· täiendada söögiriistade varu vastavates sahtlites; · varustada lett taldrikutega; · seada töökorda marmiidid ja lülitada need tööle; · seada töökorda külmade ja kuumade jookide automaadid; · panna valmis serveerimisvahendid; · saalis paigutada laudadele kastmed ja maitseained; · kassas vahetada kassalint, seada aparaadis õigeks kuupäev; · jälgida, et kassas oleks piisavalt vahetusraha; · valmistada ette menüütahvlid või monitorid; · planeerida eelnevalt toitude paigutus marmiiti, et kõik komponendid ära mahuksid; · enne klientide saabumist seada iseteenindusliinis kõik menüüs
t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal;
Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336 Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 11 026 Tulud kaupade müügist 47 788 Tulud teenuste müügist 101 359 Töötuskindlustuse kulu 2 883 Töötuskindlustusmakse võlg 955
apr. 2013 Tulemuslik müük, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi sept. 2012 Müügitöö koolitus, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi apr. juuni 2011 Asjaajaja koolitus, AS Koolitused Töökogemus: juuli 2002 Viljandi Kaubahall OÜ, müüja jaan. 2016 Peamised tööülesanded: 35 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas mai 2000 Kellukese Toidukaubad OÜ, müüja mai 2002 Peamised tööülesanded: 26 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas ja müügisaalis okt. 1997 Tarbijate Ühistu Nurmenuku, müüja apr. 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: eesti keel emakeel
Rahavoog * Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu. Ülesanne ** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised Brutotulu 643,000 Raha väljaminekud Palgakulu 376,000 Rahavoog Müügi- ja juhtimiskulud 37,600 Kassa jäägi arvel väljaminekud Üldkulud 84,000 Laenu vajadus sh
·Kuulata oma kliente ja lähtuda alati kliendi vajadustest ·Olla hea tööandja ja toetada oma töötajate arengut ·Garanteerida müüdavate toodete turvalisuse ja kõrge kvaliteedi ·Toetada tervislikke eluviise ·Suhtuda vastutustundega ümbritsevasse keskkonda 4 2. PRAKTIKA SISU JA PÕHIOSA 2.1 Praktika ülesanded ·töö kassas (teisel korrusel, 5 euro poes) ·müügisaali korrashoid ·kauba väljapanek ·kauba vastuvõtt ·klienditeenindus ·hinnakontroll ·realiseerimis kuupäevade kontroll 2.2 Praktika põhiosa Esimesel päeval meile tutvustati kauplus ja sortimenti. Seletati reegleid ja hiljem panime kaupa välja. Tööpäeva kestis 08.00 16.30, lõuna pikkuseks oli 30 minutit. Meile anti kohustuslikud Rimi fliisid. Teisel päeval õpetati mulle tööd kassas
8 Eneseanalüüs Töö ülesannetega sain hästi hakkama. Saali peal töö tegemine oli minu jaoks tuttav, kuna eelmistel praktikatel olin seda tööd teinud kõige rohkem ja sellepärast sain ka tööle asudes koheselt hakkama. Kassapidaja tööd olin varem küll teinud, kuid mitte puutetundliku kassaga. Alguses küll kahtlesin üksi kassas olemise üle, et kas saan ikka hakkama, kuid lõpuks olid tulemused positiivsed. Puudujääke mul ei tekkinud ja puutetundlikud kassad on väga mugavad ja neid on lihtne kasutada. SelveEkspressis töötades oli aga mul teine töötaja enamus ajast kõrval, kuna seal olin üpriski vähe. Positiivne oli praktikal olles see, et vahest kui ma milleski kahtlesin või ei osanud midagi teha siis sain alati abi ja kõik töötajad aitasid meeleldi. Ma arvan, et nõrgaks
jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
