Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kategooria plaani koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljapanek, kaupluses, konsum, kaupleja, koost, väljapanekud, konsumi, reklaam, taktika, sortiment, maas, maasik, klient, koeratoit, müügisaali, riiulite, kaubad, lemmiklooma, konserv, vaatlus, esmatarbe, koerte, hinnavõrdlus, kaubavaru, hinnakujundus, sortimendis, kampaaniaplaan, valgustus, kassa, hooaja, sealjuures, igat, strateegiaid, strateegiadArvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. .
176 liikmega. 3. aprillil 1941 toimunud Kooperatsiooni Kongressil nimetati ETK ümber ETKVL-iks (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ja selle struktuur viidi vastavusse ENSV seadustega. ETKVL-i loomine oli poliitiline samm, samas säilitas see ETK varad. 19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimetus ETK ja uue põhikirja aluseks võeti 1938. aastal vastuvõetud põhikiri. 23. aprillil 1992 võeti vastu ETK uus põhikiri. Esimene Konsum avas uksed 1992. aastal Tallinnas Narva maanteel. 1993. aastal avati esimesed Edu kauplused Raplas ja Keilas. Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimene A-kauplus Pärnu majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus. ETK Grupi liikmesühistutele kuulub ca 450 kauplust üle Eesti. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid.
.................................................................................................8 2.1Kaubamärk Leibur ajalooline areng............................................................................8 2.2Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”:..............................................9 2.3Tootevalik..................................................................................................................11 2.4Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal.....................................................12 3KAUBAMÄRK E-PIIM..................................................................................................14 3.1Ajalooline areng........................................................................................................14 3.2Tooted........................................................................................................................16 3
Suhtleva turunduse areng. Teenus see on rahulolu mittemateriaalsed atribuudid, mida pakutakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Teenuse iseloomulikud tunnused: mittemateriaalsus, kvaliteedi muutlikkus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus. Teenuste materiaalsusaste: puhtad teenused haridus, reisid, valveteenused, kinnisvara hindamine, personalivalik; teenused materiaalse eseme väärtuse tõstmiseks autoparandus, kindlustusteenused, tehnilised konsultatsioonid, reklaam, disain; teenused, mis toodavad midagi materiaalset õmblusteenus, postimüük, arhitektiteenused, finantseerimine, hulgikaubandus. Teenuste kaupadest eristamiseks on välja töötatud teenuste 3-faasiline käsitlus: terviklik potentsiaal, teenuste osutamise protsess, teenuse tulemus. 21.Toote elutsükkel: faasid (juurutamine, kasv, küpsus, langus) ja nende piiritlemise kriteeriumid . Toote elutsükli turundusliku mõjutamise võimalused
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae
- Turundusmeetmestiku töökontseptsioonide loomine. - Turunduse infrastruktuuri kontseptsiooni ja strateegilise turunduse eelarve koostamine. 20. Turunduse operatiivse tasandi ülesanded määravad detailselt kindlaks: 1. Turundusmeetmestiku komponendid, sh: · tooted, · hind, maksetingimused, krediidi andmine, · klienditeenindus, · müügi edendamise meetmed, · messidest osavõtt, · reklaam ja suhtekorraldus. 2. Turunduse infrastruktuuri komponendid, sh: · turundusele mõeldud eelarve, · personali ja ettevõttesises meeskonna selekteerimine ja koolitus, · müügi planeerimine, · statistika ja dokumentatsioon, · läbiviidavad turuuuringud ja turunduse infosüsteemi funktsioneerimise. 21. 22. 23. 24. 25. 26. Turundusjuhi roll ja ülesanded 27. ETTEVÕTTE SISESED 28. ETTEVÕTTE VÄLISED 29
....................................................................................................16 2.2.5 Külmutatud tooted:............................................................................................16 2.2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine.............
