastu. Näiteks müüdi riigiraudtee ja riigil olev kaubalaevastik eraomanikele. Seni oli USA igati soodustanud sisserännet, kuid 1920. aastatel hakati seda piirama. Immigrantides nähti ohtu kohalike töökohtadele. 1924 kehtestati sisserändekvoodid kui palju tohtis aasta jooksul USA-sse sisse rännata: 150 000 inimest. Kvoot jagati proportsionaalselt erinevate rahvuste vahel keda oli enne palju tulnud, sellele anti suurem osa, ked oli vähem tulnud, sellele anti väiksem osa. Kultuurikonflikt
hulgast. 1935 moodustus sots.demokraatide ja põllumeeste ühisvalitsuseparteide vahel sõlmiti depressiooniaja leping: järeleandmised põllumeestele ja maksude tõstmine sotsiaal-poliitilise programmi käivitamiseks. Norra Töölispartei valitsemisperiood 1935-65. Rahvapensionireform, tööõnnetusseadus laiendamine, igaaastane suvepuhkus, töötuskindlustuse jne. Norra õitseng 1930. aasta II poolel Kiire majandustõus (1934-39). 1930. a. II poolel oli Norra kaubalaevastik maailma moodsaim ja suurusel kolmas ( SB ja USA järel). 1935 sõlmiti Norra üleriiklik leping ametiühingute ja tööandjate vahel. Norra paremäärmuslased (fasistid) ei olnud esindatud parlamendis. 57 Skandinaavia tee 1930ndatel Rasketele majandus. ja poliitilistele probleemidele leiti oma lahendus. Sotsiaaldemokraatide ja talurahvaparteide koostöö parlamentaarse demokraatia tingimustes. Põhjamaine ühiskonnaleping:
Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj. muutus tähtsaks kaubanduskeskuseks Rhodose oligarhiline Kreeka riik. Tema õitseng on seletatav rahvusvaheliste majandussidemete laienemisega. Rhodose hiiglaslik sõja- ja kaubalaevastik kontrollis suurt osa Egeuse merest. Rhodose riigile omistatakse esimene mereseadusandlus. ta säilitas oma iseseisvuse ja pidas edukaid sõdu. Sürakuusas vahelduvad oligarhia ja demokraatia, mis küll rohkem autokraatiaga sarnanes. Sürakuusa oli esimene hellenistlik riik, mille Rooma vallutas. Hellenistlike riikide sotsiaalne ja poliitiline kriis II ja I saj. e. Kr. Hellenistlike riikide lühiajaline maj. tõus III saj. ning sellel põhinev sõjaline ja pol. võimsus asendusid II saj
annaabi.ee 