hommikuti sealt peamiselt saiakesi ja karastusjooke. Enne lõunat panid kokad sooja kui ka külma söögi menüü välja, uurisime, mis söögid need on, kui ka millest osad söögid koosnesid. Supp toodi alti eraldi lauale välja, kuhu tõime suppinõud ja kaasavõtmiseks termokausid. Lõuna ajal läks kiireks, sest pidime nii kliente teenindama, kui ka erinevaid kohvisid tegema( latte, kakao, must kohv, kannukohev, cappuccino). Enamasti oli meil töö jaotatud. Ühel päeval olin kassas, kus teenidasin kliente ja kirjutasin tsekkide peale lauanumbreid, selle järgi teadsid teenindajad, kuhu viia mingisugune toit. Teisel päeval tegin kohvi, teed ja viisin kokkadele tsekke. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal voltisime salvrätikuid valmis ning panime järgmiseks päevaks kohvitassid kui ka toidunõud valmis. Kui restoran suleti, võis hakata päevakassat lugema ning seejärel korrastasime oma
tooted pidime need ka välja panema kärudest, kui ei mahtunud ära, viisime vorstikülmikusse. Maiustusi panime ka välja, kui ei mahtunud nt. kummikommid ära, siis ,,peitsime" need all olevasse karpi, mis oli riiulil üllatusmunade taga. Praktikal oli veel ülesandeks: kauba sorteerimine, alkoholivaba jookide kui ka alkoholi sisaldusega jookide paigaldamine riiulitesse, külmikutesse kui ka saali peale laiali. Olin nii kulinaaria letis kui ka kala-vorsti letis kliente teenendamas. Kui ka kassas olin, peamiselt olin ma alkoholi kassas. Kui ka aitasin klientidel teatud toodet otsida. Soovitasin ka tooteid omalt poolt. Pesime ka alkoholiriiuleid ja olime alkoholi paigutamisega abis, kui ka puhastasime tolmust alkoholi pudeleid, eriti veini pudeleid. Kui ka soovitasin omalt poolt välisturistidele alkoholi ja teisi tooteid. 2. Kaupluse üldine iseloomustus 2.1. Praktikaettevõtte ja personali lühiiseloomustus Kopli õpperestoran
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on
Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000
Parendamise töövahendid OTIS DIAGRAMM Operatsioon Transport, liigutamine Inspekteerimine, vastavuse kontrollimine Ladustamine, hoidmine D Ootamine Päeva alustamine kassas (kassa avamine hommikul) (Katseaja lõpetanud kassapidaja vaates) Liigu seifi juurde Ava seif võtmega Võta seifist raha Sulge seifi uks võtmega Kontrolli seifi lukustumist Loe võetud raha üle Kontrolli, et raha oleks täpselt 100 Liigu kassaaparaadi juurde Keera kassaaparaadi sees olevat võtit paremale Vajuta nuppu POS Oota kuni kassaaparaadi programm avaneb ja kassa sahtel lahti tuleb Pane raha kassasse Lükka kassaaparaat kinni Vajuta oma kood 1
36 451 80 1 387 Bilanss seisuga 01.01.11 (aasta algus) AKTIVA 01.01.2011 PASSIVA 01.01.2011 KÄIBEVARAD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RAHA VÕLAKOHUSTUSED 1. Raha pangas 13582 1.Laen Swedpank 10000 2. Raha kassas 100 Ostjate tasumata arved 60 Võlad hankijatele 800 Maksuvõlad PÕHIVARAD 1.Isikutulumaks 0 1.Maa 44000 2 Sotsiaalmaks 0 2.Hooned 11000 3.Töötuskindlustus 0 3
Ainetöös selgitan välja, mis on põhilised klienditeenindamisega seotud ülesanded nii kassiiril kui ka saalitöötajal. Selgitan välja, mis vahe on automaatsel, poolautomaatsel ja käsitsi teostavate ülesannete vahel. Toon välja populaarust koguva iseteeninduse eelised tavalise poes käiguga võrreldes. Kuna müüja peab olema pidevalt sundasendis ning sellega kaasnevad negatiivsed tervisemõjud, näiteks alaseljavalud, siis minu põhi eesmärgiks on mugavdada kassiiri tööd kassas, leida lahendusi, et vähendanda töötamisel tekkivaid ebamugavusi. 3 1. KLIENDITEENINDUS Teenindus - teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine.
Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas..........................................................................................................6 2.4Müügikampaania väljapanekute kujundamine.............................................................7 2.5Infotöötajana töötamine................................................................................................8 2.6Töötamine letiteenindajana...........................................................................................8 KOKKUVÕTE..................
Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Sisukord 1.Kaupluse üldandmed...................................................................3 2.Lasnamäe Prisma struktuur.........................................................3 3.Klienditeenindus..........................................................................4 3.1 Klientide teenindamine müügisaalis.....................................4 3.2Klientide teenindamine kassas...............................................4 4.Toote poliitika..............................................................................4 5.Lisateenused...............................................................................5 6.Kliendiprobleemid.......................................................................6 7.Kaupluse üldmulje.......................................................................6 8.Kastutatud materjal.....................................................
SISSEJUHATUS Viibisin ajavahemikus 09.04.2015-03.04.2015 Tartu Lõunakeskuse Hyperrimis praktikal. Minu juhendajaks oli Karin Maranik, kes oli müügiosakonna juht. Olin kauasäiliva toidukauba osakonnas, mille alla kuulus samuti jook ning lahja alkohol. Tutvusin praktikal olles kaupade väljapanekuviisidega, töökorraldusega, kaubaga, hinnasiltide programmiga ja kassasüsteemiga. Praktikal sain kasutada skännerit ja käsikahveltõstukit. 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS Kaupluse majandustegevuse korraldamine ja juhtimine eelarve alusel Kaupluse igapäevase müügiprotsessi korraldamine Kaubavarude planeerimine, kaupade tellimine, vastuvõtmine ja inventeerimine Aruandlus, analüüs ja kontroll töötulemuste üle
müügiks; 2.kaubaväljapanekute korrastamine ja uuendamine; 3.kauba varustamine hindadega; 4.klientide nõustamine; 5.teenindamine ja arveldamine klientidega. 3 Kassapidaja ülesanded: 1. sisestada kaup müügiprogrammi; 2. koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena; 3. väljastada kliendile ostutšekk; 4. vahetustega töö korral tuleb kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö Joonis 1. Kassapidaja töökoht [1] alustamise hetkel ja selle lõppedes. 4 Müügisaali töötaja ülesanded Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust. Põhiline ülesanne on tulnud kauba kontroll ning väljapanek saalis. 5 3. Ülesannete liigitus 3.1 Automaatne Automaatse osa moodustab kassalint. Teenindaja küll peab
3. Subjektide kontroll: Õpilane on füüsiline isik ja Õismäe Gümnaasiumit pole olemas, subjektiks on Tallinna linn. 4. Õigussuhte sisu: Õpilane ja Tallinna linn. Objekt on aken ja õiguslik sisu on akna hüvitamine. 5. Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Kokkuvõttes õpilane peab hüvitama Tallinna linnale akna. Lahendus kas uus aken või raha. Malle ostis Stockmanni kaubamajast toidukaupu, ta asetas need kaubalindile. Müüja registreeris kauba kassas ja tegi kättesaadavaks teisel pool kassat. Malle pani kauba kotti ja soovis kaardiga maksta, kaardimakse ei läinud läbi. Müüja palus kaup tagastada, Malle sellest keeldus, kuna ta on kauba omanik. Kes on kauba omanik? 1. Subjekt: Malle ja Stockmanni kaubamaja 2. Objekt: Raha või kaup 3. Subjektide kontroll: Malle on füüsiline isik ja Stockanni kaubamaja pole subjekt (pole lisainfot kas tegemist on eraõiguslik juridiilise isikuga või mitte, nt osaühing või mitte) 4
