Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, vabakasvatus, autoriteedi, käsk, kasvatusmeetod, distsipliin, enesekontroll, piire, suhtle, vitsa, distsipliini, kasvatajate, kasutaud, kasvatusest, neill, vanemaga, lapsevanem, ükskõiksed, oota, eelduseks, vahekord, allumise, loll, iseseisvus, karistamine, enesekontrolli, julgus, mänguasjad, vitsaga, maie, tuulik, rakenduskõrgkoolLapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid: Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte. Vabakasvatus pole vabandus!
hirm vabaduse ees; hirm, et tuleb tagasi väljatõrjutu, mida kohatakse uuesti oma lapses ja mille vastu tuleb lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud.
Mida rikkalikum ja korrektsem on lähikondlaste kõne, seda arenenum on lapse kõne(samas:83). Lapse kõnearengule mõjub, millist kõnestiili tarvitatakse tema kodus. Laps harjub tarvitama kuuldud sõnu ja saavad talle hiljem omaseks. Kui kodused tarvitavad omavahel rääkides vandesõnu, roppe ja kahemõttelisi kõnekäände, siis omab need ka hiljem laps. Raske on hoida last neid kõnekäände tarvitamast, kui lapsel on juhus neid kuulda. Ei aita seal tihti karistus ega noomimine. On üldine nähe et laps kaldub kergesti rumalatele sõnadele, ja ära harjutada saab last ainult sel juhul, kui hoida last halba kuulmast. Iga kuuldud halb sõna labastab lapse hinge ja viib tema intelligentsi madalamale (Tuulemaa 1935). Inimmõtlemise vääramatu eeldus on kõne. Lapse mõtlemist ei saa arendada, ilma et arendataks tema kõnet. Mõistete kujundamine ja kõne arendamine käivad käsikäes ja õigel ajal
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Merilin Viigimäe 11HB Mida tähendab vabakasvatus? Mina pole otseselt kunagi aru saanud, mida vabakasvatus kui mõiste üldse tähendab. Nii palju olen aru saanud, et tegemist äärmiselt laia mõistega. Arvan, et vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud. Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool "kasvatus", mis koos märksõnaga "vaba" tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule.
Isad aga „ei saa“ aja puuduse tõttu või ei tahagi oma lapsi kasvatada. Nende roll perekonnas on täielikult muutunud. Isade prioriteediks on tööl käimine ja naise-lapse heaolu kindlustamine materiaalsete asjade tagamisega. Lapsi kasvatavad nüüdsest lasteaiad ja huviringid. Vanematel pole aega oma lapsi kasvatada, sest neil on vaja perekonna jaoks raha teenida, et lapsel oleks kõik vajalik olemas. Traditsiooniliselt on isa peetud perekonna peaks ja autoriteedi kehastuseks. Isa tähtsust ja positsiooni perekonnas on mõningatel äärmuslikel juhtudel püütud täielikult eitada. Kõige radikaalsemates ringkondades ei vajata meest ega isa muuks kui spermadoonoriks. Iseseisev naine või naistepaar võib nende arvamuste kohaselt isa asendada. Naiste ja meeste rollid pereelus on muutnud võrdsemaks. Enam pole nii selgeid naiste ja meeste 4
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha · halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus · mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: · näitab, mida ei tohi teha · ei näita, mida tohib teha · võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma · karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti
lastest võib sama tulevikku loota. Usun, et kõikide vanematele on probleemiks, kui laps jõuab teismelise ikka. Üldjuhul ei tunne vanem oma last äragi, kuna ühiskond on niivõrd teda mõjutanud . Teismelisele on jällegi probleemiks vanemad, kuna tihti peale tunnevad nad, et neid ei mõisteta. Tean perekonda, kus lastelt pole midagi nõutud, kellel ei ole vastutust ega kodutööde tegemise kogemust, ilmselt pole ka tulevikus neil lihtne tööd leida. Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Minule ütleb see mõiste, et laps tunneb end vabana, kuid vanemad suunavad ja hoiavad last kontrolli all kaudsel teel. Laps peab ise kõik ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist. Ma usun, et ei ole olemas õiget ega valet kasvatust. Iga vanem kasvatab oma last omamoodi
V SLAID Vanema, kasvataja-õpetaja ülesandeks: 1. Olla eeskujuks. 2. Mõtelda lapsega kaasa, tema samme ette aimata (nii õpetamiseks kui ohtude vältimiseks) 3. Pakkuda uusi võimalusi positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks - eksimine on õppimise tee. 4. Ennast koos lapsega kasvatada. VI SLAID Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ning aru saama kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, milline käitumine tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele.
