Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
maailmas. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel Vapper, T., 2012, Ei ole halbu lapsi, on valed kasvatusvõtted http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=8055 Kasutatud fotod Foto 1 Internet http://www.realussr.com/ussr/the-patriotic-education-in-ussr-part-2-pioneers- soviet-boy-scouts/ Kristi Metshein Kool kui areneva inimese kogemusruum. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool. Vanakoolilikult range kool on selline, kus õpetaja köstrina klassi ees vaikust ja kuuletumist nõuab. Küsimusi esitada ja arvamust avaldada ei ole lubatud. Kui sa õpitavast aru ei saa, siis
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
kaitsta nii, nagu teised vähemused. 9 2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS ÜRO Puuetega Inimeste Konvensioon ütleb, et puuetega inimestel on ühiskonna teiste liikmetega võrdne õigus ja juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele ( ÜRO Puuetega......, 2006). Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. See tähendab, et last tuleb õpetada ja arendada juba enne seda, kui ta kooli läheb. Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on soodus arengukeskkond, kuhu iga laps oma vanemate soovil saab tulla, kus tema individuaalsust osatakse ära tunda ning tema arenguks sobivaid tingimusi luua (Häidkind 2007).
nende keha karastamine, tundmiste harjutamine ning ärkava vaimu tööle juhtimine; lapsi tutvustatakse ligemalt loodusega ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku hoole all. Nõnda seadis lasteaedade looja Fröbel neile ühtlasi ka kõrge eesmärgi üles. Lasteaed ei ole mitte lihtsaks varjupaigaks ega mängukooliks, vaid temal on palju laiemad ja sügavamad ülesanded. Fröbel seab lasteaia kasvatustöö lapse tulevase tegevuse ja üleüldise arenemise aluseks. ,,Kus on mingisugune osa täiskasvanud inimese mõtlemisest ja tundmustest, teadmisest ja võimisest, mille juured ei ulata lapsepõlve aastateni", küsib ta muu seas. Arenemise aluseks peab lasteaed lapse loomuse võtma; ta peab
millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alu
Kasvatuse abil püüti kujundada ühiskonda sobituvaid, korralikke kodanikke. Nüüd nähakse kasvatust ja õpetamist ühiskonna arengu iseseisva, ainulaadse jõuna. Eelõpetuses ühineb laste, lapsevanemate ja perede kultuur õpetajate teoreetilisele põhjale toetuva professionaalsusega. Õppimispedagoogika · Õppimine toimub õpitava aine, varem moodustunud teadmisstruktuuride ja mõtlemise vastastikuses toimes. · Arenguliselt sobiv alusharidus põhineb piaget'likul mõtteviisil ja laialdasel alusharidusalasel uurimuskoondil. · Arenguliselt sobivas alushariduses on kaks osa: lapse kasvamist ja arengut puudutav easpetsiifiline teave ja indiviidispetsiifiline e üksikut last puudutav teave. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele ja huvile. Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise
Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks.
toimimiseks hädavajalikud. Kui näiteks koolikeskkond võimaldab erivajadustega lapsele vajalikku toetust ja abi, siis on loodud õpilaskonna jaoks mudel, milles individuaalne eripära ja abistamine on norm. Abistamine aga eeldab, et areneb üks oluline sotsiaalne oskus- tundlikkus kaaslaste tunnete ja vajaduste suhtes. Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja
õpetaja vahelise dialoogi alalhoidmist (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et pakkuda lastele parimaid võimalusi ning oskusi, kuidas üksteisega suhelda ja suhestuda. See tähendab, et ta peab olema eelkõige sõber iseendaga ning alles siis saab olla ta seda ka lastega. Väike laps alles õpib maailmas tundma ja kui lapsevanem toob ta lasteaeda, siis on see tema jaoks täiesti uus elu, kus ta peab kohanema ja hakkama saama. Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada, kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi mängulise ülesande vastu aga pikendab tema tähelepanu ja süvenemist. Oluline on, et ka õpetaja oleks laste vastu sõbralik ja tunnustaks neid, oleks aktiivne ning näitaks ka ise mängu vastu huvi üles. Lapsevanema ja lasteaia koostöö Väga oluline on see, et lapsevanem ja õpetaja suudaksid teha koostööd. Tihti ei oska lapsevanem paljude vajalike asjade vastu huvi tunda ega ka neid oma lase juures märgata ning seepärast ongi tähtis, et õpetaja oleks vanemaga kontakti loomisel algataja. Üldiselt on lapsevanemate kasvatusalased teadmised nõrgad. Kasvatuse juures on esmatähtis olla lapse jaoks olemas, teda armastada ja tunnustada. Lasteaia, kooli ja kodu koostöö on vajalik eelkõige lapse vajadusi silmas pidades
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida.
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav,
koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003).
liikumise, mille läbi lapsed omandavad matemaatilisi teadmisi, keele õppimine läbi näitemängude, elu olemuse ja elu rütmide õppimine läbi rütmimängude, – eesmärgiks on selle mõtte ja võimaluse ülevalhoidmine, et elus võikski inimene teha seda, mis talle südamelähedane on. Õpetajad peaksid olema leidlikud oma töös ja katsetama julgemalt uusi ideid tööde teostamisel. 7 Kasutatud kirjandus: Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Kirjastus Ilo. McMillan, K., Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis tudengi käsiraamat. Tallinn: Archimedes. Roger, S. (2003). Õppimine tegelikkuses: sotsiokultuuriline käsitlus. Võru: Võru Täht. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Kirjastus Ilo. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
