Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Geisi Andla PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS............................................................................4 Tööohutus ja hügieen..................................................................................4 MINU TÖÖ ISELOOMUSTUS................................................................
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja eriala Greta Eelsaar PRAKTIKAARUANNE Valga Rimi Juhendaja: Sirje Laanmäe Valga 2013 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 MINU PRAKTIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................4 OHUTUSTEHNIKA ETTEVÕTTES.......................................................5 KLIENDITEENINDUS ETTEVÕTTES..................................................6 MÜÜGIKORRALDUS ETTEVÕTTES...................................................7 ENESEANALÜÜS...................................................................................8 SUMMARY.....................................................................................
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14
Minimarket - lähikauplus, kus toidu-ja esmatarbekaupade osatähtsus ei ületa 2/3. Asuvad väiksemates asulates. Kiirkauplus - mugavuskauplus, müügipinda kuni 200 m2, asuvad bensiinijaamades või rahvarohketes kohtades (ingl.k. "seven eleven") 16 Rimi ja Säästumarket Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi Eesti Food AS, mis on Rimi Balticu tütarettevõte Eestis, opereerib hüper-, supermarketite ja hard discounteri kontseptsioone. Rimi Baltic AB omanik on ICA Baltic AB, mis kuulub Rootsi ICA Gruppi. Ettevõttele kuulub Eestis 207 kauplust. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 228 kauplust (Eestis 73, Lätis 96 ja Leedus 59), sealhulgas Eestis: - 9 hüpermarketit - 7 supermarketit
- nägemuse saamise juhtimise ja juhtide tegevuse eripärast, millised ootavad meid 21. sajandil; - mitmesuguste juhtimisdokumentide koostamise ja analüüsimise vilumuste omandamise. ,,Juhtimise aluste" õpetamisel püütakse lähtuda põhimõttest kõigepealt anda algteadmisi juhtimisest, edaspidi aga käsitleda detailsemalt käsitleda alusteadmistel tuginevaid süvaprobleeme. Käesolev konspekt ei sisalda üldjuhul kommentaare teooria ja praktika seoste kohta, sest kogu õppetegevus on üles ehitatud põhimõttele: põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta.
Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe
Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Kõik kommentaarid