KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
Minu Kool 10a klass Essee Reformatsioon Eestis ja Saksamaal Minu Nimi Tallinn 2009 Reformatsioon oli 16. Sajandil usuline uuendusliikumine,mis tahtis katoliku kirikud muuta paremaks. Reformatsioon sai alguse sellest , et Martin Luther , teoloogia professor ning augustiinlasest munk 1517a.pani Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi.Need teesid levisid paari kuuga paljudes Euroopa linnades. Luterlased ehk Lutheri pooldajad mõtlesid , et katoliiklased olid Jumalast väga eeldunud ning üks tähtsaim luterliste nõudmine oli kirikuteenused ning piiblid rahvakeeles, et lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle
Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna- Prantsusmaa luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks. Sveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus. Väidab, et kui inimene on edukas maa peal, on ta edukas ka teises elus. Sealt
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusi
Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan AMEER v(rämpskaup) AASIA < orjad AAFRIKA Reformatsioon Usupuhastus == reformatsioon. Ristiusu õpetuse puhastumine täiendustest ja tõlgendustes ja tagsi pöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon laiemas mõttes: Ümberkorraldused poliitikas, valitsemises, majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim. Iga üheksas Saksa elanik oli vaimulik. Martin Luther - Pärimuse järgi Luther oli see, kes tuli välja oma 95 teesiga. Arvatavasti ei olnud ta
Kõik kommentaarid