akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest:
Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarset kasvatusstiili iseloomustab omakorda aga jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse. Sellise kasvastusstiiliga seostub mitmeid probleeme. Lastel ei teki peres tavaliselt usaldust, lähedust ega sõprust ning murdeeas võidakse hakata mässama, tarvitama alkoholi ja narkootikume ning sattuda kuritegelikule teele. Kuna reeglid on kindlalt vanemate poolt paika pandud, siis ei õpi laps ise tegema otsuseid. See pärsib seda, et laps
73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? ______________________________________________ 76. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? 77. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? _______________________________________________________________ 78. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? _______________________________________________________________ 79. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda
Heloodid ei julgenud aga eriti vastu hakata, sest kartsid, et tulevikus tulevad meesteks sirgunud nublukesed tagasi ja maksavad kätte. Vägivaldse kasvatuse põhieesmärk oli poistest kasvatada tulevased spartiaatide põlvkonna kaitsjad. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad kasvatusstiilid ei mõjutanud vaid tollast ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada. Nüüdisaegses ühiskonnas saadaks mõlema kasvatusstiili eest pikk kuriteoregister. Ateenast on tulnud pederastia. Tänapäeval vaadatakse sellele paraku aga viltu. On küll inimesi, kes neid mõistavad ja valivad iga aasta aastahomo. Kuid enamusest sõimavad neid ja tarvitavad nende peal vägivalda. Nad on vähemuses ja neid alavääristatakse. Spartalased pidasid tänu oma vägivaldsele kasvatusele hästi vastu. Nüüdisaegses ühiskonnas, aga vägivallatsejaid karistatakse. Mina arvan, et tänapäevase
Kasvatuspõhimõtted Laste kasvatuspõhimõtted on pidevas muutumises vastavalt ajastule ning kipuvad aina leebemaks muutuma. Kõik me tuleme oma kodust, kus on oma käitumiskultuur- ja tavad ning need käivad meiega suuremal või vähemal määral kaasas. On vanemaid kelle kasvatusstiili kohta saab kindlalt öelda, mida see endast kujutab kuid täiesti kindlalt ei saa stiilidele piire seada. Samas on mõningad kasvatuse vormid, mis kindalt eristuvad. Kui minuvanused noored oma vanematelt küsima peaksid, millised nende ema ja isa neid kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks. Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem
suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine Kõikelubav / minnalaskev stiil tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed laste vabadusi ei piirata korrale, rutiinile ei pöörata rõhku
Seal võivad kasvatuses tekkida meie kui paari vahel arusaamatused ja tülid. Ja et seda vältida, tuleb kas oma lapsepõlve meelde tuletada või siis lihtsalt last natuke vähem vabaduses või siis vabakasvatuses hoida. Mina kui tulevane isa pean kindlasti oma kohustuseks seismist oma laste eest ning kaitsmist oma kohustuseks, kui tarvis. Teen juba nooremas eas selgeks, et kui on jamad, üks kõik mis jamad, siis abi vajamiseks pöördugu koheselt minu poole. Ma ei oskagi nimetada ühtegi kasvatusstiili, mida enda tulevases perekonnas eelistada. Usun, et kui kasvatuseks läheb, siis ei pühenduks ma ainult ühele kindlale kasvatusmeetoodile, vaid prooviks anda endast kõik kõige parem ja olla parim isa. Kindlasti ei pooldaks ma kasvatust, kus jätaks lapse oma vanemate hoolde ning ise lapsega absoluutselt ei tegeleks. See oleks minu arvates kõige halvem variant. Siis ei saa ma öelda, et laps on minu kasvatatud. Usun, et kui olen valmis last tegema, siis pean
· suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei
Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes pinged, lahkarvamused, mis omakorda viivad ka tülideni. Ei kuulata üksteise muresid ja trambitakse tunnetel. Lõpuks on selle pere kõik liikmed need, kes kannatavad. Perekonnas peab valitsema võrdsus, et kõik annaksid oma panuse. 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust
Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega. Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Demokraatlik kasvatus- kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast. Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
uurimused on tõestanud isiksuse seadumuse pärilikkuse. Praktiliselt kõigi suure viisiku komponentide kujunemises on pärilikkusel märkimisväärne osa. Seega näiteks kõrge ekstravertsusega vanematel on suure tõenäosusega ka ekstravertsem laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob. Ebasoodsate isiksuseomaduste kombinatsiooni puhul võib oletada, et see võib põhjustada ka ebasoodsaid elutingimusi. Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib hoolimatus või vastupidi, ollakse autoritaarsed ja ranged, siis kannatab selle all lapse emotsionaalne areng. Ka Mare Tuisk on oma uurimuses jõudnud järeldusteni, et käitumisraskustega laste peredes on just emotsionaalse kontakti vajadused jäänud rahuldamata, selle tulemusel muutuvad helluse- ja tähelepanuvaeguse all kannatavad lapsed agressiivseteks ja ohjeldamatuteks. Kodused ei suuda ega oska
kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Autoritaarset kasvatusstiili pooldavad vanemad usuvad kindlalt, et nad teevad kõik oma lapse jaoks. Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest ette-taha ära tegema, need, kes näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast, kui ka need, kes tegemata asjade eest füüsiliselt karistavad.
kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad kombinatsioonid (armastus-vaenulikkus, keelamine-kõikelubavus) loovad lastele eelsoodumuse 7 erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. Kõige selgemini tulevad need esile lastel, kelle vanemate kasvatusviis on mõlemas mõõtmes äärmuslik. (Krull 2000: 147-148) Enamik vanemaid väldib äärmusi. Sageli ei ole vanemad ka oma kasvatustegevuses kuigi järjekindlad ja sel juhul ei tule nende kasvatusstiili mõju teravalt esile ning kasvatustulemusedki ei ole eriti prognoositavad. Mõnikord võib lapse isiksuse eripära (st tema sünnipärane soodumus) tugevasti mõjutada vanemaid ja seeläbi vormida nende kasvatuseelistusi. (Krull 2000: 148) Mõni vanem võib oma esimesse lapsesse (nt poissi) suhtuda liiga õrnalt ja leebelt, ostes talle ka palju nukke, sest nad ootasid esimeseks lapseks tüdrukut. Kui see soov aga ei täitunud, otsustasid vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse
2. ENESEHINNANGU KUJUNEMINE Juba kolme-nelja-aastasel lapsel on esialgne mina-pilt välja kujunenud. See koosneb nii teadmistest iseenda kohta kui ka suhtumisest iseendasse ehk enesehinnangust. Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud. 2.1. PERETÜÜP JA ENESEHINNANG Kuidas mõjutab vanemate lähedus ja kontroll lapse enesehinnangut? Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili. 2.1.1. OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi. Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6) 2.1.2. (KÕIKE)LUBAV KASVATUSSTIIL 6 Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö
Kui lapsele ei anta eluks tarvilikke orientiire, hakkab ta neid ise otsima väljastpoolt kodu, mõistes, et vanemad ei hooli temast sugugi. Piits ja präänik. Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!" Seda kasvatusstiili nimetatakse autoritaarseks. Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut. Kasutatud kirjandus: http://www.kliinikum.ee/attachments/114_lapse-areng.pdf http://www.mees
Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma 2 tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks 72. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena) sh oma vahetute kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? tarvete edastamiseks teistele? Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus Intellektieelne ehk preintellektuaalne rangus vs kõikelubavus 60
Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast. Kõige mõjusam taktika probleemidega võitemiseks lapsevanemana oleks koostöö. Selle taktikaga välditakse liigset autoritaarsusest või liigset järelandlikkusest tulevaid tagasilööke. Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate lapsed kalduvad olema konfliktsed, emotsionaalsete häiretega. Käitumist
kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad kombinatsioonid (armastus-vaenulikkus, keelamine-kõikelubavus) loovad lastele eelsoodumuse erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. Kõige selgemini tulevad need esile lastel, kelle vanemate kasvatusviis on mõlemas mõõtmes äärmuslik. (Krull 2000: 147-148) Enamik vanemaid väldib äärmusi. Sageli ei ole vanemad ka oma kasvatustegevuses kuigi järjekindlad ja sel juhul ei tule nende kasvatusstiili mõju teravalt esile ning kasvatustulemusedki ei ole eriti prognoositavad. Mõnikord võib lapse isiksuse eripära (st tema sünnipärane soodumus) tugevasti mõjutada vanemaid ja seeläbi vormida nende kasvatuseelistusi. (Krull 2000: 148) Mõni vanem võib oma esimesse lapsesse (nt poissi) suhtuda liiga õrnalt ja leebelt, ostes talle ka palju nukke, sest nad ootasid esimeseks lapseks tüdrukut. Kui see soov aga ei täitunud, otsustasid vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse
tegevustes Tundlikkus- soojus kui vanema armastuse emotsionaalne väljendus, vastastikkus lapse ja vanema suhtluses, sünkroonimise ja häälestumise protsessid, selge kommunikatsioon, kiindumus, autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse ja psühhosotsiaalse arengu tagamisel ja probleemse käitumise vähendamisel. Me ei hinda lapsevanemate kasvatusstiili vaid nende oskusi. Erinevas vanuses ja olukorras erinev kasvatusstiil. Kasvatusstiili mõju kõige tugevam imikueas ja varajases lapseeas (mõjutab arengut), noorukieas väheneb (suureneb eakaaslaste mõju). Vanemad mängivad kriitilist rolli nooruki sotsiaalses arengus (sotsiaalne kohanemine, kuritegevus, uimastite kasutamine). Hindamine- järjepidev protsess, mille käigus jälgitakse, kogutakse, salvestatakse infot, et vastata
ka loomulikult, kuid vanemad on kõige tähtsamad). Kodu mõju avaldub 4 teguris: 1. Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest. 2. Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Esimene nendest tähendab armastavat ja toetavat, ent kindlaid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Teine tähendab emotsionaalselt jahedat ja rangeid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Selgub, et autoriteedipõhine kasvatusstiil süvendab usulist pühendumist. Autoritaarne kasvatusstiil kujundab karmi jumalakujundi, mis omakorda kas peletab religioonist eemale või viib karmi ja nõudliku pühendumiseni. 3
3. Lapse karistamine füüsiliselt 4.Sõnastage iga vanuseastme põhilised arenguülesanded. Kuidas teile tundub, millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Nad kulutavad kogu aja ja energia iseendale. Laps kasvab ise. Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. Laps saab kõik mida ta soovib. Laps tunneb end armastatuna, kuid mingil hetkel võib seda hakata omakasupüüdlikult ära kasutama. Tulevikus on sellisel lapsel raskem, sest on harjunud ainult parimaga.
moratoorium ning formeerunud identiteet. 8. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond. Kaaslastega suhete kujunemine. Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. 11
· 63 16 = 60 10 3 6 = 41 · 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86 · Esmalt liida kümnelised, siis ühelised --> Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad · Kodune kasvatus ja keskkond · Kooli ja klassikeskkond (klassi tase) · Õpetaja uskumused, tegevused, .... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? · Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad (Deci ja Ryan, 2000 seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisega): Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine)
Formeerunud identiteediga noortele on iseloomulikud kindlad käitumisjooned. Nad on aktiivsed ja otsustusvõimelised ning leiavad kergesti tasakaalu isiklike autonoomiavajaduste ja sotsiaalsete kohuste vahel. 10. Keskkonna (perekonna, kaaslaste ja vahetu elupiirkonna) mõju sotsiaalsele arengule. Arengukeskkond lapse isiksuse kujunemisel olulise tähtsusega. Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. 11. Perekondliku kasvatusstiili mõiste ja mõju sotsiaalsele arengule. Lapsed omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest vanematelt. Levinumaks kasvatusliku eripära vaatlemise variandiks on kasvatusstiili vaatlemine armastuse- vaenulikkuse ja ranguse-kõikelubavuse skaalal. Erinevad kombinatsioonid neist loovad lastel eelsoodumuse erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. 12. Eakaaslastega suhete kujunemine sotsialiseeriva faktorina. Tavaliselt perekonnast
kujunemisel. Kodu mõju lapse religioossuse kujunemisele avaldub neljas teguris: ● Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest. ● Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Esimene nendest tähendab armastavat ja toetavat, ent kindlaid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Teine tähendab emotsionaalselt jahedat ja rangeid nõudeid esitavat kasvatusstiili. Selgub, et autoriteedipõhine kasvatusstiil süvendab usulist pühendumist. Autoritaarne kasvatusstiil kujundab karmi jumalakujundi, mis omakorda kas peletab religioonist eemale või viib karmi ja nõudliku pühendumiseni.
