Prantsusmaa ja Inglismaa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitikat. Saksamaa kas saab maailma valitsejaks või ta hoopis alistatakse, Wilhelm II välispoliitika ihkas võimu maailmas. 12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? President Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega koondas võimu oma kätte ja sai aasta hiljem keisririigi taastamise järel Napoleon III nime all keisriks. 13.Miks Prantsusmaa sai sõjas Preisimaaga 1870.-1871 lüüa? Preisimaal oli tugevam armee ja parem ettevalmistus, nad tegutsesid kiiresti ja oskuslikult.Prantsuse armee ei olnud aga sõjaks hästi valmistunud. 14.Kes olid kommunaarid? Pariisi Kommuuni liikmed. 15.Milliseid ümberkorraldusi tegid vabariiklased Prantsusmaal Kolmanda vabariigi alguses? Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju, jõustus sunduslik tasuta algharidus, koolis asendati usuõpetus

Ajalugu

5

odt

Uusaja ajalugu

Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa Teine keisririik ja Napoleon III. Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist. Sõda Saksamaaga. Prantsusmaa oli muidugi Saksamaa lõpliku ühendamise vastu.Ja see oli ka Saksamaale takistuseks.Mõlemad pooled otsustasid üksteise vastu sõtta asuda. Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel puhkes 1870.aastal.Prantsusmaa armee oli aga halvasti ette valmistatud ja Sedani all nad lõplikult kaotasidki,Napoleon III läks vangi. Sissepiiratud Pariisis puhkes ülestõus ja Prantsusmaa kuulutati taas vabariigiks.Pariis oli

Ajalugu

3

docx

Ajalugu- suurriigid 19. sajandi II poolel

riigikorda kukutada. INGLISMAA: 1. Mis aastani olid juhtival kohal liberaalid ja mis siis kehtestati? Liberaalid olid juhtuval kohal 1870. aastani. Nende ajal kehtestati Inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. 2. Iseloomusta majanduslikku arengut Inglismaal 19. sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega püüti sõlmida vabakaubanduslepinguid. Inglise raha- naelsterling- oli maailma usaldusväärseim valuuta. Saareriigi pankadesse olid paljud riigid hoiustanud oma raha- ja kullatagavarasid. Inglise majandusliku edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele

Ajalugu

5

odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega.

Ajalugu

8

docx

Tööstuslik pööre Euroopas

Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III ­ Prantsusmaa keiser. 1) Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? Tema enese korraldatud riigipöördega, mil ta võimu enda kätte kogus. 2) Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Sest Prantsusmaa oli halvasti ettevalmistunud ega suutnud vastupanu osutada.  3) Kes olid kommunaarid? Peale Prantsusmaa lüüasaamist ülestõusnud inimesed, kes moodustasid ka Pariisi kommuuni. 4) Miks hakati alates 1875

Ajalugu

12

odt

Ajalooline kvintessents uusajast

3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid, sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda. Peale Cromwelli ootamatut surma taastati Inglismaal mõne aasta jooksul kuningriik ja riiki asus juhtima Oranje Willem, kes kirjutas alla ka ''Õiguste deklaratsioonile''. ''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4. Eesti 17. sajandil

Ajalugu

27

doc

UUSAEG

5. Merkantilistlik majanduspoliitika ­ riigi rikkuse mõõdupuuks oli väärismetallide olemasolu, mida rohkem, seda rikkam. Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud. Oluliseks muutus kolooniate omamine, kust hankida vajaminevat toorainet. ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat ­ Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister)

Ajalugu

44

pdf

Uusaeg konspekt

võimul oli Louis Philippe, kes oli selleks ajaks oma maine minetanud ja muutunud tagurlikuks kuningaks. Eriti ägedad olidki 1848a veebruari II poole sündmused Pariisis, kus alguses Louis Philippe üritas valitsust vahetada ja sellega rahva nõudmistele vastu tulla. Seejärel üritas ta jõudu kasutada rahva vastu, ent ka see ebaõnnestus. Mõne päeva jooksul(22.-23) ning 24.veebruaril oli kuningas sunnitud troonist loobuma ning kuulutati välja Prantsusmaa Teine vabariik (esimene Pr.rev aeg). Jällegi kiire edu, aprillis Rahvuskogu valimised, kuhu pääsesid põhiliselt mõõdukad vabariiklased. Prantsusmala kulmineerusid majanduslikud küsimused juunis(või juulis) 1848 ning toimus vaesema elanikkond barrikaadid( - tegusõnana ). Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded.

Uusaeg

Kommentaarid (0)