Hinnasildid kõik on lastud läbi kiletamis masina , kuna kõik peab olema korrektne . 4.4Reklaam Kui laev alustab sõitu , siis öeldakse laevaraadios kaupluse parimad pakkumised . Neid öeldakse kolmes erinevas keeles soome , eesti ja inglise keeles . Veel antakse iga kahe kuu tagant välja reklaamraamatud parimate hindadega toodetest laeva kauplustes. 5.Kassatöö Kassaprogramm , mida kasutati oli Oscar.Me saime kassas olla ainult hommiku poole ,kuna , siis rahvast käis vähem . Igal töötajal on oma niinimetatud penna. See on magnet, mis käib kassa külge. See näitab ära, kes on oma nimega müüki tegemas ja mis kell jne ta on sisse loginud või välja. Kõik võivad olla erinevates kassades kümne hulgast, kuid penna on kõigil isiklik. Kui vahetus algab, siis kõik saavad allkirja vastu omale kassakapi võtme. Kassakapid
Bilanss seisuga 01.01.11 (aasta algus) AKTIVA 01.01.2011 PASSIVA 01.01.2011 KÄIBEVARAD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RAHA VÕLAKOHUSTUSED 1. Raha pangas 18000 1.Tagatiseta võlakohustused 300 2. Raha kassas 20 2.Laen SEB 5200 Ostjate tasumata arved 2800 Võlad tarnijatele 13220 Komandeeringu avansid 400 Maksuvõlad 1.Isikutulumaks 200 VARUD 2.Sotsiaalmaks 430 1.Materjalid 800 2
arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400
Sorteerimine,puhastamine Kvaliteedi kontroll Kaupluse taarasse paigutamine Tööstuskaubad Toidukaubad Hinnasedelite ja turvaelementidega varustamine Kaupade käitlemine Selveris 7 Kaupade väljapanek Lahtine väljapanek Kinnine väljapanek Väljapanek lettidel ja vitriinides Väljapanekute põhimõtted Väljapanekute erinevad meetodid Kaupade käitlemine Selveris 8 Kaupade müük Letis Saalis Kassas Infolauas Kaupade käitlemine Selveris 9 Müügianalüüs Müügianalüüside järgi uued tellimused Hooajakaupade analüüs Aruanded Uus eelarve Kaupade käitlemine Selveris 10 Info allikad Selveri uue töötaja käsiraamat Edda Sõõru "Kaupade käitlemisega seotud tegevused kaupluses" http:// khk.ee/oppimine/eope/opiobjektid 20.10.20101111 Kaupade käitlemine Selveris 11
toodud ka tavahind, aga mõnel mitte. Viinamarju leidus poes 2 sorti, asukoht soojas (ei ole jahedas). Kahjuks väljanägemine inetu. 1 sort banaani, väljapanek püstaku peal, palmipuu all. Banaanid ei olnud originaalpakendis. Klientide arvamused ja ettepanekud Küsitlesime ka kliente kaupluses ja nende arvamused olid järgnevad: Raatuse Comarket- Jääb tee peale, hinnad rahuldavad, kliendi arvates on hinnad selgelt välja toodud ja korrektsed, pole hinna erinevust saalis ja kassas täheldanud. Miinusteks, et pole laste ostukärusid ja vähene kaubavalik, vahest ei saa vajalikku kaupa ja peab seetõttu külastama veel mõnda teist poodi, mis on jällegi ajakulu. (Marten lapsega) Raatuse Comarket- Kallimad hinnad, piimatooted soodsamad. Ostab peamiselt esmatarbe kaupa, eelistab pigem väiksemaid poode. Poes kehtib kliendikaart ja sellega saab ostudelt 3% soodustust. (Urve) Annelinna Prisma- Parim pood Tartus! Kliendile asub pood kodu lähedal, ei liiguta kauba
4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen 13 Tööpink 105 105 14 Töötajatele 40 väljamaksmata töötasud 40 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse 4 eest 16 Sotsiaalmaksuvõlg 12 12
3. Miks on vajalik vigade paranduse viiside tundmine? · Polegi vaja · Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil · Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks · Et läbi viia maksupettust · Et audiitori kontrolliks saaks andmeid muuta 4. Kui päeva müügitulu on suurem kui kassas olev rahasumma , siis erinevuse summas parandame me.. · debiteeritakse kontot kassa puudjäägid · krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga. Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi
jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik need ära mainitud hoiakud olulised. Kliendid jälgivad seda, kuidas ma teenindan ning nendega suhtlen. Nad saavad näogrimassidest aru, kui mulle midagi ei meeldi või kui ma olen vihane. Üldiselt ma üritan ikka seda jälgida, kuidas ma kehakeelt kasutan, aga ega see lihtne ei ole. Toon näite kliendist, kes ütles, et Te tundute nii kurb olevat. Mis sest, et ma naeratasin ja üritasin seda varjata. Kahjuks sai kehakeel minust võitu
Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne..