pärilik eelsoodumus. Tänaseks pole veel täpselt selgunud, kuidas pärilik eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub. 1.3 Ümbritseva keskonna mõjutused Ümbritseva keskonna mõjutusi on otsitud peamiselt lapse lähisuhetest. On leitud, et hüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud. Väga tõenäoline on, et hüperaktiivsus
hoida. Teise skeemi järgi kategoriseeritakse beebisid kolmemõõtmelisel skaalal – Esimene mööde nõitab lapse aktiivsust Teine + seda kas ta on pigem rüümsameelnKolmas seda – kuidas beebi ennast kotrollib Hoolimata temperamendi kategoriseerimisviisist tundub siiski, et geenid mõjutavad seda väga tugevalt. Teame seda tänu sellele, identsetel kaksikutel (kellel on sama genoom) on tavaliselt väga sarnane temperament VANEMATE KASVATUSSTIILI ROLL Mõned vanemad on ranged, teised vähem ranged; mõned on närviised ja mõned mitte; osa põhjendab oma korraldusi – „Mine magama, siis tunned end homme paremini“, osa aga rakendab oma võimu – „Mine, krt, magama!“ Kogu sellest mitmekesisusest hoolimata paukuvad uurijad välja, et kasvatussstiile saab suures osas hinnata kahes dimensioonis. 1) Erinevad vanemad selle poolest, kui vastuvõtlikud nad oma laste
kogemuse. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. 24. Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Lapsepõlves-on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine.Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse. kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine.
saamise vahepeal. Noorukiiga: 15/16-20/22 aastat. Langetatakse kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, selle plaani teostamiseks hakatakse ka samme astuma. Tõusbe huvi maailmas toimuva jmt vastu. Peamiselt arendatakse inimsuhteid. 17. vanemate 4 kasvatuslikku ülesannet lk 152 Turvalisuse tagamine, olla eeskujuks ja pakkuda malle, normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, lapsevanema ja lapse suhte kujundamine. 18. 4 kasvatusstiili lk 154 Minnalaskev(vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid, lapse enesehinnang jääb madalamaks, tegudesse armastus ei ulatu), hellitav(ei esitata lapsele mingeid nõudmisi ega soove, laps pannakse liiga vara enda eest otsustama, lapsevanem pole piisavalt käskiv), autoritaarne(piirid on, aga armastust mitte, tehakse tervaid märkusi kui laps saab viie asemel kolme jmt) ja suunav kasvatus(last võetakse
Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga. Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971, 1991) Viisid, mis on püsivad 4 lapsekasvatusstiilid: 1) Autoriteetne Mõistlik vanemlik kontroll lapse tegevuse üle. Kõrge avastamistegevuse soodustamine (lubatakse riskida, aga kontrollitakse kogu aeg, et ei saaks viga). Kõrge vanemlik soojus (suhted, emotsioon). Ootused on kõrged aga lapsega arvestavad. Need lapsed on liidrid, sest on saanud avastamistegvust katsetada, neil on kõrge enesekindlus,
3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas „the role of training“ arusaama. Vanem on küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. Üldiselt on leitud, et: - Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti; - Autoritaarne (authoritarian) kasvatusstiil on seotud pigem kehvema psühholoogilise kohanemisvõimega (maladjustment); - Väga kontrollivate vanemate lapsed on vähem õnnelikud. Trade-off between happiness and achievment. Suhtlus vanematega. Lapse perspektiivi tunnistamine (independent agents) vs juhtimine vanemliku eeskuju abil (relational beings). Ma olen selline vs ma kuulun sinna ehk individualistlik/kollektivistlik.
