Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
............................................................. 4 KOOLIAEG.............................................................................................................................. 5 ÜLIKOOL................................................................................................................................ 5 PEREKOND............................................................................................................................ 5 PEETER PÕLD EESTI RAHVA KASVATAJANA.................................................................... 7 RAHVUSLIK SUURKUJU....................................................................................................... 7 LAHKUMINE........................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...................................................................................
keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena. Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja- kasvatajana. Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966
aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina, postiljonina, muuseumitöölisena, leheosakonna abitoimetajana, vahi-ja rindesõdurina, kantseleiametnikuna ja väikelaste kasvatajana. Nii viis saatus ta Eesti ajakirjanduse juurde. Kolm okupatsiooniaastat elas ta Tartus ja töötas Postimehe kultuuriosakonna reporterina. 1943. aastal põgenes Mikiver üle lahe Soome, kus ta teenis pool aastat Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe-
aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina, postiljonina, muuseumitöölisena, leheosakonna abitoimetajana, vahi-ja rindesõdurina, kantseleiametnikuna ja väikelaste kasvatajana. Nii viis saatus ta Eesti ajakirjanduse juurde. Kolm okupatsiooniaastat elas ta Tartus ja töötas Postimehe kultuuriosakonna reporterina. 1943. aastal põgenes Mikiver üle lahe Soome, kus ta teenis pool aastat Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe-
Algselt kutsuti pedagoogideks orje, kes saatsid poisse kooliteel. Tütarlapsi õpetati kodus. Kõik, mis ma leidsin oli väga informatiivne ning huvitav ja ma sain hulgaliselt uut materjali oma teadmiste täiendamiseks. Enim jäi mulle meelde see, et töökasvatust ei hinnatud, vaid pigem väärtustati enese täiustamist ja sisemist kasvamist. Samuti tõsiasja, et vallutussõdu õigustati ning pidevalt oldi valmis oma riiki kaitsma ja uusi valdusi alistama. KREEKA ÜHISKOND KASVATAJANA Kogu Kreeka ühiskonna häälestatus toetas ja hindas kunstiga tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka kasvatuse agonaalne iseloom. Agon(kreeka keeles 'võistlus') toimis igas eluvaldkonnas: sportlikes mängudes(tähtsaimad olid olümpiamängud), luule- ja muusikavõistlustel. Hinnatud olid ka iludusvõistlused. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Foto 1. Olümpiamängud
Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et pahatihti vaadatakse altkulmu mehele, kes lasteaias kasvatajana töötab? Heaks näiteks on dokfilmist ,,Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis" üles astunud Tartu Pääsupesa lasteaias töötav meeskasvataja Aigar Raudsepp. Ta toob filmis hästi näiteid selle kohta, kuidas osad inimesed tema töö pärast teda tihti imelikult vaadanud on. Raudsepp ütleb ausalt, et on ka neid, kes arvavad, et kuna ta on meessoost ja töötab väikeste lastega, peab ta tingimata olema pedofiil
karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil ning sellele näib viitavat ka eskimote "külalislahkus" külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Et suguline läbikäimine oli määratlemata, ei saanud lapse päritolu isa järgi arvestada. Ainus kindel lapsevanem oli ema ja lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Inimühiskonna arenedes mindi üle järgmisele kooseluvormile paarabielule. Selle ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada - tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused
valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava. Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis Anna Haavale ta amet halastajaõena. ´82. aastal tabas Haavat terviserike ja ta sõitis Saksamaale tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud 1893. aastal kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning olnud mõned lühikest aega juba
Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Kui üks lüli peaks järgi andma, kukub kõik kokku. Naistele jäid aga endiselt põhikohustused koduses majapidamises ja lastekasvatuses. Sealjuures naiseks olemist ega ka naise rolli koduperenaisena ja laste kasvatajana ei väärtustatud. 3 Naise roll ühiskonnas Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu
Kes ei tahaks, et ta lapsel, kallimal, armastatul või vanematel oleks kõik olemas, et nad ei tunneks millestki puudust. Vastutasuna saadav tänulikkus ja kiindumus korvavad unetud ööd ja ülepinge. Töötegemisest tingitud lahusolek just suhetele kõige paremini ei mõju, seetõttu püütakse kiindumust suurendada materiaalsete väärtustega. Nii mõnigi isa külvab oma järeltulijaid kõikvõimalike kingitustega üle, et tunda end vajalikuna. On ju ema roll laste kasvatajana aegade jooksul traditsiooniliselt suurem olnud kui isa oma ja üleüldine arvamus on, et lapsed hoolivad tavaliselt emast rohkem, sest too on ju neid ilmale toonud ja kõige rohkem lapsukese esimeste elukuude jooksul tema kõrval viibinud. Seetõttu tunnevad mehed end järeltulijate jaoks vähem tähtsatena ning proovivad oma osatähtsust suurendada kingituste tegemisega või lihtsalt lastele mugavust ja täisväärtuslikku elu võimaldades
septembril ning puhkuse maht on 14 kalendripäeva. Töötaja kalendriaasta algab uuesti järgmise aasta 1.märtsil ning töötaja võib nõuda 28 kalendripäeva puhkust, juhul kui töötajal jääb kasutamata puhkus, viiakse seda järmisesse kalendriaastasse, kui ta kasutamata puhkust ei kasuta järgmisel kalendriaastal, siis see aegub. 7 Üliõpilasel A. ei olnud suvel midagi teha. Siis aga pakkus B. A.-le tööd Peipsi-äärses lastelaagris kasvatajana. Töötasu oli küll väike, aga A. arvates kaalusid selle üles päike, loodus ja lapsed. A. võttis kaasa tervisetõendi ja läkski laagrisse. Üks vahetus kestis 10 päeva. Kuigi mingit ajakava ei olnud A.-le eelnevalt esitatud, algas tööpäev kell 8.00, kui oli vaja lapsed äratada, ja lõppes kell 23.00, kui oli vaja lapsed magama panna. Kui lastel öösel mõni mure oli, pidi kasvataja ka siis abistama. Kui esimene vahetus sai läbi, maksti A
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma.
Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 3 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis.
Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis.
Mis tahes raskused esituse jälgimisel annavad õpilastele alati ajendeid korrarikkumisteks. o Mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule. Eriti oluline on ette valmistada varuvariandid plaanitakse rakendada kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Nt puudub internetiühendus, arvuti tõrgub vms. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Õpetaja roll sotsialiseerija ja kasvatajana, õpetaja isiksuseomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Õpetajat kui head sotsialiseerijat iseloomustab lapsevanemlik võime aktsepteerida lapsi sellisena nagu nad on; o seada rangeid, kuid paindlike piiranguid laste käitumisele- et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite
..tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena ..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal,
..tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena ..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust)
Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja esmärkidest läbi aegade. Toon välja Nõukogude Eesti ajal naiste olukorra ühiskonnas võrreldes meestega. Puudutamata ei jää ka tänapäeva feminismi olukord Eestis, nais- ja meesliikumiste vaated. Vaadates tulevikku arvan, et see ei peaks nii jääma, et kui mehed ja naised töötavad samal ametikohal, siis saavad ka võrdväärset palka. Näiteks lasteaia kasvatajana töötades, maksaksin naistele rohkem kui meestele, sest see on rohkem ikka naiste töö. Nendel on selleks ametiks meestega võrreldes loomupäraselt paremad eeldused seda tööd paremini teha. See ka soodustaks rohkem naisi töötama antud erialal. Ja kui tegemist on ikka täiesti meheliku ametiga, nagu näiteks teetöölise amet, kus tuleb füüsilist jõudu kasutada, siis peaksid naised olema meestest vähem tasustatud. 8 Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Feminist