Suureks hirmuks on nimelt see, et ma kardan, et naerdakse mu vigade üle, mida ma võõrkeelt rääkides teen. Väga tihti on jäänud klient abita ja seda kõike kõigest sellepärast, et ma kardan võõrkeeles rääkida. Õnneks on mind mu kallid kolleegid mõningatel situatsioonidel aidanud. Minu tugevaks küljeks teenindajana on kindlasti rõõmsameelsus, soov klientidega suhelda ning aktiivsus. Mulle meeldib ühe tööpäeva jooksul teha mitut erinevat tööd. Näiteks teenindamine kassas, töö saalis või kusagil letis. Nii läheb päev kiiremini mööda ja ei teki rutiini tunnet. Kindlasti peaksin arendama suhtlemist klientidega võõrkeeles. Lihtsalt arusaamisest ei ole kasu, kuna klient ootab oma küsimusele vastust ja tegelikult ta peab selle ka saama. Pean oma hirmust üle saama, kuigi see saab väga raske olema. Hirmud ongi selleks, et nendest üle astuda. Koolis õpitust väärtustan kõigest absoluutselt kõike. Mitte miski ei ole maha visatud aeg
Konkurentsieelisele loomine uute IT-põhiste äri ja tööprotsesside abil. Organisatsiooni infovarade efektiivne ära kasutamine. Müüsüsteemid POS Üldine riistvara Üldine arvuti tarkvara nt opreatsioonisüsteem Müügitakrvara POS-tarkvara Müügiriistvara POS-riistvara Muu spetsiifiline riistvara. Varane tarkvara 1973 augustis tutvuustas IBM oma tooteid IBM 3650 ja 3660 Store systems, mis oli sisuliselt esimene müügisüsteem, mis koosnes kassas töötamiseks kohandatud arvutitest. Süsteemi oli võimalik ühendada maksimaalselt 128 kassatöökohta. Vabalt programeeritavate seadmete kastusse tulek lõi tarkvara arengule rohkem võimalusi. Lisaks perioodilisele viitühendusele (off-line) , ilmus kassaterminali anmete uuendamine a reaalaajas (on-line) 1986.a. Valmis esimene puurekekraanil kasutamiseks mõeldud kassatarkvara. Kaasaegne tarkvara Laialdane POS rakenduste levik algas peale 1990.a. Kui arvuti muurus igapäevaseks
Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib klient kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda. Kauba või teenuse eest tasumisel peab kaupleja andma ostutseki e. kauba või teenuse ostmist tõendava dokumendi. ostutsekk on kauba või teenuse ostmist tõendav dokument, millel on vähemalt: Kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress Müügikuupäev; Iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa.
