Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katoliiklus ja reformatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luterlus, katoliiklus, emakeel, linnakodanik, vaimuliku, reformatsioon, arendajad, arutlema, pattu, uskuda, usud, uskuma, millessegi, parajasti, hindas, nendest, kodanikele, kirjakeel, keeleks, linnakodanikud, tavalised, arukam, emakeeltKatoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea.
millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine.
parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1. Vaimulikud 2. Aadliseisus 3. Kolmas Seisus, need kes töötavad. Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia. Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu. Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa-Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus. Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas: humanism- jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus, lihtsuse asemel luksus, naudingud. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti kui jumala loomingu tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri
Õppetööd alustas 1706 õpilast, lõpetanute arvu kohta andmeid pole. 1632 1656 ülikool tegutses Tartus 1656 1665 ülikool viidi üle Tallinnasse seal aga kiratses ja pandi kinni 1690 1699 ülikool avati taas Tartus 1699 1710 Vene ohu tõttu kolis ülikool Pärnusse Eestikeelne kirjasõna Keskaja lõpuks olid juba ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud. Need olid enamasti vaimuliku sisuga ning olid mõeldud kohalikele kirikuõpetajatele abimaterjaliks. Paralleelselt levis 2 kirjakeelt: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 1637a. ilmus esimene eesti keelne grammatika raamat, autoriks H. Sthal. Sinna püüdis autor kirja panna eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj
................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17
aastast. · Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt. · Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust.
Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid
lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t . Katoliku kiriku pead loetakse Jeesuse lähima õpilase apostel Peetruse pärijaks. Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid
*balti erikord Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul
ja eelkõige selles sisalduvad evangeeliumid on ainus tõeline ristiusu alus; et inimene ei vaja vahendajaid suhtlemises Jumalaga. Luther tõi Jumala inimesele lähemale, tähtsustas inimese isikliku vastutuse oma hingeõnnistuse eest. Luther eitas pühakutekultust, reliikviaid, kiriku õigust ilmalikule võimule. Usupuhastusliikumine levis kulutulena Saksamaal ja naabermaadel, leides mõjukaid toetajaid feodaalisandate ja rikaste linnade näol, kes himustasid katoliku kiriku varasid. Reformatsioon vallandas rahva kultuurilise, loova alge, pani mitmel maal aluse emakeelse rahvahariduse ja kirjakeele kiirele arengule - viimasele eriti tänu piibli tõlkimisele ladina keelest rahvakeeltesse. Teisalt vallandas usupuhastus allasurutud rahvamasside küll õigustatud, kuid pimeda viha kehtivate olude vastu. Saksamaal puhkes Talupoegade sõda, üle Lääne-Euroopa veeres pildirüüste laine, mille käigus hävitati kirikutes hindamatuid kultuuriaardeid. Rüüstamistele, tapmistele ja muule
keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus,
Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased
laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus;
Kristlaste tagakiusamise puhul on oluline märkida, et see ei toimunud pidevalt, vaid kampaaniatena. Enamasti kiusati taga kristlasi impeeriumi läänepoolses osas, idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3. Varakristlik õpetus ja vaimuliku ameti kujunemine (13 sajand). Kristliku kaanoni kujunemine. Monarhistlik (piiskoplik) ja karismaatiline amet. Kristlik gnoosis. Markion ja montanism. Kristliku kaanoni kujunemine on võtnud sadu aastaid, kui mitte aastatuhandeid. Esimese sajandi kristlased ei pidanud vajalikuks Jeesuse isikuga seonduvat üles kirjutada, sest kohe pidi saabuma maailma lõpp. Siiski on esimesed säilinud kirjad pärit esimese sajandi 50-60. aastatest, Vanim evangeeliumist on Markuse
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
Väitis, et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Arvas, et riigi ülesanne ei ole majanduse reguleerimine vaid 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning 2) teete ehitamine. Pilet 6 *Kristuse tekke; varakristlus; ristiusu ja kiriku kujunemine; Rooma paavst ja paavstiriigi teke. Kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris
RISTISÕJAD 11.- 13. sajandil · esimesed neli on täselt dateeritud, hilisemate kohta on erinevad andmed Kuhu ristisõjad toimusid? · Esimene, teine ja kolmas toimusid Oalestiinasse · Neljas toimus Konstantinoopolisse · Järgnevad ristisõjad toimusid Põhja Aafrikasse Miks ristisõjad puhkesid? 1) Jeruusalemma vabastamine ( Jeruusalemm oli türklaste valduses ), Kristuse haua vabastamine 2) Õige usu levitamine ( katoliiklus ) 3) Kaubandus Vahemere linnad, eeskätt Veneetsia ja Genova, soovisid oma kätte saada ülemvõimu Vahemere kaubanduses. Lähis- Itta rajati ristisõdijate riigid. Vaimulikud rüütliordud kaitsesid maavaldusi Palestiinas, sinna kuuluv inimene oli nii vaimulik kui ka rüütel, nad olid andnud mungatõotuse, pidi end pühendama ristiusu kaitsmisele. Neil tekkis päris palju: 1) Hospitaliitide ordu tegeleti ravimisega 2) Templirüütlite ordu - 3) Saksa ordu -
institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine, lauakolin, koputused, nime hüüdmine), õmblemisel läheb nõel katki, puhtale särgile lendab sitakärbes, ei tunta ära, koer ei leia jälgi, koer ulub, lahkuja vaatab tagasi, hüvasti ütlemine (tavaliselt ütleb head aega), puu kuivab ära või murdub, kägu kukub13x, loomad käituvad ebatavaliselt,
· Vajadus linnu kaitsta ja kindlustada kutsuti kohale ehitusmeistreid ja käsitöölisi võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute (vanemate) kätte. · Linnaõigus maaisanda kehtestatud kohustused ja eesõigused linnakodaniekele Aadelkonna ja mõisate kujunemine · Linnakodanik iga vaba inimene, kes elas linnas püsivalt, maksis makse ja täitis · Algselt vallutajad ristijaid ise, nende kaaskond, eestlaste ülikud, aga ka nt ehitusmeistrid kohustusi.
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu. 2) Louis XIII valitsusajal asuti rünnakule hugenottide vastu. Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685. aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke lubatud usk oli katoliiklus. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud, kes kandsid nimetust intendandid. Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused, et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida. Selleks, et kõrgaadlik kuningavõimule lähendada, kutsuti ta õukonda ja talle anti auametid, mida nimetatakse sinekuuriateks.
20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku
vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole
Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse
Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles
riigi valitsemisega. Sellest hoolimata olid Püha-Rooma keisrid X-XII sajandil kõige võimsamad valitsejad Lääne- Euroopas. Aja jooksul hakkas paavsti võim tugevnema ja üha enam hakati nõudma, et paavst ja kirik oleksid ilmalikust võimust sõltumatud. Kiriku tähtsust rõhutas eriti paavst Gregorius VII, kes oli veendunud, et temale peavad alluma nii vaimulikud kui ka ilmaliku elu tegelased, kaasaarvatud keiser. Sellega polnud aga keiser nõus ja nii põrkusid ilmaliku ja vaimuliku elu kõrgeimad esindajad. Sõjaline jõud oli keisrite poolel, kui paavst suutis ässitada feodaalid keisri vastu. Lõpuks suutis Gregoruis VII Heinrich IV tagandatuks kuulutada ja viimane pidi tulema Canossa lossi ette halastust paluma. Siiski polnud sõjad paavstide ja keisrite vahel läbi. Üks kuulsamaid keisreid oli keiser Friedrich II, kelle valdused ulatusid Saksamaalt kuni Sitsiiliani. Ta oli väga kultuurne ja ta kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi loodusteaduste vastu
Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja jätsin mõned õigused
kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste poole Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus 1521. aastal - jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu 1524 Tallinn, 1524 Tartu ja teised Eesti linnad - pildirüüste suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks sai luterlus talupojad suhtusid esialgu ükskõikselt luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks 1525.a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis tekkis eestikeelne kooliharidus reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid
Seega püsib Saxo ,,Taani ajalugu" silmapaistvama mälestusmärgina kõige vanemast ajast taani kirjanduses. Taani omakeelseid teoseid keskajal olid peale seadusteraamatute ainult Taani riimkroonika (esimene trükitud taanikeelne teos, ilmus 1495) ja mõned võõrkeeltest mugandatud rahvaraamatud, nt. Axel'i ja Valborg'i lugu ja Holger Danske käsitlus. Reformatsiooniaeg (14.-16. saj.) Renessanss ja humanism ulatusid Taanisse ainult ebamäärase kajana, milles oli süüdi luterlik usupuhastus. Luterlus sai võid katoliikluse üle, kuid vaimulikkude kontrolli all seisev teadus ja üldharidus jäid endiselt skolastiliseks. Seetõttu ei toimunud Taanis üldist teadusi ja vaimuelu vabastavat pööret. Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn.
annaabi.ee 
