1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad
Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest täiskasvanuks sündimine ja sellega koos seksuaalse elu algus ja surm. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid
Jaapani hariduse areng Lugemine ja kirjutamine algasid Jaapanis sedamööda, kuidas tungisid Jaapanisse Hiina hieroglüüfid 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kesti
grammatika, lingvistika. Enamus koolilõpetajaid suunduski tööle losside juurde, templitesse või jõukate inimeste kirjutajateks, kuid mingi osa pühendus teadusele ning õpetamisele. Meditsiin, arhitektuur, insenerikunst ja skulptuur anti noortele edasi õpipoisimeetodil praktilise kogemuse käigus. Haridus kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr
Talupojaseisust on juba iidsetest aegadest alates kõige tähtsamaks peetud (vähemalt sõnades), kuid tegelikult oli ta võlgades ja vaene. Käsitöölised olid vajalikud ja rohkearvulised, kuid füüsilist tööd ja professionaalseid oskusi peeti suursugusele inimesele alandavaks. Kõige madalam oli kaupmehe seisus, neile kehtisid mitmed alandavad piirangud. Hiina mehe esteetiline ideaal polnud mitte sõdalase tüüpi, vaid teadlase tüüpi ,,raamatinimene". Õpetust väärtustati väga. Haridus oli palju hinnatum kui rikkus. Haridus polnud juhuslik, vaid ammu tavadesse ja traditsioonidesse juurdunud nähtus. Kirjaoskus oli rituaalne. Hieroglüüfid äratasid aukartust, sest selle kunsti omandamine nõudis pikaajalist tööd. Kalligraafia moodustas ühe olulise osa haridusest. Laste õpetamine oli pikaajaline ja vaevaline. Juba ,,mähkmetest peale" kuulusid lapse mänguasjade hulka kirjatarbed. Koos kirjutamaõppimisega pidi laps omandama ka käitumisnormid ja etiketid. 7-
ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning seda tähistati suurejoonelise pidustusega.12 On öeldud, et rüütliks löömise rituaal sarnanes vägagi kiriklikele sakramentidele, kuid samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane
....................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud. Mõnikord ei taheta aga mõista, et teisest kultuuriruumist pärit inimesel võib olla teistsugune kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis.
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut
metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
toetatava kohtu kontrollivat ja karistavat jõudu, õpetajad püüdsid järgmisele põlvkonnale edasi anda just seda sanktsioneeritud käitumiskorraldust, filosoofid arutlesid eetikaseaduste sisu üle. Ja edaspidises mitme tuhande aastases arengus jääbki eetika vaimse elu erivoolude tabamatute piiridega koostisosaks. Igal ajastul vaatleb iga vool seda erineva rõhuasetusega. Eikellegimaa jääb alles. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal. Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re- translatsioon mälu edasiandmine nii sõnas kui ka liikumises, tegevuses, mängus, laulus, tantsus, lõhnas, värvis. Laps hakkas kõike seda varakult omandama nägemise ja kuulmise, haistmise ja kompimise teel, ta õppis "kõnelema" jumalatega oma keha, keele ja mõtte kaudu. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused
etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud. Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus. Pea igas traditsioonilises Hiina kodus on kodualtar koos surnute nimedega. Keskmiselt ohverdatakse esivanematele regulaarselt 2 korda kuus. Oluline rituaal pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate suhtes. Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise eest inimesse, mis väljendus jumalakuju nuhtlemises või kaugesse perifreeriasse saatmisega. Kõige tähtsamad jumalad on Taevaaluse jumalad ehk hiinlase moraali
14. sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna 14. Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve
Ühes olen kindel et,... /Teadvuse seesmises struktuuris kuulub juhtiv koht kahtlemata teadmistele, millele toetudes inimene tegutsebki ratsionaalselt ning kujutab endast homo sapiensi / Lisaksin lausele veel selle, et mitte ainult ei kujuta homo sapiensi vaid kujundab homo sapiensi või homo homo sapiensi. Hariduse ajaloona võib vaadata teooriate, meetodite ja hilisemalt ka mitmete administratiivüksuste n koolide arengut muistsest ajast kuni tänapäevani välja. Haridus ise on välja arenenud inimese võitlusest ellujäämise nimel /Inimkonna ajalugu see on inimese vabanemise ajalugu, pideva paratamatuse painest / . Haridus võib olla formaalne, viidates seljuhul traditsionaalsele õppele kus õpetaja jagab instruktsioone õpilastele vastavalt õppesuunale ja teeb seda mingis kindlas õppeasutuses. Informaalne haridus viitab aga üldsotsiaalsele protsessile mille abil inimesed omandavad teadmisi ja oskusi mis
SISUKORD 1. AJALUGU................................................................................................. 3 2. RÜÜTLIKASVATUS................................................................................. 3 2.1. ALGUS................................................................................................ 3 2.2. PAAŽI TEENISTUS .......................................................................... 4 2.3.RELVAKANDJA TEENISTUS........................................................... 4 2.4. RÜÜTLIAU........................................................................................ 5 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK........................................... 6 3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA...................................................................... 6 3.2. RÜÜTLI MÕÕK................................................................................. 6 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE.................. 7 KASUTA
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
välisküljel erinevaid pahesid vihkamine, ahnus, vanadus, vaesus. Need jäävad aiast välja, kuna see on armastuse areaal. Armastuses on personifitseeritud isikud nagu Noorus, Rüütellikkus, samuti kaunis roos, mis sümboliseerib armastust ja noort naist. Kui rüütel seda näeb, armub ta roosi ja suudleb teda. See on aga väga jäme zest. Moraal seisneb selles, et 7 armastus pole vaid lühike suudlus, vaid sellele peab eelnema pikk rituaal. Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante
Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist,
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse
Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketramakuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist,
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi raj
Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähak
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi pi
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks
meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte võimaluse mitte patustada.
Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või tähistatavast pühast olla valge, punane, roosa, roheline, violetne, must, kuldne või hõbedane. Tavaliselt on kaseli seljal tikitud rist, mis vihjas Kristuse kannatustele. 11. sajandil eraldus kaselist selle lahtine vorm pluviaal, mida hakati kandma protsessioonidel ja muudel ametitalitustel väljaspool missat. Esemeteks, mida ainult piiskop kandis olid: piiskopisau, piiskopisõrmus, pontifikaalkindad, pontifikaaljalatsid, kaelarist ja mitra. Orduvaimuliku riietus Regulaar- ehk orduvaimulikeks nimetatakse neid vaimuliku seisuse liikmeid, kes kuuluvad mingisse religioossesse ordusse. Neid võib ära tunda kahel viisil: esiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