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
Selle välja mõtlemine ei pruugi olla lihtne, aga see on seda väärt. Eesti turul pole seda sugugi raske teha nii palju nishe on täitmata. 15. Kuidas läbi tootepoliitiliste otsuste luua kliendile väärtust? Tooge näiteid. Kliendid ei osta tooteid toodete pärast. Kliendid ostavad hüvesid täpsemalt oodatavaid hüvesid. Seega tootjad ei konkureeri omavahel mitte sellega, mida nad toodavad, vaid sellega, mida nad oma toodetele juurde lisavad: pakend, teenused, reklaam, kliendinõustamine, finantseerimine, tarnimise korraldus. Näiteks erinevad hambapastad. See, kellel on tundlikud hambad, ostab Sensodyne, see, kes tahab endale valgeid hambaid saada, ostab Colgate White, kes aga üldse hambapastadest aru ei saa, ostab Colgate Total 12. On olemas erinevad vahendid, mille abil saab kliente ligi meelitada: Toote innovatsioon (varem toodeti tavalist tolmuimejat, mis oma omaduste poolest turul eriti ei eristunud, pärast
J. F. Kennedy. Need on järgmised (vt Joonis 1): õigus turvalisusele; õigus valikule; õigus olla kuuldud; õigus olla informeeritud (Meel 2003: 77). ÕIGUS TURVALISUSELE, ÕIGUS VALIKULE, ÕIGUS OLLA KUULDUD, ÕIGUS OLLA IFORMEERITUD POSTIIVNE ÕIGUS garanteeritakse NEGATIIVNE ÕIGUS ei keelata REKLAAM KUI INFO ERIJUHTUM 8 KORREKTNE, AUS EKSITAV POTENSIAALSELT EKSITAV Joonis 1. Tarbija põhiõigused (Meel 2003: 78) 9 Tarbijat tuleb kaitsta ebaausate tootjate, vahendajate, müüjate ja teenusepakkujate tegevuste eest. Kaitsmise all mõistame eksitava reklaami vältimist, kontrolli
tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel,
puudumisel) kujundatakse samadele toodetele erinevad hinnad. Veokulude müüjale ülekandmine (kui puuduvad konkureerivad pakkumised). - Segmenteerimine ostmisaja järgi - Õhtune ja päevane aeg teatrites, lõuna- ja õhtusöögid restoranides, sesoonsed müügid. Tippkoormuse hinnakujundus - Segmenteerimine ostukoguse järgi - Kaheosaline hinnakujundus (sissepääsupilet + atraktsiooni hind, auto rentimisel päevatasu + läbisõidutasu). - Segmenteerimine toote alusel - Hinnad mugavamas kaupluses ja iseteenindavas kohas, ka: nt värviline telefon ja must toode, valge ja värviline toode jne. - Segmenteerimine toote komplekteerimise teel - Komplektlõunad on odavamad kui eraldi tellitud road; abonementpiletiga saab ühe etenduse odavamalt. - Segmenteerimine seoste ja mõõtmisega - Seostatud müügid (teatris müüakse vaid kalleid suupisteid); tarbimise mõõtmine -kopeerimismasina üürija maksab nii kasutamise eest üldse kui ka selle intensiivsuse pealt. 28
Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Näiteks kaubanduses, kuid ka toitlustusteeninduses ja teistes teenindusettevõtetes, kus ettevõtte töötajad kohtuvad tarbijaga iga päev silmast silma. Ettevõtja ja tema töötajad võivad hankida infot küsimusi esitades, jälgides toimuvat jms viisidel. Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti,
Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Näiteks kaubanduses, kuid ka toitlustusteeninduses ja teistes teenindusettevõtetes, kus ettevõtte töötajad kohtuvad tarbijaga iga päev silmast silma. Ettevõtja ja tema töötajad võivad hankida infot küsimusi esitades, jälgides toimuvat jms viisidel. Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti,