10 pruugi meie riiki ega rahvast väärtustada. Mida vähem peetakse kodus oluliseks isamaalisust, seda rohkem peab kool kui riiklik institutsioon sellega tegelema. Meie tänaste kasvatuslike eesmärkide realiseerimisest ja aatelisusest sõltub noore põlvkonna suhtumine eesti kultuuri kas ta väärtustab ja arendab seda või hääbume nagu meie liivlastest sugulasrahvas (Eesti kool isamaalisuse kasvatajana Maie Kitsing). Kasvatusväärtuste ja kasvatustegevuse vastastikuse seose analüüs näitab, et et positiivseid tundeid väljendavad, lapsesõbralikud meetodid on seotud suurema osa kasvatusväärtustega. Huumori kasutamine kasvatuses korreleerub hedonistlike, sotsiaalsete, eetiliste, esteetiliste, vitaalsete, majanduslike ja ühiskondlike kasvatusväärtustega seega kõikide väärtusrühmadega peale intellektuaalsete ja
Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta paljude aastate jooksul mööda Kreekamaad, kuni leidis viimaks püsiva asukoha taas Itaalias ning asus elama Eleasse, kus suri kõrges eas. Xenophanes on pigem eleaatide koolkonna eelkäijaid kui selle rajajaid. [5:21] 3.1.1 Filosoofilised vaated Oma filosoofilisi vaateid käsitles Xenophanes värsivormis oma poeemis "Loodusest". See läks kaduma juba antiikajal ning sellest on säilinud Aristotelese kaudu vaid üksikuid katkendeid. Tema luule on müstikata ja täis realismi
Seni tavaline kolme sugupõlve, mitmeid sugulasi ja töötegijaid haarav suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Perekonna tähtsust ja ülesandeid hakati nägema teistmoodi kui seni, üha enam hakati väärtustama kodukesksust ja intiimsust, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama järeltulijate kasvatamisele. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tuntud Prantsuse sotsioloog Émile Durkheim (18581917) on näiteks väitnud, et perekonna ülesanne on ühiskonna stabiilsuse säilitamine heade ja kasulike inimeste tootmise abil; et ühiskond toetab abielu kui institutsiooni, mis tagab monogaamia ja sunnib mehe elama ühe naisega. Paljud praegugi kehtivad ettekujutused sellest, milline on ideaalne perekond, kujunesid just sel ajajärgul. Perekonda hakati
liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust. Ühis ehk rühmaabielu
perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust. Ühis- ehk rühmaabielu
Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja kasvatab lapsi olemasolevasse kultuuri. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtushinnangutest, ja need on väga püsivad. See on levinuim ja sotsiaalselt kõige väärtuslikum kasvukeskkond, mis tagab lapse isiksuse
õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja. 80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid
eelkõige õpetamisoskuste valdaja · 80ndad õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte · 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid
kontrollida ja reguleerida oma käitumist; suudab järgida õpetajannõudeid ning klassi-kooli reegleid; omandab õppeaine põhivara; rakendab õpitut eluliste probleemide lahendamisel; tunneb huvi õppeaine vastu; osaleb klassivälistel üritustel; omandab isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskust. Distsipliininõuete püstitamisel tuleb õpetajal arvestada nii õpilaste eripära kui ka koolis valitsevaid käitumisharjumusi. 2.Õpetaja roll sotsialiseeijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju. Ta peaks välja selgitama, milline roll talle kõige enam sobib: kas elementaaroskuste
Emadusmüüdid. Paljud naisuurijad on kritiseerinud emadusmüüte ja emaduse tähendust puudutavad käsitusi. Emaks saades märkavad paljud naised vastuolu müütide ja tegelikkuse vahel ning see viib pettumuseni, milles naine sageli süüdistab ennast. ,,Mul peab midagi viga olema" Kasvatusteadvus Kasvatusteadvus Sellega viidatakse kasvataja teadvuse seisundile, millele on tüüpiline teadlikkus tegutsemisest kasvatajana ja sellega seotud vastutusest ja õigustest. Kasvatusteadvus on alati vaimne nähtus ning selle kvaliteet väljendub mh kasvatustegevuses. Teadvustamine Teadvustamine õpetuste, teooriate või mõistete omandamine. Enda mõtlemise jälgimist võib nimetada eneseteadvuseks. Kasvatusteadvuse peamised valdkonnad 1. Kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See teadvuse
