22.12.12 Meristeempaljunduse labori etapid I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu mineraalsoolad, suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid) III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis · meristeemi opereerimiseks meristeemi opereerimine · (0,20,3 mm) 22.12.12 meristeemtaimed toitesegul 5 · 8 nädalat
sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte. 4)Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 5)video SLAID 10 : TRANSGEENSED ORGANISMID TÄNAPÄEVAL: 1)Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. 2) Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel.
kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkide: põllumajanduses toiduainete tootmises inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises haiguste diagnoosimises ja ravis. Paljude bakterite, pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid. Taimi mis toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: 1. mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, 2. verehüübimisfaktoreid, 3. peptiidseid ravimeid, 4. antikehi GMO Peamiselt kasutab geenitehnoloogia baktereid, et organisme geneetiliselt muundata Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMOd on geneetiliselt muundatud taimed, loomad ja mikroorganismid. GMOd olid pärit bakterite perekonnast. Nad tekkisid bakteri
vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne paljudamine mikropistikutega Taime regeneerumine mikropistikust Ühe meristeemi järglaskond ehk
Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus,
totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavad kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral võrsunud võrsed istutatakse sobiva koostisega pinnasesse. Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama: 1) võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine 2) meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad 3) looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse) Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad Lümfotsüüdid vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid.
Leukotsüütide ja veresoon endoteeli roll põletiku protsessides Põletiku protsesside üks funktsioonidest on viia leukotsüüte kahjustunud kohta ning aktiveerida neid, et nad elimineeriksid ründavad agendid. Kõige olulisemad leukotsüüdid on need mis on võimelised fagotsüteerima, näiteks neutrofiilid ja makrofaagid. Leukotsüüdid seedivad ja tapavad baktereid ja teisi mikroobe ning eemaldavad nekrootilist kude ja võõrkehasid. Leukotsüüdid samuti toodavad kasvufaktoreid mis aitavad koe taastamisel. Kui leukotsüüdid on tugevalt aktiveerunud võivad nad suurendada koekahjustusi ja pikendada põletiku, sest leukotsüütide produkti, mis hävitavad mikroobe ja nekrootilist kude võivad olla need samad mis vigastavad ka normaalset kude. Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte.
Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Eelis: kasutatakse raskestipaljundatavate taimede puhul (orhideed, viljapuud), meristeemrakud on viirusevabad ja jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitses. 9. Kirjelda, kuidas on võimalik hübridoomitehnoloogia abil saada monoklonaalseid antikehi.
1) Feromoonid biotõrjes. 2)Bakteritoksiin putukate vastu. 3) Reovete puhastamine. 4)Seen seene vastu. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. 2) Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. 3) Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. 4) Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Seda hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljundamisel kantakse haigustekitajaid edasi. 7.Kuidas toimub embrüsiirdamine? Miks seda tehakse? Embrüosiirdamine seisneb arengu
inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on
kuulamise katse) Teadvuse seisundeid: UNI Uni psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata. Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. Uni on vajalik: · Energia hoidmiseks · Aju püsiv termoregulatsioon · Närvirakkude detoksifikatsioon · Kudede taastamiseks · Unustamise vähendamiseks · Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks · Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut)
Meristeem on säitlitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Totipotsentsed. 4.Mis on sööde? Toidusegu, millel väike koelõik kasvama hakkab. 5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3
Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taimeliikide kasvatamine ja uude kasvukohta istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne. Mõisted: MERISTEEMKUDE taimede algkude; kude, mille rakud sälitavad püsiva jagunemisvõime ja
võõraid geene, nim. transgeenseteks. · Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Transgeensete organismide loomine: · Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. · Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Transgeensete organismide loomine 2: · Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Transgeensete organismide
muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida
võimalik vältida haige lapse sündimist. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal.(1) Geeniteraapia on väga kallis protseduur.(1) Transgeensed organismid Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teise organismi geene.(1) On konstrueeritud uute omadustega organisme, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid jne.(1) Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese ja uute ravimeetodite rakendamiseks. (1) Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, et antud loomade organeid (südant, neere, maksa jm) siirdada inimese organismi, ilma et inimese organism koesobimatuse tõttu selle ära tõukaks.(1) Transgeensetel kultuurtaimede. On suurendatud nende hulgas haigus-, lamandumis-,põua- ja külmakindlust, saagikust ning säilivust
a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Transgeensed organismid Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeensed organismide tähtsus Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Erinevate kultuurtaimedel parandatakse haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust, säilivust kui ka maitseomadusi. Keskkonna puhastamine Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks.
