Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides. *Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. * Õppimine on vastastikune laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse,
aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004).
Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad. · Väikelapse sümbolmäng Sümbolmängu 1 etapp- lähtub isiklikust kogemusest. Teise etapi puhul toimub ühe sümbolskeemi projektsioon teistele objektidele, esemetele või inimestele. Kolmas etapp on seotud mitmesuguste sümbolite kombinatsioonide ja käitumismustritega. Valmistab last ette ka sotsiaalse, st. kollektiivse sümbolmängu mängimiseks. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti: 1. defineerimise e. suhte loomist teiste mängijatega- mängija hakkab üha enam oma mängu võtma teisi, eelkõige ema, nukku, loommänguasju. Teistele suunatud tegevus võib olla kas aktiivne või passiivne. 2. sekventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist- järk-järgult lisanduvad mängu toimingute kombinatsioonid, st kahe või enam sooritamine, mis on suunatud ühele ja samale vastuvõtjale
puhtusepidamist, varasemat kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks peaks laps kokku puutuma vastavate tegutsemisvaldkondadega – kunstivahendite kättesaadavus, muusikaõppimise võimalused, füüsiline treening, kaaslastega koos olemine. 3. Andekuse märkamine: Andekuse märkamine on vajalik selleks, et soovitada lapsevanemal leida adekvaatset kasvukeskkonda. Kui andekate kasvukeskkond ei ole arengut stimuleeriv ning uusi väljakutseid esitav, siis nende areng aeglustub. Andekad mõtlevad ja õpivad teisiti kui nende eakaaslased. 4. Andekate laste arendamine: Andekas laps vajab, et tema erivajadusi aktsepteeritakse – keskkond peab pakkuma valikuid, iseseisvust ning vastutust, kokkupuudet lapse huvidele vastavate tegevuste ja vahenditega. Andekus avaldub vaid siis, kui seda toetavad teised tegurid, eriti olulised on laste
suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud
· KVALITATIIVMEETODID rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus. Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul. · KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab. Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele. · Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema
.................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood...............................................
Annab teadmisi, kuivõrd on mingi oskus või vilumus lapsel arendatav. Tavateooriad (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) on kõikidel inimestel olemas, samas need ei pruugi kokku langeda teaduslike teooriatega. Esimesed suuremad teaduslikud teooriaid: 2 John Watson'i teooria (1920) kõik on lapsel õpitav. Laste suhtes soovitati olla nõudlik, karm ja külm. Teooriad sõltuvad sageli ajast ja üldisest kontekstist. 60ndatel muutus teooria käsitlus, nähti et lapsed on väga erineva temperamendiga. Laste hulgas on olemas lapsed, kellega ongi tegelikult raske ja keda pole nii kerge kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati,
terviku toimimine häiritud. Sümptomid haaravad kõiki oskusi. o Geenid/keskkond tasandil o Prenataalsed: geneetilised (nt Downi sündroom, fragiilne X, ainevahetushäired); keskkondlikud (nakkused, traumad, teratogeenid) o Perinataalsed: traumad (hapnikuvaegus); nakkused o Postnataalsed: nakkused, traumad (raputatud lapse sündroom); mürgistused (narkootiliste ainete varane tarbimine); äärmiselt vaene kasvukeskkond (ei ole tüüpiline põhjus) Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 17 Õpiraskused Probleemid on omavahel sarnased intellektipuudega, aga leebemad. Õpiraskuste üldised tunnused Esmane hinnang IQ väärtuste alusel: alla 70 intellektipuue. Piirid on ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust. Õpiraskused väljenduvad akadeemilise hariduse omandamisel.