Oluline on, et kasvatuses tuleb lapses arendada kõiki positiivseks peetavaid algeid ning eriline tähtsus on kasvatusel varases lapsepõlves, kuna siis inimese areng on kõige kiirem ja sel ajal tajutud muljed jätavad kõige sügavamaid jälgi. Lapsepõlve kogemused panevad aluse lapse kogu edaspidisele kujunemisele, annavad ta arengule suuna, mida hiljem on raske muuta . Mida enam laps areneb, seda enam hakkab ta ise tegema vahet hea ja halva vahel ja ise endale piire panema. Kui vanemate eeskuju on hea, siis püüab laps saada nende taoliseks (Elango, 1934). Eeltoodust võib järeldada, et igas kodus on oma kasvatuslik keskkond, mille lapsevanemad loovad. Lapse kiindumus vanematesse ja kodusse sõltuvad suuresti sellest, kuivõrd saavad vanemad aru lapse vajadustest ja kui hea on hoolitsus tema eest. Kodune keskkond annab lapsele kõige rohkem jõudu ja tuge. 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel
tõekspidamisi. Õige ja vale eristamist õpetavad lähedased inimesed, keda laps usaldab. Kui täiskasvanu peab lubadustest kinni, siis õpib seda tegema ka laps. Sel perioodil arenevad lapsel sotsiaalsed oskused ning sellest sõltub, kuidas hakkab ta end määratlema ja käituma rühmas. Tekivad süü ja tagajärgede seosed ning mõistmine. Laps õpib märkama oma käitumises põhjuse ja tagajärje seost. Hea teoga kaasnevad rõõm ja tunnustus, halvale teole järgnevad karistus, meelepaha ning süütunne. Oluline on lapsega arutada, miks see nii on, ning õpetada teda mõistma, et halba tegu saab lepitada ja ebaõnnestumised ei tähenda läbikukkumist. Last tuleb õpetada vabandust paluma nii õpib ta, et tugevad inimesed tunnistavad oma eksimusi. Lapse füüsiline areng. Kaheaastane. Laps oskab astuda trepist üles, üks jalg korraga, ning oskab ka natuke joosta.Mänguasjadega käib ta ümber osavamalt kui varem. Ta oskab laduda torni. Laps sööb ise,
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
Inimesed, olge inimlikud! Ela, et elada! Mõistus ja loodus käivad tema jaoks käsikäes. Kogu kasvatuskunsti aluseks on loodus. Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult-mitte midagi teha! Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimuma mitte teineteise järel või kõrval, vaid teineteise sees ja teineteise läbi. Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades. Lapse normaalse kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine ja temaga koos mängimine. (28.lk)
eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks
a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu
Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast. Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus. Tähelepanu tõmbav käitumine 1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada
õigeaegset ning vajalikku abi . 1.2.1 Lapse õigus elule ja arengule Vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele on raseduse katkestamine lubatud naise omal soovil ja vastutusel kuni kaheteistkümnenda rasedusnädalani ja meditsiinilistel näidustustel kuni kahekümnenda rasedusnädalani. Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise- ja steriliseerimisseadus. Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus. LKSi kaheksas paragrahv ei väljenda mitte ainult lapse sünnipärases õiguses elule, vaid ka lapse õigust maksimaalsele võimetekohasele arengule. Seega see tähendab õigus elule, toimetulekule, arengule (hingeline, vaimne, moraalne, sotsiaalne areng), lapse kaitse väärkohtlemise (ka ekspluateerimise) eest, meetmed enesehävitamise vastu ning ennetav töö ja abi perekondadele ja lapsele riigi poolt. 1.2.2 Lapse õigus ainumääratlusele
lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade vahel peitust, keksu, ukakat ja palli mängimas? Põlvkond tagasi oli see laste meelistegevuseks, kui kodused ülesanded tehtud olid. Pigem on vabakasvatus siiski otsuse küsimus, mille vanemad teadlikult teevad. Ohjad kasvatuse osas antakse lapsele, kes ise otsustab, kuidas käituda. Sageli tekivad lastele
Kasvatuspõhimõtted Laste kasvatuspõhimõtted on pidevas muutumises vastavalt ajastule ning kipuvad aina leebemaks muutuma. Kõik me tuleme oma kodust, kus on oma käitumiskultuur- ja tavad ning need käivad meiega suuremal või vähemal määral kaasas. On vanemaid kelle kasvatusstiili kohta saab kindlalt öelda, mida see endast kujutab kuid täiesti kindlalt ei saa stiilidele piire seada. Samas on mõningad kasvatuse vormid, mis kindalt eristuvad. Kui minuvanused noored oma vanematelt küsima peaksid, millised nende ema ja isa neid kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks. Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale
Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud,
kui ta pole selleks veel valmis. Täiskasvanu käitumine on siiski hoolitsev ja aktsepteeriv. Lubav kasvatusstiil soodustab lapse muutumist isekaks ja tujukaks, enesekontrollivõime ei arene, ta ei suuda teistest inimestest lugu pidada. Sellisel lapsel võib tekkida ebakindlustunne, sest ta ei tea mida temalt oodatakse. Samuti võivad tulla probleemid koolis. Kuid samas ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ja ühiskonnast aru saama, kuidas see töötab ja milline käitumine on aktsepteeritav ning tagab toimetuleku. Ükskõikse kasvatusstiili puhul side vanema ja lapse vahel puudub, vanematel pole aega lastega tegeleda. Sellise kasvatusega lapsed on hooletusse jäetud, mille tulemuseks on puudujäägid kiindumusvõimes ja tunnetuses, madal enesehinnang ning suutmatus luua lähisuhteid. Kui laps saab pidevalt vähe tähelepanu ning armastust, võib see viia agressiivse käitumiseni.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid). Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja
Kumb on olulisem? Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon.
loomariigist. Teadlik kasvatus võimaldas uuele põlvkonnale anda vajaliku ettevalmistuse, lapsed said vältida vanemate tehtud vigu. Iga järgnev põlvkond võttis kasutusele eelneva põlvkonna teadmisi ja kogemusi. Kuigi peab mainima, et kunagi olenes kasvatus ühiskonna tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele. Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti
annaabi.ee 