4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine
N. T.A.Edison, N.Rockefeller. 2. Tähelepanu puudulikkuse häire (koos hüperaktiivsusega või ilma selleta). Ei suuda oma tähelepanu hoida keskndatuna mitte millelegi piisavalt kaua selleks, et midagi ära õppida. Lapsed ja perekond. Ideaalis tasakaalustavad vanemad 2 vanemlikku mõõdet: Kontroll- vabaduse piiramine ja reeglite aktiivne ellurakendamine Soojus- tundmuste määr, mida vanemad oma lastele annavad. Võib tuua välja 4 vanemlikku kasvatusstiili: 1. Juhtiv- (kõrge soojus, kõrge kontroll). Selle perekonna lapsed kõige enesekindlamad ja hästi tasakaalustatud. 2. Autoritaarne e. võimukas. (kõrge kontroll, madal soojus). Sünnitab enesessetõmbunud, kartlikke vähese iseseisvusega tujukaid ja ärrituvaid lapsi. 3. Lubav. (madal kontroll, kõrge soojus). Lapsed võivad olla agressiivsed, end nautivad, impulsiivsed ja sotsiaalselt saamatud. 4. Ükskõikne. (Madal kontroll, madal soojus).Kui kõikelubavus kaasneb
Kasvatusstiile võib iseloomustada kahe dimensiooni kombinatsioonidega: 1) armastus versus külmus 2) vabadus versus kontroll Joonisel näeks see välja nii: ARMASTUS, HOOLITSUS Suunav Hellitav KONTROLL KASVATUS VABADUS Autoritaarne Minnalaskev KÜLMUS, VAENULIKKUS Armastuse ja vabaduse koostöö annab hellitava kasvatusstiili, armastuse ja kontrolli koostöö suunava kasvatusstiili, külmuse ja vabaduse koostöö minnalaskva kasvatusstiili ning külmuse ja kontrolli koostöö autoritaarse kasvatusstiili. Tegelikult on aga nii, et nii armastust, külmust, kontrolli kui ka vabadust võib olla kas liiga palju, liiga vähe või parasjagu. Kasvatuse jõud ja vägi tuleb armastusest ja hoolivusest. See on nagu soe pesa, kust laps hingejõudu ammutab
vastutame kõikide vigade eest, mis oleme oma laste kasvatuses teinud. Püüdkem siis neist hoiduda. Loomulikult on inimese elu klassifitseerimine vägagi keeruline tegevus ning iga õnnetu perekond on õnnetu omal moel. Allpool on siiski püütud välja tuua vanemate põhilised vead oma laste kasvatamisel, mis psühholoogide arvates peegelduvad kogu edaspidises elus. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!" Seda kasvatusstiili nimetatakse autoritaarseks. Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut. 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!" Lapsi peab rangusega kasvatama, väidab veel üks populaarne pedagoogiline müüt
Kõikelubav või minnalaskev kasvatusstiil nad üldse ei räägi lastele, mis on sobiv ja mis pole. Sellisel juhul on lapsed natukene metsikuvõitu, iseseisvusetud, agressiivsed, ebaküpsed, vastutustundetud. Päriselus kasutatakse kõiki neid stiile läbisegi. Või nt sõltuvad olukorras, mil kasutatakse üht või teist stiili. 32 Koosmõju. Sotsialiseerumise puhul on oluline nii ühiskonna, kultuuri; vanema kasvatusstiili ja lapse iseloomu (passiivsus, ükskõiksus; aktiivsus, assertiivsus) koosmõju. Näiteks agrassiivsete laste füüsiline karistamine on tõenäolisem (Pulkinen). Mäng. Sotsiaalsete reeglite omandamise juures on mängul hästi suur roll, selle käigus harjutatakse kõike, mida on nähtud, kogetud, uued asjad, mis neile huvi pakuvad. Esimene etapp lastel. Lapsed mängivad paralleelselt, istutakse üksteise kõrval, kumbki
annaabi.ee 