RISKIDE HINDAMISLEHT Tehnilised ohutegurid ,mis võivad põhjustada vigastusi Ettepaneku Oht Esinemiskoht,iseloomust Ohustatud Riski d ja us isikud tase soovitused 1.Lõikeoht 1)Paberinoaga kaubakastide Klienditeenindajad I (madal) terava avamine laos ja kassas (kergete eseme näpuvigastuste oht) - poolt 2. Kaubale turvaelementide Klienditeenindajad I(madal) - Torkeoht paigaldamine terava eseme poolt 3. Löögi 1) Liikumisel müügisaalis Klienditeenindajad I,II(madal, - oht (vastu mööblit) , kliendid keskmine) 4
restoranis. Selliseid peo baare oli vähe tol ajal peamine koht oli restoran kus olid lauad kaetud valgete linadega ja viina sai tellida karaviniga kas või 100g Olid ka restoranide juures baarid nagu Kevades, Vana-Toomases ,Kännu-Kukes noored olid lõbusad.Turistina liikuda igale poole NSVL oli viisteist liiduvabariiki sai osta pileti ja minna kuhu iganes ,aga välismaale ei saanud . ja kui tahtsid lennukiga minna Sotsi ,Krimmi või kuhu iganes pidi lennujaama kassas või eelmüügis olema tuttav siis oli kindel,et saad pileti sulle sobival ajal ja sobivasse kohta. Kui Breznev suri olid inimesed segaduses keegi ei teadnud mis hakkab toimuma mis saab edasi siis peale seda tuli võimule uued mehed need surid üksteise järgi siis tuli Gorbatsov peale seda hakkas palju muutusi toimuma demokraatia poole olime tol ajal meie noored.Ei oleks kunagi isegi unes näha,et saame vabaks .Ning,et tuleb oma riik ja oma raha . Elasime ju nii raudse eesriide taga.
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend.
·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil.
kliendid kohvikust välja,kontrollima tualetid üle,et seal kedagi ei oleks, lülitama enda tööruumis masinad välja,haarama oma isiklikud asjad ja sulgema vahelt kõik võimalikud uksed ning minema kohvikust välja ja sealt edasi kogunema kultuurimaja ette. Hiljem kui tuletõrjujad andsid tagasisidet meie käitumise ja tegevuse kohta tuli välja,et terve maja peale toimisime kohvikus kõige efektiivsemalt. Samuti sain proovida kuidas on töötada kassas,arveldada rahaga ja võtta vastu klientide tellimusi. 2.3.Tööde organiseeritus Tööd olid ettevõttes hästi organiseeritud. Tööd planeeriti eelmisel päeval järgmiseks päevaks. Igal töötajal oli meeldetuletuslehed ,mille pealt nad nägid mida peab sel päeval tegema. Suurte ürituste puhul telliti ürituse jaoks vajalik kaup paar päeva varem. Samuti saalis paigutati enne üritust lauad-toolid kliendi soovil. Suuremadel üritustel kasutati lisatööjõudu
tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust Complete reservist. Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 5 Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda Complete kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 6 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli valmistatud väärismetallist
Nendel on pikk tööstaaz ja hea kogemus. Mulle tundub, et nendel on vähe huvi töö tulemuste vastu, pigem ükskõikus. Osalejad informeeritakse koolituse kohta kolm kuud enne koolituse alustamist. Koolitusevormiks on avalik koolitus. Alguses ma kirjutasin koolituse vajadusest ja sellest, et klienditeendajad, minu arust ei tee piisavalt hästi oma töö ülesanded. Seda ma võin kinnitada hindamisskala abil, mida ma koostasin, siis kui üks baaridaamidest teenindas kassas klienti. HINDAMISSKAALA: 1. teenindaja passiivne; 2. tuleb osaliselt toime; on vähe aktiivne; 3. tuleb enam-vähem toime; 4. tuleb hästi toime; 5. tuleb väga hästi toime. TEENINDUSSITUATSIOONI HINDAMINE (baaridam teenindab kassas klienti). HINDAMISKRITEERIUMID PUNKTID MÄRKUSED 1 Baaridaam näitas kliendi sisenedes 4 tuleb hästi toime valmisolekut teenindada
6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang
7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine
Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vastus: Õige Vale Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. raha pakkumine kahaneb ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda
Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod.