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
näevad probleemi eri külgi korraga. Piaget' sõnul suudab laps mõtlemise puhtalt hüpoteetiliste probleemidega toime tulla alles teismeeas. Noorukite mõtlemine ei sõltu enam asjade konkreetsest olemasolust maailmas. Laps hakkab arutama ka täielikult hüpoteetiliste süsteemide üle, arvestab süstemaatiliselt kõigi võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses. 11.- 15. eluaasta vanuses Tänapäevasemad uurijad leidnud, et lapsed suudavad sooritada mõningaid ülesandeid edukalt varem, kui Piaget väitis (konkreetsete operatsioonide arengustaadium) ning mõningate ülesannetega ei saa lapsed väga hästi hakkama (formaalsete operatsioonide staadium). Piaget' tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Piagetliku
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
on lapse jaoks üldse võimalikud. Laps vajab stiimuleid ja lahendamist nõudvaid probleeme, et efektiivselt oma võimeid rakendada. Mida mitmekesisemate keskkonna stiimulitega laps toime tuleb, seda suurem on ka tema toimetuleku võime. Luues lapse andekuse arengut toetavat ja stimuleerivat keskkonda on tähtis, et vanemad säilitaksid lapse terve uudishimu temaga võimalikult palju suheldes ja tema tegevuse vastu huvi tundes. Nii determineerib just kasvukeskkond, mil määral lapse geneetilist potentsiaali realiseeritakse Kees (1991) väitel (Vikat 2002: 26). Andekas laps on perekonnale nii rõõm kui mure ühekorraga: ühelt poolt rõõm lapse edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess,
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Rahast ei jätkunud, ent emal ei Maiki õnnestunud oma poega niikaugele viia, et too endale mingit kasvatami- tööd otsiks. Ema oli Maikile alati kõik ette ja taha ära teinud. sel abi. Kuid Kuid poiss oli äärmiselt nõudlik ning ajapikku ei olnud tema poisi isa oli soove enam nii lihtne rahuldada. Koolis käies pidid tal alati pere maha olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda
peaesindaja Karl Popper. Ülikooli raamatukogus]. Selle esindajad tunnistavad Kuhni ja Popperi küll teaduse sisemist mit- vastasseisu ja selle olulisust mekesisust ning teaduslike olen lähemalt käsitlenud teadmiste ekslikkust, kuid laialt kättesaadavas seavad eesmärgiks teaduse eestikeelses ühtsuse saavutamise konverentsikogumikus kriitilise dialoogi kaudu (Mikser 2005). Eelpool erinevate teaduste ja kirjeldatud põhjustel koolkondade vahel. pooldab siinkirjutaja Teaduslik on seega Popperi vaateid teadusele distsipliin, teooria või kui võimalikult avatud, konstruktsioon, mis ratsionaalsele ja tegeleb enese pideva enesekriitilisele korrigeerimi- tegevusele, ehkki on selge, et vaidlused Kuhni ja
Nelja-aastasena oli lapse lemmikmänguks mälumäng, kus pildipoolega allapoole asetatud kaartide seast tuli üles leida paarid. Huvitava uuringu tegi Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna töörühm Olev Musta juhtimisel 1997/98. aastal, kui nad kordasid Torki omaaegset uuringut sooviga kontrollida, kas ka Eesti laste puhul kehtib nn Flynni efekt, s.o paljudest uuringutest selgunud fakt, et IQ-tase on viimastel aasta- kümnetel oluliselt kasvanud. Uurijad kasutasid sama testi, mida Tork 60 aastat tagasi ja võrdlesid 381 tänapäeva Eesti 12–14-aastase koolilapse Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni- tasid, et IQ-testide tulemused olid tõepoolest paranenud, seejuures tüd- rukutel rohkem kui poistel ja noorematel rohkem kui vanematel lastel.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale. Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks. Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee
ole ka bioloogiliste erinevuste väljatoomine enam küllaltki veenev. Naised 19 osalevad kuni tippspordi tasemeni välja peaaegu köikidel "meestealadel". Samuti vöib naiste üha aktiivsemat osalust tippspordis vaadelda kui teatud korrekteerivat tasakaalstavat elementi tänapäeva spordi negatiivsete külgede pehmendamisel. Regionaalsed iseärasused. Nagu eelpool mainitud, arenes sport ajaloolises plaanis esmalt välja industrialiseerunud riikides. See tendents on teatava muutusega säilinud ka tänapäeval. Samuti on sportiku tegevuse väljakujunemisel oluliseks erinevuseks maalinna erinevused. Esimesd spordiklubid kujunesid välja linnades kuigi tänapäeval on spordiklubide süsteem laiemalt levimas ka maaregioonides. Seega
seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine vaimne võimekus on madalam kui seaduskuulekatel inimestel. Tänapäevased testid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. (Saar., 2007, lk 89) 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
seisneb selles, et inimene kaotab oma eripära. Inimesed muutuvad ühesuguseks massiks. o Isikusetüübid- ehitab üles lähtudes nendest vajadustele Passiivne tarbija- orienteerunud hüvede tabimisele, õgib kõike, maailm on suur õun, millalt võimalikult suur amps võtta. Endaga rahul, teiste suhtes nõudlik. Aktiivne tarbija- samuti orienteerunud tarbimisele, kuid on valmis ise jõuga võtma kui muudmoodi ei saa. Tunneb huvi inimeste vastu, kellelt on midagi saada. Kade. Peab kõike, mis endal viletsaks ja mis naabril on heaks. Küüniline, printsiibitu. Säilitaja- hoiavad kramplikult kinni sellest, mis neil juba olemas. Ise ei ela ja ei lase teistel ka elada
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Väike vahejuhtum õpilasega, kel pole pastakat, muutub vaevuusutavalt suureks märuliks. Ma teisele kui ka alati juures viibivale kaasõpilastest „publikule“. olen näinud, kuidas see mõnede õpetajatega juhtub. Võib-olla on õpetajal halb päev (võib-olla Nagu eelpool mainitud, on järgnevad juhtumipõhised näited võetud otse mu tööst kolleegide ka õpilasel). Võib-olla on õpetaja iseloomult väiklane, ebameeldiv, pedantne, sarkastiline – mida mentorõpetajana ning enese ja oma kolleegide ulatuslikust jälgimisest koolides, kus ma olen iganes. Siiski võib näha, et õpetaja käitumine panustab sellesse vahejuhtumisse – ja sellele töötanud
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