Platoni teoste vahendusel. Seega on Platoni teostes tema enda ja Sokratese seisukohad sageli lootusetult ühte põimunud ja nende vahel selge vahetegemine peaaegu võimatu. ARISTOTELES: Aristoteles (384 - 322 eKr) pärines Stageira linnast Egeuse mere põhjakaldal. Ta isa oli arst ja perekond heades suhetes Makedooniaga. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus Aristoteles vahepealse äraoleku järel (mille jooksul tegutses muu hulgas Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksandri kasvatajana) küpse õpetlasena pärast Makedoonia ülemvõimu kehtestamist Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis. Kui Aleksander Suure surma järel vallandusid Makedoonia-vastased välja astumised, põgenes Aristoteles Ateenast ja suri Chalkises Euboia saarel. Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi
Distsipliini saavutamisele tunnis aitab kaasa klassi üldine töö korraldus. Esiteks on erinevad õppemeetodid võimaluseks õpilaste kaasatöötamise kindlustamiseks. Teseks oleneb õpilaste valmisolek tunnis distsiplineeritult kaasa lüüa õpetaja kujundatud tööharjumustest ja-korrast. Hea õpetaja teeb kõik selleks, et õpilased teaksid tunnis täpselt, millega nad peavad tegelema ka siis, kui õpetaja töötab teiste õpilasega. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isiksuseomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe- kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastmeklassides sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste õpilaste
dusministeeriumi noorteosakonnaga. 2. Eksamineeritav, kellel on vähemalt keskhari- Eesti Noorsootöö Keskuse direktori 25.01.2005. a dus ning vähemalt kolmeaastane töökogemus käskkirjaga nr 1-5/ kinnitati Noortelaagri juhataja laagri kasvatajana, esitab eksamikomisjonile järg- ja kasvataja kvalifikatsioonieksami tingimused ja mised dokumendid: sooritamise kord. 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; 2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma- I. Üldsätted abi koolituse tunnistusest; 1
sellest, mis kannab. Ja seal on võimalus õppida justnimelt seda kooselamist või kogukonnas elamist. Et Sa teed ise oma elu seal, selle võimaluse see kool ja lasteaed annab. See on see võimalus, mis riigikoolis ja lasteaias on just ära võetud, et teist täiskasvanud inimest tajutakse kui Sinu kritiseerijana või hinnanguvõtjana ja see on parem, kui neid ei ole. Ega õpetajad ja lasteaednikud väga ei taha neid vanemaid sinna lasteaeda ja kui ma töötan ise kasvatajana ega see ei olegi lihtne ülesanne. Mitte, et see ei ole ülesanne, aga see ei ole lihtne olukord, kui Sul on lisaks lastele veel 3 täiskasvanut lasteaias ja siis Sa reguleerid seda vastavalt oma võimetele, palju Sa seda talud või mitte aga Sa tead, et see on avatud liigutus, see võimalus on seal olemas. Et kui nad füüsiliselt pole kohal on nad ikkagi kohal ja seda tajuvad lapsevanemad küll. Mis kohal on teie lasteaias selline keskkonnasõbralik mõtteviis ja loodussõbralik mõtteviis
õppeaine vastu; osaleb klassivälistel üritustel; omandab isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskust. Praktilises töös klassiga võtavad need õpilase rolli tahud erinevaid värvinguid. Ühelt poolt vormivad neid õpetaja ideaalsed ootused õpilaste käitumisele ja teiselt poolt tema õpetajatöö kogemused. Distsipliininõuete püstitamisel tuleb õpetajal arvestada nii õpilaste eripära kui ka koolis valitsevaid käitumisharjumusi. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju. Ta peaks välja selgitama, milline roll talle kõige enam sobib: kas elementaaroskuste
Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel või 2) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana. § 3. Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või 2) muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase
samasuguste harrastustena, samamoelise keelepruugina, noorte uusimate moehulluste tingimusteta mõistmisena ega sellena, et ebasotsiaalne käitumine tunnistatakse noorte maailma kuuluvaks. Lapsepõlvepärase emalapsesuhte katkestamine ning uue suhte sõlmimine on lapsele hädavajalik. Ta ei saa ema, olgu too ükskõik kui moodne, võtta sõbrana kaasa oma noore inimese maailma, ta vajab ema emarollis: kasvatajana, suunajana, toetajana. Kui vanemad samasugusust liialt rõhutavad, siis võivad nad noores tekitada ägeda vastureaktsiooni: too püüab rõhutada oma erinevust emast või isast järjest tugevamini, sest vahetegemine on iseseisvumise puhul paratamatu, ka siis, kui noorte maailma tungitakse mõistmise nimel. Seda laadi ebasiirus võib muutuda ka õpetaja probleemiks. õpetaja, kes
annaabi.ee 
