pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
Jäljel on kaks näitajat: “tihedus” ja “ulatus”. Lõhe – Mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Nende kategooriate seoseid on võimalik selgitada visuaalse näitega, mis on aluseks edasistele selgitustele. 7. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne olemise viisi. 1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad.
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle.
Kõik peaks vastama meie tunnetele ja instinktidele. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Ta eeldab, et inimesel on olemas mingi vaba ja loomulik olemine. See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
3. Sufid-islami müstika, muusika ja tantsimine on tähtsal kohal, usutakse, et erinevate praktikatega on võimalik saavutada Jumalaga kontakt, ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad). Mahdi-Jumala poolt saadetud vabastaja, kes toob lunastuse Džihaadi saab välja kuulutada iga moslem, teised liituvad sellega ainult vabatahtlikult Kristlus ehk ristiusk-kristlased Maailma suurim religioon Misjoniusund-väga tähtsalt koha usu kuulutamine ja levitamine, kuulutatakse evangeeliume (hea sõnum Jumala kohta). Loodi 1.saj Palestiinas Rajajaks Ješua ben Jussuf-sünnib 7-4a eKr, Maarja juurde tuli peaingel Gabriel, kes ütles, et ta on pühast vaimust lapseootel, oli ettekuulutus, et Jeesus sünnib Petlemmas, seega Herodes laseb seal kõik kuni 3a lapsed tappa, elab
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
.. Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte. Tylor kasutab mõistet personalism (isiksustamine). Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel. Pole enam isiksustatud nii nagu varem.
Kuid miks nii? Kui me õpime ajalugu siis sealseid ususekte ja erinevaid ususõdasid on mitmeid, aga lapsi ei viida kurssi enamus põhjustega. Lastele õeldakse vaid, et usulised põhjused kuid millised? Siit järeldubki, et usuõpetus oleks tegelikult vajalik kõikides koolides erandlikult. Just selleks, et noored saaksid aru miks ja kuidas inimkond üldse on töötanud ja millele on kõik ülesse ehitatud. 4. Harjutused 18,19,26,30 18: Religioon tänapäeva maailmas : põhimõiste on religioon. Kas seksuaalvähemusi on vaja kaitsta? : põhimõiste on seksuaalvähemusi. Eesti oma Nokia : põhimõiste on Nokia. Seisame elu teelahkmel : põhimõisteks on elu tee. Lausutud sõna on kui lendu lastud nool : põhimõisteks on lausutud sõna. Kui seda metsa ees ei oleks : põhimõisteks on mets 19: 1. Milliseid näiteid religiooni kohta esineb ? Religioon on tegelikult meie ümber kõikjal. On olemas erinevaid religioone ja erinevaid maailmavaateid. Eestlased on küllalti
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
.. omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada Nimetab religiooni aluseks animismi inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal
Hoolitseda enda eest ja tegutseda enda õnne nimel. Pöörates tähelepanu sellele, mida päeva jooksul mottled ja kontrollides oma mõtete kvaliteeti (Peiffer 1997:16). Siin on mõned klassikalised negatiivsed mõtted ja mõned moodused, kuidas neid positiivseteks ümber mõtelda. · Muuda oma nõrkus tugevuseks. Negatiivne: "Ma soovin, et ma ei peaks täna õhtul koosolekule minema. Ma ei oska kunagi võõraste inimestega rääkida." Positiivne: "Ma tunnen ette rõõmu tänaõhtuse koosviibimise ja huvitavate inimestega kohtumise üle. Mulle meeldivad inimesed ja ma olen hea kuulaja. Teistele meeldib minuga rääkida." · Hoolitse enda eest. Negatiivne:. "Elu on minust mööda läinud. Minuga ei juhtu kunagi midagi head." Positiivne: "Täna on esimene päev minu uues elus. Täna on kõik 22 teisiti
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Tööalane sooritus (job performance) kui edukalt inimene oma tööülesandeid täidab; seda mõõdetakse produktiivsuse või ülemuse hinnangu alusel. Tööga rahulolu (job satisfaction) Tööalane motivatsioon (work motivation) Organisatsioonile pühendumine (organizational commitment) Töölepühendumine (job involvment) Vabatahtlik töö organisatsioonis (citizenship behavior) Tööjõu voolavus (turnover) Religioon Religioossete uskumuste tüübid - Animism: usk kogu looduse hingestatusesse - Totemism: usk sotsiaalse grupi erilisse seotusse mingi looma- või taimeliigiga (tootemiga), mida peetakse tihti selle grupi esivanemaks ja mille suhtes tuleb käituda erilisel moel (nt. seda ei tohi süüa) - Teism: usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda o Polüteism jumalaid on mitu
eest vastutust. Funktsioonid: Aitab hoida ühiskonda koos Vähendada inimkonna kannatusi Aitab kaasa inimkonna õitsengule Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd N: olukord, kus moraal ei toimi on abort. Naine tahab teha aborti, sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole milleski süüdi ning kelle huvides see ei ole parim lahendus. 5. Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima? Üldiselt jah, sest moraal on selline normide kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime). Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat
kärbes -- loomulik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test4 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&& 14th of March 0:51 matis Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates >> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 14th of March 0:51 matis Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest >> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. b. mõni nauding ei ole taskukohane. c. mõni nauding on labane. 14th of March 0:52 matis Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus
minnaks ühest sotsiaalsest tasemest teise sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, suremine jms. Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