Pärm vajab uute rakkude loomiseks valku, mille valmistamiseks vajab pärmseen lämmastiku. Pärm veinis Viinamarjades on tavaliselt piisavalt lämmastiku aga teiste toorainetega võib tekkida probleeme. Lämmastiku defitsiidi vältimiseks lisatakse mahlale või virdele enne fermentatsiooni algust väikeses koguses diammooniumfosfaati. Pärm vajab ka vitamiine, mineraalaineid ning teisi kasvufaktoreid. Viinamarjas enamasti on neid mikrotoitaineid sobivas koguses. Puudujäägi korral tuleks lisada mahlale enne fermenteerimist ,,pärmi toitaineid" Liigse pantoteenhappe korral produtseerib pärmseen liiga suures koguses väävelhapet, mil on mädamuna lõhn ning võib rikkuda veini kvaliteedi. Äädikhape on ohtlik kõigile veinipärmidele, happesus üle 0,20,3% peatab nende elutegevuse. Sellisest olukorrast on väga raske fermenteerimist jätkata. Enamasti läheb vein ära viskamiseks.
täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Totipotentsus- kõikvõimelisus · Varre kasvukuhikust eraldatakse väike koelõik · See kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele · Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostiseda pinnasesse. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks (nt. Orhideed, viljapuud) Hübrodoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine ehk somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. · Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga
- hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallaste ajumaht oli suurem, käed olid kohmakamad, vaimselt vähem paindlikud ja ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Toimub kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta selle ainevahetust või enda talitlust. 10. Millel põhineb neuraalne ja humoraalne regulatsioon?
Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taimeliikide kasvatamine ja uude kasvukohta istutamine. * tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid jne. Mõisted: MERISTEEMKUDE taimede algkude; kude, mille rakud sälitavad püsiva jagunemisvõime ja
Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%. Seerum on hüübinud vere vedel osa. Seerumi koostis pole defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm; seerum suurendab ka söötme puhverdamisvõimet. 6. Miks peab rakkude külmutamisel lisama DMSO-d? Dimetüülsulfoksiid. Kaitseb rakke külmutamise ajal. Soojas on rakkudele kahjulik. 7. Mis on Bürkeri kamber? Rakkude loendamise kaadervärk 8. Kuidas teha vahet elus ja surnud rakkudel kinnituvate rakkude korral? Surnud rakud hulbivad söötmes. 9. Kuidas rakke paljundatakse? Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37
vajab energiat 3 - 4 korda rohkem. Esimestel kuuel kuul ei vaja imik muud toitu peale rinnapiima. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja vedelikku, seega ei ole tarvis tervele ja hästi toidetud imikule kuni 6. elukuuni anda lisaks ei vett, mahla ega ka teed. Lisaks suurele tõiteväärtusele toimib ka rinnapiim kui ravim, sest sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid. Imiku toitumine teisel poolaastal Väga vähesed lapsed vajavad lisatoitu 4-5 kuuselt, kuid siiski enamik vajab seda alates 6. elukuust. Lisatoidu vajadus tekib kuna rinnapiim ei kata enam imiku toiduenergia ja mineraalainete vajadust ning emalt saadud rauavaru ammendub. Lisatoitu vajavad nii rinnapiimatoidul olevad kui ka piimasegu saavad imikud. Korraga tuleks lisada ainult üks
3. Milles seisneb haiguste geeniteraapia? Geeniteraapia põhipostulaat: kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. 4. Millised on transgeensete organismide kasutusvaldkond? Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi, loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks interferoone, kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 1. Millised bakterid 3kuuluvad arhede hulka? Arhed ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. 2. Mille poolest erineb prokarüootide (bakterite) nukleoid eukarüootide tuumast? Elektronmikroskoopilised vaatlused on näidanud, et erinevalt eukarüootide rakkudest ei ole bakterirakul tuumamembraani.
anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele. Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinasesse. Kõigi taimeliikide meristeempaljundus ei õnnestu ühtmoodi hõlpsalt, sest
Seerumi keskkond võiks olla neutraalselähedane (pH 7,2- 7,4) Puhverdatus küsitav.... Serum- watery fluid of the blood that resembles plasma but contains fibrinogen. · Millised tingimused on vajalikud loomarakkude kasvatamiseks kultuuris, miks nad peavad olema just sellised? Loomsed rakud vajavad rikastatud söödet: essentsiaalsed aminohapped (Lys, His, Leu, Ile, Met, Phe, Thr, Trp, Val; Cys, Glu, Tyr), Kasvufaktoreid, Vitamiine, Seerumit,(Kinnitus maatriksit (ECM kinnituseks) koosneb kollageenist, hüaluroon happest ja teistest ECM valkudest). Osad võivad kasvada ka 3D geelis ja suspensioonis. · Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon on võõra DNA viimine rakku. Keemilised meetodid. Kaltsiumfosfaadi meetod, DEAE dekstraan Füüsikalised meetodid. Mikroinjektsioon ja elektroporatsioon
haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi,
Meristeempaljundus on taimede vegetatiivse paljundamise e. kloonimise üks meetod. · Eraldatakse varre kasvukuhikust (vm. Meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e. söötmele. · Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juuurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse 31. Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi? · Teatud kindla aine olemasolu tuvastamiseks mingis keerulises bioloogilises segus (vereseerumis, uriinis). · Vastava antigeeni esinemise ja konsentratsiooni määramiseks rakus. · Meditsiiniliseks javeterinaarseks diagnostikaks (rasedustestid) 32. Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks?
biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On loodud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jm. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivuantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, ilma, et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti,
31. Eneseteadvus ja selle uurimine. 32. UNI: Ööpäevarütmid ja une tekkemehhanism. psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata. Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. 33. Mis on une peamised (võimalikud) funktsioonid? Energia hoidmiseks Aju püsiv termoregulatsioon Närvirakkude detoksifikatsioon Kudede taastamiseks Unustamise vähendamiseks Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 34
nohu, konjuktiviit, hiljem väljendub astma). Allergeenid tingivad IgE ekspressiooni, nuumrakkudest vabanevad histamiin, leukotrieenid, prostaglandiinid, bardükiniin, terve rida kasvufaktoreid. Õppejõu teada leukotrieenid kõige võimsamad konstriktsioonifaktorid. Need mediaatorid tekitavad patoloogilisi muutuseid põletikulist reaktsiooni. 30% patsientidel mitteallergeenne astma, neil tugev vagaalne
Kuna aga in vitro liha on praegu väga kallis, siis suurel skaalal seda kasvatada ei saa.(Edelman) In vitro liha kasvatamine Kultuurliha saadakse loomade lihasrakkude kasvatamisega laboris. Looma embrüolt võetakse tüvirakud(teine võimalus on kasutada satelliitrakke, spetsiaalseid tüvirakke lihaskoes). Tüvirakkudest lihasrakkude saamiseks kasutatakse spetsiaalselt välja arendatud Escherichia coli baktereid, mis toodavad selleks vajalikke kasvufaktoreid. Lihasrakud kasvavad bioreaktoris lahusel, mis koosneb tsüanobakteri hüdrolüsaadist, mis on rikastatud kasvufaktorite ja vitamiinidega. Teoorias on süsteem väga lihtne, kuid tegelikult on asi palju keerukam. Et saadud liha oleks pärisliha moodi, on vaja rikastamissüsteemi, mis imiteeriks verevarustust, et saada igale rakule toitained ja hapnik. Seda oleks vaja ka jääkainete eemaldamiseks. Lisaks on vaja kasvatada ka teisi rakutüüpe, nagu rasvarakke
Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic hedgehog'i ja BMP2-e. · Koondununa mesenhüümi rakud moodustavad karvajuure. Juur saadab teise sõnumi epidermisesse, et moodustuks karvaplakood. · Epidermis vastab signaalile vohades veel sügavamale mesenhüümi. Samal ajal saates signaali mesenhüümi, et see koonduks lõpuks karvajuureks, mis ümbritsetakse vohavate epidermise plakoodi rakkudega. Nõnda tekib epidermaalsest plakoodist algne karvatüvik. 7
spiraalina ja mis sisaldavad spoore. Spooriahelat ümbritseb tupp, mis on helikaalse struktuuriga. Sugukonna Streptomycetaceae ökofüsioloogia · Muld on nende põhielupaik. Miks nad domineerivad mullas? 1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas. Armastavad neutraalset või nõrgalt aluselist mulda. Happelises mullas on neid vähe. 4. Spoorid taluvad kuivust, külmumist, anaerobioosi, kiirgust jne., mis võimaldavad ebasoodsates tingimustes säiluda
Kloonid tekivad vegetatiivselt paljunevatel organismidel(ka looduses). 2. Selgita mõistet transgeenne! Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi. Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse?
levikut Maal. Tõu- ja sordiaretus- eesmärk on uute koduloomade tõugude ja kultuurtaimede sortide aretamine. Veterinaaria ja taimekaitse- tegelevad koduloomade ja kultuurtaimede haiguste ennetamise ning raviga. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On konstrueeritud uute omadustega organisme, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid, antikehi, verehüüimisfaktoreid, kasvufaktoreid jne. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, et antud loomade organeid (südant, neere, maksa jm) siiradada inimese organismi, ilma et inimese organism koesobimatuse tõttu selle ära tõukaks. Transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust ning säilivust
haigus; muteerub loomadelt loomadele Haiged loomad on ärritunud, liikumisraskused, valguskartus, lõppeb kooma ja surmaga EHK HULLULEHMATÕBI 14. Kasvajaid põhjustavad viirused Veiste leukoos – naiste rinnavähki põhjustab nt lehma piimaga. Ümbrisega viirus > hävib happelises KK. 15. Kasvajate tekkemehhanismid Vähirakkudele on omane lõputu paljunemine ja vales kohas kasvamine. 1. immortilisatsioon – raku omadus lõputult paljuneda 2. transformatsioon – ei vaja olulisi kasvufaktoreid, paljunevad ilma nendeta 3. metastaas – vähirakud on omandanud võime tungida läbi norm. koe, liigub päritolukohast muljale ja annab alguse uuele kolooniale organismi teistes kudedes. Normaalsed rakud paljunevad lamedalt, rakkude liitumiskohtades on inhibeerivad faktorid. Vähirakkudele faktorid ei mõju ja paljunevad üksteisest üle. Proto-onkogeen –normaalsed geenid genoomis. Tavaliselt reguleerib rakujagunemist. Kui see muteeub, siis võib muutuda kasvajat tekitavaks onkogeeniks
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, neist 6 ainet suuremas hulgas: süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse nad edasi 4 gruppi: heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat orgaanilist substraati, näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine, kasvufaktoreid; siia rühma kuuluvad sellised mikroobid, mille loomulikuks elukeskkonnaks on inimese organism (näiteks mädapõletikke põhjustavad stafülo- ja strptokokid); autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud substraadid ise, enamasti redutseerivad nad oksüdeerunud anorgaanilisi ühendeid; mesotroofid vajavad vähemalt ühte juba redutseeritud anorgaanilist ühendit; siia
