Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, poliitikast, noortekogu, küsimusi, kooskõla, tänapäevases, lahendavad, varakult, noorel, tegijad, süsteemist, osavõtt, löömine, saastamise, ühelt, valikuid, taustast, nalja, oskagiTallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis.
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas.
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadmata.
Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle
Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega.
aktiivsus mõjutada haiguse liikumist teise faasi. Erivajadusega noori on aina rohkem ning selle vastu ei saa. Sporditegevustes osalemine on märgavatavalt madal igas puudega inimeste vanusegrupis, kuid kõige madalam osalus on just 20-25-aastaste seas ehk siis noorte. Neid tuleb kaasata erinevatesse tegevustesse. Väga oluline on ka neile endile see, et nad saaksid anda enda panuse millegi osas. Minu kogemus on näidanud, et füüsilise puudega noorel on hea meel teha midagi minu, kui töötaja jaoks, ta ei saa mind aidata võibolla minu igapäevastes tegevustes, sest mul on palju ringi jooksmist ja siblimist, kuid ta saab mind aidata millegi muuga. Näiteks olen noortekeskuses palunud ühel noorel, kes meil seal vahepeal käib, et ta aitaks mul lõigata plakateid välja või midagi kirjutada, teha käelisi tegevusi selle asemel, kui meil on näiteks sporditegevused saalis. 12 13
veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp. Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule. Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule. 7 2.3 Vaatlus Eesmärgiks oli teostada struktureerimata vaatlus ning poolstruktureeritud vaatlus
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Viimastel aastakümnetel on referendumite korraldamine sagenenud, mis näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud.
pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva. Ettekandjatelt küsitakse asju, mis ei puuduta otseselt seadust ega suhtuta arutellu tõsiselt kas see mitte ei sarnane mingil moel naiste diskrimineerimisele. Kogu istungi käigus ei puudutata peaaegu ühtegi konkreetset punkti seadusest.
taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ...
Surverühm rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond eriõiguste ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja, väikese liikmeskonnaga Huvirühm igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks. Selged eesmärkid, hoiab poliitikast eemale. Surverühm iga rühm, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Samas ei soovi need rühmad ise võimule saada. Palju teadlikumad oma huvidest, huvirühmade alaliik. ERAKOND Erakond ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideooogia ja/või huvide kogumine kasuks otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega Erakondade ülesanded: Luua ja süstematiseerida ideid
Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks
Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel
valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni) Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) : Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu Protestijad korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi Parteiaktivistid parteiliikmed, Kogukonnaaktivistid aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel "Suhtlejad" (communicators) Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides lepingulised spetsialistid aitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel Hääletajad Toetajad ja patrioodid maksavad makse, armastavad isamaad Mitteaktiivsed Poliitilise osaluse määr Selle osa mõte on kokkuvõtvalt järgmine: Poliitilise osaluse määr on igal maal väga erinev. Üldiselt on ka see, mis tüüpi poliitikas osalejaid rohkem on, igal maal erinev.
mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks),
Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas). Nad saavad vaid oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses"
tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid sellele, mille kohta me saame ja mille kohta me ei peaks arvamust avaldama. Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti