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
kui kasumit saab suurendada toodete eemaldamisega. Tooteseeriat saab venitada ehk ettevõttes suurendab tooteseeriat väljapoole senise tooteseeria piires. Venitada saab ülespoole, kui toodete mainet soovitakse muuta paremaks ja eksklusiivsemask. Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks Tähed suur turuosa kasvaval turul parimad pikaajalised kasu ja kasvuvõimalused. Nõuavad
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
samuti kaovad defektse toodangu utiliseerimiskulud. 1.1. Toote kvaliteet Garvini järgi: Usaldusväärsus - mõõdetakse vea- või remonditihedusega või nende keskmisega. Jaapanlased on keskendunud eriti sellele omadusele Standardsus - tähendab, et toode on standardite ja jooniste kohaselt veatu Vastupidavus - toote eluiga Hooldatavus ja esteetilisus - hooldatavus on mõõdetav, esteetilisus peegeldab rohkem isiklikke meeldivusi Oletatud kvaliteet - imago, reklaam, tootemärgid Need Garvini esitatud vaatepunktid sobivad eriti selliste toodete kvaliteedi hindamisel, milles kliendi tootest saadav kasu suurendab toote kaubalisuse osa. -6- 1.2. Teenuse kvaliteet Teenuse kvaliteet on raskesti mõõdetav. Kliendid on rahul, kui nad saavad, mida nad soovivad ja siis, kui nad seda tahavad ning neile pakutakse teenust seal, kus nad tahavad ja kuidas nad tahavad.
2. Hind (price)- mis hinda toote eest küsida, milline peab olema hinnatase turule sisenedes ja seal püsimiseks. 3. Turustus (place)- kuidas toodet kohale toimetada, missugust müügikanalit kasutada. 4. Toetus (promotion). Ehk müügitoetus! kuidas mõjutada tarbijat ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks. N.Bordeni turundusmiks: 1. Toote planeerimine. 2. Hinnakujundus. 3. Brändipoliitika. 4. Turustuskanalid. 5. Isiklik müük. 6. Reklaam. 7. Müügisoodustus. 8. Pakendamine. 9. Väljapanekud. 10. Teenindus. 11. Füüsiline turustus. 12. Info otsimine ja analüüs. 11. Arutle milliseid müügitoetuse tehnikaid kasutatakse stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele( 5 punkti) Stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele kasutatakse müügitoetuse tehnikaid nagu reklaam, müügi aktiviseerimine, isiklik müük ja avaliku arvamuse kujundamine. Müügitoetus
tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel,
Sama võib öelda ka peale SCC ahju muretsemist. Toodete küpsetamisel ahjus kasutatakse väga väheses koguses õli, tooted küpsevad ühtlaselt, saab valida öise programmi (säästlik), suures koguses toodete küpsetamine on väga oluliselt tööprotsessi kiirendanud. Oluliselt on töökiirust suurendanud sügavkülmutatud toodete kasutuselevõtt ja kooritud kartuli tellimine. Sellegi poolest omatoodangu osatähtsus on väga suur. Toodete sortiment on väga lai ja ka klientide soovid on erinevad, siis tuleb pidevalt juurutada uusi tooteid, et arvestada iga kliendi sooviga, ka väga kummaliste, keerukate, eriliste tellimuste puhul ei saa öelda ,,ei". Viimasel minutil antud tootesoov tuleb tellijale täita. Sünnipäeva-, pulma-, matuselauad nõuavad kliendi ärakuulamist, ning alati omapoolsete soovituste andmist. Omavalmistatud mahlad, ning kasvatatud köögivili, muudab toodete sortimendi rikkalikumaks.