On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis. Hea on kasutada lupjamiseks põlevkivi tuhka, plinkritolmu ja ka paekivi jahu. Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga. Kõik Ca ühendid ei sobi. nt. [M-]-H-H +CaCl2 [M]=Ca +2HCl (suureneb aktiivne happesus) Ka kips eo sobi [M-]-H-H + CaSO4 [M]=Ca + H2SO4
Ideaalsemat toitu lapsele, kui rinnapiim, polegi olemas. Kuni 6.-7. elukuuni ei vaja lapsed tavaliselt midagi muud peale emapiima. Tervele rinnalapsele pole vaja pakkuda ei vett, glükoosi ega ka kummeliteed. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras toitaineid (valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid) ja vedelikku. Lisaks toimib rinnapiim ka nagu ravim, kuna sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid. Endiselt toetab emapiim ka lapse immuunsüsteemi. Võrdlevad uuringud viitavad sellele, et kauem rinda saanud lastel on suurema tõenäosusega parem tervis veel teismeliseeas. Pikem imetamine on kasulik ka ema tervisele vähendades emaka- ja munasarjavähi, rinnavähi ning osteoporoosi ohtu. Üksikud lapsed vajavad lisatoiduga alustamist veidi varem, 4-5 kuuselt, enamus lapsi aga alles poole aasta vanuses. Üldised soovitused lisatoiduga alustamiseks: 1
Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid. Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Munajuhas on erinevaid toitaineid ja kasvufaktoreid, mis on vajalikud embrüo arenguks. Kui embrüo jõuaks liiga vara emakasse, siis ei toimuks rasedus, kui jääb liiga kauaks munajuhasse, võib tekkida munajuha rasedus. Keskkond embrüo varaseks arenguks – embrüo esmane areng toimub ampulla piirkonnas. 4 päeva munajuhas, selle jooksul embrüo rakud jagunevad, läbivad 2 ja 4 rakustaadiumi ja jõuavad 8 raku staadiumini. Takistab mikroobide liikumist sugutraktist kõhuõõnde
mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste
orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid – vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport – tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub
87. Loomarakud on suhteliselt õrnad ja satuvad kergesti stressi. Nendega kokkupuutuvad lahused peavad olema reeglina eelsoojendatud vähemalt toatemperatuurini. 88. Esimene päev – rakkude kasvatamine 89. 1. Söötme valmistamiseks (50 ml) tuleb valada tuubi 44,5 ml DMEMi ja lisada 5 ml FBSi (veise loote seerum). Seerum on hüübinud vere vedel osa. Ta sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid (nt. albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm). Lisada 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust. Segada keerates ettevaatlikult topsi. 2. Soojendada sööde 37 °C vesivannis. Pipeteerida 15 ml tuubi 5 ml söödet ja 6 cm tassile 4 ml söödet. 3. Võtta külmast krüoviaaliga rakud (NIH3T3 – hiire embrüonaalsed fibroblastid) ja sulatada kiirelt (tegin seda käes), kuna külmutussegi sisaldab DMSO-t, mis on soojana rakkudele toksiline. 4
keha laiali. Invadopoodidega lähevad membraanidest läbi (väljasopistis) Siis nad ekstravaseeruvad metastaasi saitidesse, kinnitudes endoteeli rakkudele, mis on veresoonte ümber ja lähevad kudede või organite seintest läbi 114. Mis on angiogenees? Kasvaja rakkude juurde toimub uute veresoonte teke ehk angiogenees. Tahked kasvajad ei suuda areneda ilma angiogeneesi initsieerimata – suurenenud energiavajadus. Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial - mesenchymal transition, EMT). Epiteeliaalsete rakkude üleminek mesenhümaalsete rakkude sarnaseks – leiab aset organismi arengus, haava paranemisel – on aluseks ka kartsinoomide tekkel. EMT on protsess, mille käigus epiteelirakud kaotavad polaarsuse,
