Minu
vanemate elu ENSV ajal
Sel
ajal söögipuudust küll polnud,süüa oli ,kuid valik oli
loomulikult kesisem kui praegusel ajal.Söödi nagu
ikka, makaronid , kartulid ,liha,kala,muna jne.80 aastate alguses töötas
minu ema Tallinna linnavalitsuse Rae restoranis peakokana ,päeval
oli söökla linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja
õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees .Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi
söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli
külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tsaauka
Õppematerjali autor
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd
Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid
Õhtul asemel enne uinumist uues kodus küsis Vargamäe Eespere noor perenaine peremehelt: «Miks sa just selle koha ostsid?» «Aga misukese siis?» küsis peremees vastu. «Kas paremat ei leind?» küsis perenaine uuesti. «Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakand minu hammas: põlnd raha. Aga ega ta siin nii väga hull olegi, las me aga harjume ära, see on ainult esteks nõnda, et ajab hirmu peale.» Nõnda vastas Vargamäe Andres oma noorele naisele, kellele pühas ristimises oli nimeks pandud Krõõt. Aga naist ei lohutanud mehe sõnad ja ta vastas: «Küll meie siin kahekesi sinuga päivi saame näha!» «Päivi saab vaene inimene igal pool näha,» arvas Andres. Sellega jutt lõppeski, kui nad puhkama heitsid esimest õhtut kahekesi
Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi. Samal ajal vältisid soomlased vanast riigipiirist kaugemale tungimist Karjala kannasel, vaatamata sellest, et sakslased üritasid neid mõjutada ründama Leningradi. Kuni 1944 teise pooleni kulges asi vaikses, venivas positsioonisõjas, kumbki pool suuri rünnakuid ette ei võtnud. Soomlaste jaoks oli tegemist jätkusõjaga- eesmärgiks taastada Talvesõja-eelne olukord. Samal ajal, eriti pärast Stalingradi lahingut, mis lõppes Sm jaoks
võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia. lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg.
LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid