Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-ile ja analüüs lõputöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, 2019, müügitulu, kulusid, turustuskulu, kontod, turustuskulud, 2018, rentaablus, tegevusega, kulukonto, kasumiaruanne, lõputöö, osakond, logistika, income, brutokasum, üldhalduskulud, statement, kirjete, vertikaal, kajastamise, kahjum, osakonda, vertikaalanalüüs, finantsarvestus, 2016, aruandlus, äritulud, tulumaks, finantsanalüüsfunktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. 23. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näiteks müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näiteks tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine
ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS (3) ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000
Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade
FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Koondkasumiaruanne (kasumiaruanne) e majandustulemuse aruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust, selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata kasumiaruandes. Näiteks: välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed või muud kasumid ja kahjumid, mida ei reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes. Rahavoogude (rahakäibe) aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rahakäivet) (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
.... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase .....................................................
üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk)
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
kasvule ja uutele võimalustele. Samuti teeniti 2008. aastal oodatust rohkem loomade söödapiirete müügist, mis aitas ettevõtte välja esimesel poolaastal tekkinud raskest seisust (kahjum, mis pani otsima uusi tuluallikaid). Märkimisväärne asjaolu on kindlasti see, et alates 2006. aastast saadakse regulaarselt PRIA investeeringutoetusi loomakasvatuseks ja mahepõllumajandamiseks, mida kasutatakse suuresti kulutuste finantseerimiseks. Antud fakt annab juhtkonnale usku samalaadse tegevusega jätkata ja suurenedes ehk viia oma ärimudelit ka konkureerivatele välisturgudele. Ettevõtte klientidega suhtlevad kolm vastutavat isikut, kes koordineerivad ka Tuha Talu OÜ tööd. Konkreetse suunitlusega töid, nagu söödapiirete vahendus ja müük, aitavad teostada peretuttavatest põllumajandusharidusega ning vastavate kogemustega sugulased. Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust
väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk)
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS
n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale
Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud. Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. Järgmiste perioodide tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes. 2/9/2015 Mai Takkis 6 2 Raamatupidamine organisatsioonis Informatsioon Analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus
Antud aruanne annab ülevaate sellest, millega ettevõte tegeleb ning millise panuse sain mina anda praktika jooksul ettevõtte raamatupidamises. Praktika sooritamisel lähtusin ma ettevõtte juhendaja ja kooli poolt mulle määratud ülesannetest. Aruande koostamisel lähtusin ettevõtte põhikirjast ning 2016. a majandusaasta aruandest. Välja olen toonud Balsnack International Holding AS pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidaja tööülesanded, tulude, kulude ja omakapitali kontod, arvestuspõhimõtted, ning samuti ka kasutatavad algdokumendid ja raamatupidamise programmi. Ettevõtte raamatupidamise programm on Standard Books, millega töötamine oli väga hea kogemus. Seda eriti seetõttu, et eelmises praktikaettevõttes oli programm soomekeelne ja selle kasutamine oli tülikas. Aruande lõpetuseks analüüsin, kuidas olen toime tulnud erinevate tööoperatsioonide ja mulle määratud praktikaülesannetega. Kirjeldan kogemusi, mida praktika mulle
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.
· Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6
missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved; K arvelduskonto, kassa [8: 37].
Ning väljendatakse: · mass: kilogrammis, grammid tonnid. · pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid · maht: liitrid, kuupmeetrid, · neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks.
Uuritakse tulude ja kulude siseehitust ning nende muutumist aastaaruannete järgi. Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga.
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud Laenuintressid Muud ärikulud Tulumaks 2 Perioodikulud kantakse täielikult selle perioodi kuludesse, millal need tegelikult tehti (s.t. ei lülitata varude soetusmaksumusse).
tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav.
varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel. See on paevade arv, mis jaab vahele ise raha maksmisele ja klientidelt raha laekumise vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja.
kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud saab vastandada tuludele. Raamatupidamine on valdkond, mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu). Raamatupidamine on vajalik ka siis kui tulu ei teenita(ettevõte on pankrotis), kuid raamatupidamisarvestus peab olema korras kuni firma likvideerimiseni.
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
(ülekurss) Bilanss, kasumiaruanne 3 Triin Muulmann KASUMIARUANNE Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................
annaabi.ee 