Katkenud aksonite tagasikasvamine: toimub perifeersete närvide puhul; takistatud kesknärvisüsteemis. Perifeerse motoneuroni aksoni regenereerumine pärast aksotoomiat:SChwanni rakud- perifeerse närvisüsteemi müeliini moodustavad gliiarakud. Moodustavad ka aluskile aksoni ümber. Aluskile:rakuvaheaine mida sekreteerivad ja millele toetuvad epiteelirakud ja Schwanni rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda allesjäänud adhesiivset aluskile toru, Schwanni rakud toetavad seda toru. Kesknärvisüsteemis spontaanset aksonite regeneratsiooni ei toimu: Tekkinud gliiapärane armkude (glial scar) takistab aksoni kasvu. Inhibeerivad molekulid: kondroitiinsulfaat proteoglükaanid aggrecan, brevican, neurocan, NG2 (aju rakuvaheaine). Nende üks retseptor: Receptor protein tyrosine phosphatase sigma (PTPσ)
selleks: Valasin tuubi 44,5 ml DMEMi (komertsiaalne, sisaldab aminohappeid, glükoosi, soolaid ja vitamiine, pH indikaator – selleks, et veenduda et pH on normis 7,2-7,4. Kui indikaator muutub oma värvi, tõenäoliselt tegu on saastusega. Saastunud tassid tuleb viia kiiresti rakukultuuri ruumidest ära ja desinfitseerida. Rakud visata ära) Lisasin 5 ml FBSi, mis sisaldab albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide ja teisi komponenti. Seerum sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid. Lisasin 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust – et vältida bakterite paljunemist. Segasin ja soendasin 37°C ni Rakkude kasvatamiseks kasutatavate söötmete põhikomponendid: destilleeritud vesi, anorgaanilised soolad – aitavad hoida osmootset tasakaalu ja
• Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid * virulentsetel tüvedel on kihn *B.pertussis ja B.parapertussis on liikumatud *B.bronchiseptica - liikuv * B.pertussis kasvab ainult valiksöötmel ja vajab kasvufaktoreid; B.parapertussis ja B.bronchiseptica on söötmete suhtes vähenõudlikud. Mikrobioloogilised uuringud on vajalikud läkaköha kliinilise diagnoosi kinnitamiseks, atüüpiliste haigusvor- mide kindlakstegemiseks, mikroobikandjate avastamiseks ja retrospektiivse diagnoosi kinnitamiseks. Läkaköha diagnoosi kinnitavad kas B. pertussis’e isoleerimine ninaneelu limast või B. pertussis’ele iseloomulik antikehade tekkimine vereseerumis. B
· Piim-imetajate piimanäärme sekreet Maakeral on üle 4000 liigi imetajaid, kelle järglastele on piim esmaseks toiduaineks. Piim on täisväärtuslik toiduaine vastsündinule, kuid peale selle täidab ka mitmesuguseid teisi füsioloogilisi funktsioone. Organismi kaitsev funktsioon ( immunoglobuliinid, lüsosüüm ja teised antibakteriaalsed ühendid Seedesüsteemi arendav ja seedet toetav funktsioon ( ensüümide takistajad-inhibiitorid) Sisaldab kasvufaktoreid/hormoone. Piim inimtoiduna Teiste imetajate piima hakati inimtoiduks kasutama koos loomade kodustamisega. Kauged Homo sapiens eellased toitusid korilusest ja olid taimetoidulised. Antropoloogid/inimese loo uurijad on seisukohal, et inimkonna arengule on avaldanud väga suurt mõju kaks toitumisega seotud etappi. September-detsember 2008. a. Piima koostist mõjutavad tegurid Geneetilised tegurid Haigustest tingitud tegurid Füsioloogilised tegurid Söötmisest tingitud tegurid
energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. bakteriaalne katt biokile Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega kohad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid. Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni
annaabi.ee 