Seda vajadust võimalik põhjendada suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Nii kujunes välja tootekontseptsioon, mille turunduslik sisu väljendus loosungis "Andke ostjatele valida!". Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise. Peatähelepanu oli suunatud toodete sortimendi laiendamisele. (+) eelmine või ongi lihtsalt sama, mis eelmine! 7. Milline on müügikontseptsiooni olemus? Kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa. Tegevus on iseloomulik müügikontseptsioonile, mille puhul passiivselt pakkumiselt, mis kehtis eelnevate kontseptsioonide puhul, minnakse üle aktiivsele pakkumisele. 8. Milles väljendub turunduskontseptsiooni olemus? Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
langetab müügitulu. Peamine probleem ehk kaupluste madal käive võib tulevikus viia selleni, et The Body Shop Eesti kõige vähem tulutoovad kauplused suletakse. Madala käibega poodide ülalpidamise tulemusena muutub kaupluste laoseis ebaefektiivseks, mis tähendab, et poes on oluliselt rohkem kaupa kui suudetakse müüa, halvemal juhul viib see kauba riknemiseni. Liiga suure laoseisu ebaefektiivsuse tõttu võivad ettevõtte juhid vähendada oluliselt ka tootevalikut vastavas kaupluses. Kaubavaliku vähendamine mingis kaupluses võib aga viia alla kliendirahulolu, kes on harjunud oma oste selles esinduses tegema. Väike kaupluse käive viitab omakorda probleemile, et vastava kaupluse töötajatele pole võimalik maksta konkurentsivõimelist palka, mis annab eeldused personalivoolavuse suurenemisele. Eesmärgipuu keskseks aspektiks seati The Body Shop Eesti esinduskaupluste müügikäibe kasvatamine (vt Lisa 2). Eesmärgipuu puhul on toodud välja alampõhjused,
turule teada pakkumise olemasolust ja väärtusest. 12. Hinnakujunduse põhimeetodid. 1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. 21. Turustuskanal. Turustuskanalite funktsioonid. Tootjat iseloomustavad kitsas toodete sortiment ja suured tootmismahud, tarbijat huvitavad lai sortiment ja väikesed ostukogused. Vahendajatel on oluline roll pakkumise kohandamisel nõudlusele. Turustuskanalite poolt täidetav esmane funktsioon on toodete füüsiline laialijaotamine. Turustuskanali pikkus ja laius • Esimese valikuna peab ettevõte otsustama, kas müüb oma tooteid vahetult lõpptarbijale ilma sõltumatute vahendajate abita, või kasutab vahendajaid (nt hulgi- ja jaemüüjaid). Esimesel juhul on tegemist otsese kanaliga
reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on reklaamipiirangud, kas reklaamil on mahulised ja ajalised piirangud. D majanduslik keskkond - majandusliku keskkonna uuringud peavad andma vastuse, millised on: î turu potentsiaal ja maht î kasutatavad protektsionistlikud meetmed: toetused, riiklik hankepoliitika, sisseveo jälgimine, kvantitatiivne impordi piiramine, dumpinguvastased meetmed, miinimumhinnad impordile, rahvuslikud normid jms.
vahel. Olulisel kohal välis- ja sisekeskkonna hindamine Disaini koolkonna põhiseisukohad Strateegia kujundamine kavandatud protsessi tulemus Vastutus tegevjuhil Strateegia kujundamise mudel lihtne ja mitteformaalne Strateegia vastavalt ettevõtte spetsiifikale (loomingulisus oluline) Väljatöötamine lõppema formuleerimisega (ei ole jätkuv protsess) Lihtsad strateegiad, lihtne kirjeldus, kergelt mõistetav Enne mõtle ja siis tegutse - taktika. Planeerimise koolkond Strateegia kujundamine on formaalne, planeeritud protsess. Rohked analüüsid, arvnäitajad, lähteandmed. Analüüs pakub informatsiooni. Planeerimise koolkonna lähtepositsioon Strateegiad on kontrollitud Vastutus protsessi eest tippjuhil Vastutus elluviimise eest planeerimismeeskonnal Strateegiad valmis ja lihtsalt kirjeldatud. Need on rakendatavad Positsioneerimise koolkond Strateegia kujundamine on analüütiline protsess.
- Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju Strateegiline grupp koosneb konkureerivatest ettevõtetest, kes omandavad turul ja täiendkaubad. lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisega sarnandega erinevate tegurite poolest: - · sortiment, HUVIGRUPID: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. · kasutatavad turustuskanalid TÄIENDKAUBAD: valmistajad. Ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega(nende hangete piisavus ja hind)
annaabi.ee 