arutelu, mille tulemusi arvestatakse eelnõu koostamisel. MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühing (SEKÜ) ja MTÜ Eesti Gei Noored (EGN) ning 1974 isikut, kes andsid oma allkirjad toetavad ja peavad vajalikuks partnerlusseaduse väljatöötamist. Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pooldatakse rohkem partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste isikute vahelisi õigusliku seisukoha küsimusi ja tunnustaks samasooliste isikute kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga, seejuures abielu mõistet kasutamata. Nende arvates on partnerlusseaduse abil võimalik laiendada ka perekonnaliikme mõiste sisu, mis võimaldaks sarnaseid sotsiaalseid tagatisi erisooliste paaridega võrreldes. Sotsiaalministeerium arvab, et mitteabielulise kooselu reguleerimine on perekonna arenguid arvestades oluline samm, tagamaks koos elavatale paaridele õigusliku kaitse. Vaba kooselu
Tänapäeval pole enam haruldus, et alaealisena rasedaks jäädakse ja noortesse emadesse suhtutakse tolerantsemalt. Aborti suhtutakse kriitiliselt, kuna abort on ohtlik nii füüsiliselt kui vaimselt. Mitte ainult ei või abordi tagajärjel jääda viljatuks, vaid võivad tekkida tõsised vaimsed häired ning süümepiinad, mis naist elu lõpuni jälitavad (www.naistearst.ee, 2013). Siiski peetakse alaealisena sünnitajaid riskigrupiks, kuna tekib oht, et noorel emal jääb kool pooleli ja hiljem tekib raskusi töö leidmisega (Eesti Päevaleht, 2007). Kuid koolid on tänapäeval vastutulelikumad ja kui õpilane tahab koolis edasi käia, siis tavaliselt tal see võimalus ka on. "Kindlasti ei ole koolid lapseootel õpilastega kogu aeg nii sõbralikud olnud suhtumine on aastatega inimlikumaks muutunud, leiab Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi endine õppealajuhataja Helda Venderström. Samuti lähevad arvatavasti ka praegu lapse
eest. Samuti pole neil õigust oma veendumusi, sest see ei oleks vabaduse ja võrdsuse koha pealt õige. Ühesõnaga on see surnud ring. Nooruk valib, vanemad on aga kohustatud vastutama. Et oleks võimalik viia valimisõiguse piiri 16. Eluaastale on vajalik teha seadustes ka muudatus, et selles vanuses inimene on kohustatud oma tegude eest ise vastutama ehk saadaks varem iseseisvaks. Selline muudatus tooks endaga kaasa, aga veelgi rohkem probleeme ja küsimusi. Hetkel tundub olevat mõistlikum vanusepiiri mitte allapoole viia eriti veel, kui selle jaokspuudub tegelikult põhjendatav vajadus. Poliitiline võrdõiguslikkus on vajalik, et inimesed ei tunneks end diskrimineerituna. See on vajalik demokraatia toimimiseks. Samuti on vajalik sellele piirangute panemine.Piiranguteks on vaja tugevaid põhjendusi, et ära hoida diskrimineerimist. Muidugi ei pruugi kõik otsused
80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega. Missuguste riikide uurimise alusel Almond ja Verba sõnastasid oma poliitilise kultuuri teooria UK, USA, Saksamaa, Itaalia, Mehhiko Poliitilise kultuuri ideaaltüübid Almondi ja Verba järgi, lühikirjeldus - kogukondlik poliitiline spetsialiseerumine on minimaalne, st puudub erinevate poliitiliste rollide selge erinevus ning inimene ei ole poliitikast huvitatud ega teadlik. allutav eksisteerib poliitiliste rollide ja institutsioonide erinevus, kuid kodanikud on passiivsed, nad on teadlikud vaid poliitilisest süsteemist kui tervikust ja väljundipoliitikast. osavõttev eksisteerib poliitiliste rollide erinevus ning kodanikud mõjutavad poliitikat. Poliitikast osavõtja on teadlik poliitikast nii sisendi kui väljundi mõttes ning on aktiivsed.
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
Kaasaegne infoteadus tegeleb infost ja tehnoloogiast küllastunud ühiskonna mõtestamise ja praktiliste probleemide lahendamisega. Lapsepõlve sotsioloogia - üks nooremaid sotsioloogiaharusid Laps on tabula rasa (valge leht), arengut kujundab keskkond ja ka geenid. Laps on haavatav ja sõltuv, täiskasvanud on vastutavad. Laps on sellegipoolest aktiivne sotsiaalne toimija. Lapsi on keeruline uurida, sest: ● nad on ebakompetentsed, ei mõista uurimissituatsiooni ega uurija küsimusi ● nad on ebausaldusväärsed ● nad on liiga haavatavad TEADUS ON TÄISKASVANUKESKNE! 52% lastest on kogenud eemaletõrjutust. Tõrjutuse tunne ei seostu soo, perevormi ega elukohaga. Tõrjumise kaasosalised on vanemad ja õpetajad. Meetodid (vanemad): vähene tähelepanu, alahindamine, ignoreerimine, autoritaarsed kasvatusmeetodid, ei ole lapse jaoks aega. Meetodid (õpetajad): mõnitamine, alavääristamine, ebapedagoogiliste võtete kasutamine, ebavõrdne kohtlemine.
2 Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole
ja mis on selle põhjused. Veel analüüsin põhjuseid mis tooks õpilasi omnivooride toidule tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin Põlva Gümnaasiumi õpilastele elektrooniliselt stuudiumi kaudu, Valga Gümnaasiumi
ametnikud pidid olema vastutavad selle kodanikeühenduse rahvakogunemise ees. Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt
3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c
Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb
annaabi.ee 