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu
Puhas käibe kapital va raha 100 100 stas igal järgneval kolmel Investeeringud 50 50 Laen - - mel ning see suhtarv ei muutu Ettevõtte ost - 50 ummas investeeritakse ka Lühiajaline laen Kassas 128 93 ng see kavatsetakse ühekordse iseks kolmeks aastaks. nanguline rahaline kulu on 50 Dividendide välja makseks saada olev summa: lmeks aastaks ei kavandata. aga 50 milj. Kui mingil põhjusel e aasta lõpuks, võtab ettevõte e et intress on 0%) ning laen rahavoog dividendi arvesse lme aasta jooksul kokku, 2. aasta 3. aasta 605 665.5 423.5 465.85 181.5 199.65 - - 181
lõikes. Rahalises väljenduses on võimalik leida ettevõtte peamisi finantseisundit mõjutavaid tegureid, protsentuaalkuju võimaldab kindlaks teha, kui olulised on olnud muutused ja millised need võiksid olla edaspidi. Analüüsides AS Dale LD bilansinäitajaid on näha käibevarade vähenemist 0,3% võrra. Kõige likviidsem vahend- raha, on võrreldes 2010 aastaga vähenenud. 2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene
Ruumide rendikulu 6,912 Võlg töövõtjale 8,168 Müüdud teenuste Transpordikulu kulu ja kaupade 8,822 materjalide müügil 9,189 Tooraine ja materjal 10,280 Ettemakstud rent 11,410 Masinad ja seadmed 15,267 Muu materiaalne põhivara 15,490 Palgakulu 17,159 Sularaha kassas 19,014 Valmistoodang 30,832 Tarnijatele tasumata arved 36,912 Tulud kaupade müügist 39,824 SEB Pank(arvelduskonto) Eelmiste perioodide jaotamata 56,737 kahjum 76,631 Tulud teenuste müügist 84,466 Aruandeaasta kasum ? Osakapital ? Bilansss
Matemaatikat kasutatakse väga paljudes elu valdkondades. Näiteks ehituses, infotehnoloogias, majanduses, isegi kunstis ja poliitikas. Matemaatika on lai mõiste, kasutatakse erinevaid osasid sellest. Sageli me ei teadvusta endale, et matemaatikat kasutame. Mõni tegevus on lihtsalt nii tavapärane. Juba üks poeskäik sisaldab endas parasjagu matemaatilist mõtlemist statistika koostamisest (mitu pakki piima ära tarbime) kuni tavalise aritmeetikani (kassas raha lugemisel). 3. Tavainimese ja matemaatika vahekord. Keskmine eestlane ei mäleta matemaatikast eriti midagi. Aga kõik valemid ei peagi kogu eluks meelde jääma. Tähtis on see, et kooliajal on matemaatikaga tegeletud. See arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Kui laenuvõtjad oleks protsentarvutusega paremini kursis olnud, poleks nad nüüd võlgadega hädas. 4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis.
7 ENESEANALÜÜS Arvestades minu praktika jooksul saadud hindeid vaadates, võin järeldada et ma sain hakkama. Esimestel päevadel oli raske kohaneda, sest paljud tegemised olid minu jaoks võõrad ning pidin palju kordi üle küsima kuidas asi ikka käib. Teisel ja kolmandal nädalal läks mul juba paremini, sest kauba väljapanekul ma juba aimasin kuhu mingi kaup käib, aga kui kahtlema hakkasin, küsisin igaksjuhuks ikka üle.Kui ma pidin kassas olema, siis esimesel päeval näidati kõik ette, et kuidas miski asi käib. Teisel päeval sain juba iseseisvalt hakkama, aga vahel tulid ikka väikesed äpardused. Teisel nädalal oli ka kassa selge, väga hästi oli igakord meeles, mis nuppe ma pean vajutama ning siis enam äpardusi ei juhtunud. Inimesi oskasin ka pika aja peale õigesse kohta suunata, kui nad midagi otsisid. Üldiselt olen väga rahul oma esimese praktikaga, kuna suuremaid äpardusi ette ei tulnud.
annaabi.ee 
