Katoliiklus ja reformatsioon (0)

Katoliiklus ja reformatsioon – eesti vaimuliku elu arendajad või takistajad keskajal
Nüüd ma hakkangi arutlema , et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud.
Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd.
Hariduse suhtes on asi võrdne, katoliiklus andis kõrgharidust igalpool, aga see oli ladina keeles. Luterlus lubas kõrgharidust parajasti Saksamaal, aga andis abi emakeelseks hariduseks.Siis tuli ka juurde palju haritlasi.
Kunsti koha pealt on katoliiklus väga suur kunsti sõber, hindas kõrgelt kunsti, seda on aru saada sellest, et katoliku kirikud on alati ilusasti kaunistatud, mis aga nõudis omakorda palju raha ja mida korjati linnakodanikelt. Luterlus aga selle eest ei pooldanud seda ja korraldas ka pildirüüsteid, kuid luterluses olid kirikud hästi odavad. Luterlus küll hävitas osa kirikute kultuuridest aga tänu luterlusele ei tehtud enam nii hullult kodanike taskuid kergemaks .
Kirjanduses juubeldas katoliiklus oma pirakate ja väljapaistvate raamatukogudega, aga enamus raamatuid olid ladina keeles , seega ei saanud linnakodanik nendest tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel . Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta.
Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel . See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas.
Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud .
Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja aitab inimestel säilitada oma emakeelt ja võimaldab inimestele rohkem võimalusi.Luterlus oli ka hea emakeelsele haridusele. Katoliiklus oli enamasti Eesti vaimuliku elu takistaja , kuna see oli teises keeles ja sellest ei saadud aru . Katoliku kirikus sai ka pihtimas käia, mis oli eriti mitte vajalik tegevus, kuna see lubas inimestel peaaegu kõike teha, pärast pihtimist olidki puhas, nagu polekski midagi teinud . Ma arvan ,et luterlus oli parem ,kuna see usk parandas kõvasti eesti elu .